Õppeprogramm tutvustab lastele seemnete maailma, taimede kasvamise algust ja külvamise lihtsamaid töövõtteid. Programmi käigus vaadeldakse ja võrreldakse erinevaid seemneid, õpitakse tundma, mida taim kasvamiseks vajab, ning külvatakse seemned mulda. Praktilise tegevuse kaudu saavad lapsed kogemuse, kuidas seemnest võib kasvada taim, ning õpivad märkama looduse muutumist ja taimede eest hoolitsemise tähtsust.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga
Õppeprogramm toetab alushariduse seaduse eesmärki toetada kuni seitsmeaastaste laste arengut ja alushariduse omandamist. Programm aitab lapsel õppida vaatlemise, praktilise tegutsemise, küsimuste esitamise ja lihtsate järelduste tegemise kaudu. Seemnete uurimine, külvamine ja kasvamise jälgimine toetavad lapse tunnetus- ja õpioskusi, loodushoidlikku mõtteviisi ning igapäevaeluga seotud kogemusõpet. Alushariduse riiklik õppekava järgi määratakse õppe- ja kasvatustegevuse alused kuni seitsmeaastaste laste arengu toetamiseks riikliku õppekavaga, mis on kehtestatud alusharidusseaduse § 7 lõike 1 alusel.
Ainetevaheline lõiming (Valdkondade lõiming)
Mina ja keskkond
Alushariduse riiklik õppekava § 17 lg 1 p 1 – toetada last iseenda ja ümbritseva keskkonna tundma õppimisel ja mõistmisel.
§ 17 lg 1 p 2 – suunata last ümbritsevat keskkonda mängu ja igapäevatoimingute kaudu märkama, uurima ja kogema.
§ 17 lg 1 p 3 – suunata last küsimusi esitama, probleeme püstitama, teemakohaselt arutlema, vastuseid leidma ning märgatust ja kogetust järeldusi tegema.
§ 17 lg 1 p 4 – suunata last keskkonda hoidvalt ja turvaliselt käituma ning materjale ja vahendeid säästlikult kasutama.
§ 17 lg 1 p 6 – suunata last märkama ja mõistma sotsiaalse keskkonna, loodus-, tehis ning digikeskkonna erinevusi.
Seos õppeprogrammiga: laps uurib seemneid, külvab neid mulda, õpib märkama taimede kasvamiseks vajalikke tingimusi ning tegutseb mulda, vett ja töövahendeid kasutades hoolivalt ja säästlikult.
Keel ja kõne
Alushariduse riiklik õppekava § 18 lg 1 p 1 – luua lapsele võimalused keelt kuulata ja aktiivselt kasutada õppe- ja kasvatustegevustes ja igapäevatoimingutes.
§ 18 lg 1 p 3 – pöörata tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele.
§ 18 lg 1 p 4 – suunata last õpitut kordama erinevates kontekstides, olukordades ja suhtlussituatsioonides.
§ 18 lg 1 p 5 – õpetada last suhtlemisel keele- ja kõnevahendeid kasutama.
Seos õppeprogrammiga: laps kirjeldab seemneid, nimetab töövahendeid, kuulab juhiseid, räägib oma tegevusest ja kordab õpitud sõnu külvamise ja taimede kasvatamise kohta.
Matemaatika
Alushariduse riiklik õppekava § 19 lg 1 p 1 – suunata last matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes märkama, ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama, esemeid järjestama, rühmitama ja loendama ning nähtuste ja esemete maailma korrastama ja kujundama.
§ 19 lg 1 p 2 – suunata last ajas ja ümbritsevas keskkonnas orienteeruma ning vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks kasutama.
Seos õppeprogrammiga: laps võrdleb seemneid suuruse ja kuju järgi, loendab seemneid, hindab koguseid ning õpib praktilises tegevuses mõisteid nagu rohkem, vähem, sügavam, madalam.
Kunst
Alushariduse riiklik õppekava § 20 lg 1 p 1 – luua lapsele võimalused kogeda elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning väljendada end visuaalselt.
§ 20 lg 1 p 2 – toetada lapse loovat eneseväljendust, katsetamist ja lahenduste leidmist.
§ 20 lg 1 p 3 – luua lapsele võimalused erinevate materjalidega tutvumiseks, nende tunnetamiseks ning omaduste tundma õppimiseks ja kasutamiseks.
Seos õppeprogrammiga: laps kasutab mulda, seemneid, külvinõusid ja silte, kujundab külvinõu või märgistuse ning kogeb praktilise tegevuse kaudu loovat ja käelist eneseväljendust.
Liikumine
Alushariduse riiklik õppekava § 22 lg 1 p 1 – luua lapsele tingimused ja võimaldada aktiivset tegutsemist üksi ja rühmas.
§ 22 lg 1 p 2 – rikastada lapse tegevusvõimalusi erinevate arendavate liikumistegevustega.
§ 22 lg 1 p 3 – suunata lapse üld- ja peenmotoorika, põhiliikumiste ja kehaliste võimete arengut läbi erinevate liikumistegevuste.
Seos õppeprogrammiga: laps kasutab käsi mulla tõstmiseks, seemnete puistamiseks, kastmiseks ja külvinõu täitmiseks, mis toetab peenmotoorikat ja käe-silma koostööd.
Õpitulemused:
• märkab ja kirjeldab erinevaid seemneid;
• teab, et seemnest võib kasvada taim;
• nimetab lihtsamaid tingimusi, mida taim kasvamiseks vajab;
• külvab juhendamisel seemne mulda;
• mõistab, et külvatud seemne eest tuleb hoolitseda.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid
Vaatlus, arutelu, näitlikustamine, praktiline tegevus, mänguline õppimine, refleksioon.
Vahendid
Erinevad seemned, külvinõud või väikesed potid, kasvumuld, kastmisvahendid, lusikad või väikesed istutuskühvlid, sildid või nimepulgad, luubid, tööalused.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus 15-20 in
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.655468750515, 26.603565216064
Programmi läbiviija:
Eva-Kadri Rossner, Luua Metsanduskooli maastikuehituseõppe kutseõpetaja
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus ja teemaga tutvumine (15 min)
Lastega arutletakse, kust taimed alguse saavad ja mida tähendab külvamine. Vaadeldakse pilte või näidistaimi ning seostatakse teema laste varasemate kogemustega. Räägitakse lihtsas keeles, et seemnest kasvab taim siis, kui tal on muld, vesi, soojus ja valgus.
2. Seemnete vaatlemine ja võrdlemine (15 min)
Lapsed vaatlevad erinevaid seemneid, võrdlevad nende suurust, kuju, värvi ja pinda. Arutletakse, mille poolest seemned on sarnased ja mille poolest erinevad. Võimalusel kasutatakse luupe, et seemneid lähemalt uurida.
3. Töövahendite ja külvamiseks vajalike materjalidega tutvumine (10 min)
Tutvutakse külvamiseks vajalike vahenditega: potid või külvinõud, kasvumuld, kastmisvahendid ja sildid. Räägitakse, kuidas töövahendeid ohutult kasutada ning kuidas hoida töökoht puhas ja korras.
4. Külvamise näitlikustamine (10 min)
Juhendaja näitab ette, kuidas panna muld anumasse, teha külviks väike lohk, asetada seeme mulda ja katta see mullaga. Selgitatakse, et kõiki seemneid ei panda ühesugusele sügavusele, kuid laste tegevus tehakse lihtsaks ja eakohaseks.
5. Seemnete külvamine (20 min)
Iga laps või väike paar külvab juhendamisel seemned oma anumasse. Lapsed panevad seemned mulda, katavad need õhukese mullakihiga ja kastavad ettevaatlikult. Anum märgistatakse, et hiljem oleks võimalik külvatut jälgida.
6. Hooldamine ja kasvamise ootamine (10 min)
Arutletakse, mida külvatud seemned edaspidi vajavad. Lapsed räägivad koos juhendajaga läbi, miks tuleb seemneid kasta, hoida neid valges kohas ja oodata kannatlikult, kuni taim tärkab.
7. Kokkuvõte ja refleksioon (10 min)
Lapsed vaatavad üle oma tehtud töö, kirjeldavad, mida nad tegid, ja räägivad, mida uut nad õppisid. Koos meenutatakse, mida seeme kasvamiseks vajab ja kuidas külvatud seemnete eest hoolitseda.