Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada õpilastele okaspuude mitmekesisust ning õpetada tundma Eestis looduslikult kasvavaid ja haljastuses kasutatavaid okaspuuliike. Programmi käigus õpivad õpilased märkama ja võrdlema erinevate okaspuude välisehituse tunnuseid ning eristama enamlevinud perekondi. Tutvutakse okaspuude paljunemise, tolmlemise ja seemnete levimise viisidega ning uuritakse käbide ja okaste ehitust. Praktilises osas vaadeldakse botaanikaaias kasvavaid liike ning täidetakse töölehti, mis arendavad vaatlus- ja võrdlemisoskust. Arutletakse ka organismidevaheliste seoste üle metsakoosluses ning okaspuude rolli üle looduse kui terviksüsteemi toimimises. Õpilased saavad teadmisi metsa kui ökosüsteemi tähtsusest ning kestliku metsamajanduse põhimõtetest. Programm toetab loodusteaduslikku mõtlemist ja aitab kujundada loodust väärtustavat ning keskkonnateadlikku hoiakut.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
PRÕK Lisa 4. Loodusained
Bioloogia III kooliaste (7.-9.kl)
2.2.3. Õpitulemused
Taimede tunnused ja eluprotsessid
5) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust ning toob näiteid Eesti tavaliste taimede kohta;
6) analüüsib sugulise ja mittesugulise paljunemise eeliseid eri taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid;
7) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele.
Geograafia III kooliaste (7.-9. Kl)
2.4.3. Õpitulemused
Metsamajandus ja metsatööstus Õpilane:
1) teab metsa ja kestliku metsamajanduse olulisust ning väärtustab metsa kui ökosüsteemi.
Läbiv teema: keskkond ja jätkusuutlik areng. Õppeprogramm toetab keskkonna ja jätkusuutliku arengu teemat sellega, et arutleme looduse ja inimese suhete üle: kuidas, milleks ja kui palju inimene praegu kasutab okaspuid ja mida saaksime teha, et keskkonda ja elurikkust hoida. Programmi tulemusel oskavad õpilased analüüsida taimede (sh okaspuude) osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning teavad okaspuumetsades sagedamini esinevaid keskkonnaprobleeme.
Õppeainete lõiming: ajalugu (karboni, triiase, juura ajastud), matemaatika (käbide pikkuse ja laiuse mõõtmine), kehaline kasvatus (liikumine botaanikaaia avamaal s.h. treppidest üles ja alla), eesti keel (okaspuude liiginimede kirjutamine ja õigekiri).
Õpitulemused:
Õpilane oskab: märgata, vaadelda ja kirjeldada erinevaid okaspuid ning eristada enamlevinud okaspuude perekondi ja liike; võrrelda okaspuude välisehitust ja paljunemisviise ning seostada neid keskkonnaga; analüüsida organismidevahelisi seoseid metsakoosluses ja hinnata inimtegevuse mõju ökosüsteemidele.
Õpilane väärtustab: bioloogilist mitmekesisust ja looduse kaitset; jätkusuutlikku ja keskkonnateadlikku eluviisi, metsa kui ökosüsteemi rolli looduse tasakaalu säilitamisel.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid
Rühmatöö, paaristöö, ringkäik ja vaatlused botaanikaaia avamaal ja kasvuhoonetes, võrdlemine, töölehe täitmine, arutelu ja loodushariduslik mäng. Juhendaja poolt teema tutvustus ja õpilasi kaasav kokkuvõte.
Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid
Kogu klassile: elustaimede püsiekspositsioon botaanikaaia avamaal ja kasvuhoonetes, esitlus (slaidiettekanne), esitlustehnika ja vahendid (projektor).
Igale rühmale: määramistabelid, õppekogu okaspuude käbidest ja okstest, luubid, joonlaud okaste ja käbide pikkuse mõõtmiseks.
Paari peale: töölehed, kirjutamisalus, harilik pliiats.
Õppevahendid ja materjalid on arvestusega rühmatööks ja need võtab kaasa juhendaja.
Juhis õpetajale:
TÜ botaanikaaia õppeklassis ja kasvuhoonetes ollakse välisjalanõudes, vahetusjalanõusid pole vaja kaasa võtta.
Programmile tulekuks õpilastelt eelteadmisi ei eeldata, kuid soovitame õpetajal eelnevat lastele rääkida kuhu minnakse ja mis teemal õppeprogramm toimub.
Õppeprogrammi üks oluline osa toimub õues. Palume õpetajal eelnevalt rääkida õpilastega ja soovitada selga panna vastav riietus (talvel lume- või vihmakindlad jalanõud, soojad riided, peakate).
Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Õpetaja roll on ka hoida korda, jälgida ülesannete täitmist ja koguda sisulist teavet. Programmi lõpus palume õpetajal täita tagasiside küsimustik.
Peale õppeprogrammi rakendab/seostab õpetaja õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
TÜ botaanikaaias on tänapäevane õpikeskkond, õppeklass ja elustaimede püsiekspositsioon, botaanikaaias on lift, trepid ja välistreppide kõrval on ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada botaanikaaia teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm), koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Okaspuude programmi üks osa toimub õues, palun arvestada riietumisel ilmaga, et kehal ei oleks külm, jalga ilmale vastavad jalanõud, pähe peakate.
Oma kaasavõetud võileibu on võimalik süüa peale programmi lõppu botaanikaaia piknikuplatsil või õppeklassis.
Lisainfo ja tellimine: loodusmuuseum@ut.ee; tel 737 6076
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.384266823568, 26.721408473699
Programmi läbiviija:
Botaanikaaia juhendaja Margit Hirv.
Haridus: Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia BSc, Tartu Ülikooli õpetajakoolitus põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õpetaja erialal, Eesti Maaülikooli botaanika ja mükoloogia MSc.
Kogemus. Töötanud Tartu Ülikooli loodusmuuseumis alates 2005. aastast botaaniliste kogude kuraatorina ja 2018. aastast loodushariduse spetsialistina.
Botaanikaaia juhendaja Kristine Fenske.
Haridus: Jäneda õppe- ja nõuandekeskuse aia- ja maastikukujundus.
Kogemus: Tartu Ülikooli botaanikaaias alates 2013. aastast giiditöö ja õppeprogrammide koostamine ja läbiviimine, koolituste juhendamine.
Loodusmuuseumi juhendaja Külli Kalamees-Pani.
Haridus: Tartu Ülikooli bioloog, bioloogia-keemia õpetaja, MSc bioloogia didaktika.
Kogemus: töötanud Tartu Loodusmajas 1984–2005 ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumis alates 2006. a loodushariduse koordinaator, keskkonnaprogrammide juhendamine, loodus- ja keskkonnahariduse koolitused ning üritused.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajakava (3 x 45 min)
1. Programmi tutvustus ja soojendusmäng 10 min
Õpilased kogunevad TÜ botaanikaaia õppeklassi, kus juhendaja tutvustab programmi kava ja lepitakse kokku käitumisreeglid. Lühikese arutelu käigus kaardistatakse õpilaste eelteadmised taimede, fotosünteesi ja taimede rühmade kohta. Soojendusmäng aitab luua avatud õpikeskkonna.
2. Sissejuhatav esitlus okaspuudest 30 min
Tutvustatakse okaspuude mitmekesisust ning nende kohta taimede evolutsioonis. Räägitakse Eestis looduslikult kasvavatest okaspuudest ja tavalisematest haljastuses kasvatatavatest liikidest.
Arutletakse: okaspuude ehituslike tunnuste üle; paljunemise, tolmlemise ja seemnete levimise viiside üle; okasmetsade elustiku ning organismidevaheliste seoste üle (nt mükoriisa, toiduvõrgustikud); okaspuude tähtsuse üle looduses ja inimese elus; metsa kui ökosüsteemi ja kestliku metsamajanduse olulisuse üle.
3. Praktiline õpe botaanikaaias või pargis 40 min
Õpilased tutvuvad erinevate okaspuude perekondade ja liikidega ning õpivad neid määrama väliste tunnuste järgi. Vaadeldakse näiteks: harilikku jugapuud, harilikku elupuud, mägi-ebaküpressi, harilikku ja sabiina kadakat, lehiseid, mägimändi ja seedermände.
Õpitakse eristama sarnaseid perekondi (nt kuusk, nulg ja ebatsuuga).
Õpilased täidavad töölehti, kus tuleb võrrelda okaspuude ehitust ning leida tunnuseid liikide eristamiseks.
Kasvuhoonetes tutvutakse ka teiste paljasseemnetaimedega, näiteks araukaariate, kivijugapuude, hõlmikpuu, mehhiko sarvkäbika ja velvitšiaga.
4. Käbide õppekogu uurimine 30 min
TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia käbide õppekogu abil uuritakse erinevate okaspuude käbisid ning nende ehitust.
Õpilased võrdlevad näiteks: seedermänni ja seedri käbisid; nulu ja ebaküpressi käbisid; kuuse ja ebatsuuga käbisid.
Tegevuse käigus õpitakse märkama liikidevahelist mitmekesisust ning seostatakse käbide ehitust taimede paljunemise ja seemnete levimisega.
5. Arutelu ja tulemuste analüüs 5 min
Koos arutatakse töölehtede vastuseid ning seostatakse õpitud teadmised metsakoosluse toimimise ja looduse mitmekesisusega.
6. Mänguline kinnistamine 15 min
Praktilised tegevused või loodushariduslik mäng, näiteks: pimesi käbi või oksa määramine; õige käbi ja oksa kokkuviimine; okaspuude alias.
Tegevused aitavad kinnistada liikide tundmist ning tähelepanekute tegemise oskust.
7. Kokkuvõte ja tagasiside 5 min
Programmi lõpus tehakse ühine kokkuvõte ning õpilased jagavad oma tähelepanekuid ja uusi teadmisi. Arutletakse, mida õpilased õppisid okaspuude, metsa ja looduse mitmekesisuse kohta.