Pangametsad on väikeste laikudena ja kitsa klindi- ehk paekalda-aluse ribana levinud Põhja- ja Lääne-Eestis. Need salumetsaga sarnased lehtpuumetsad katavad klindialuseid rusukaldeid. Siin valitsevad laialehised puuliigid: pärn, tamm, vaher, jalakas, künnapuu, saar, ent paiguti on rohkesti ka halli leppa ja sangleppa, vähem kuuske. Tiheda põõsastiku moodustavad sarapuu, harilik kuslapuu, türnpuu, paakspuu jt. Rohttaimedest kasvavad siin peale salumetsaliikide just pangametsale omased mets-kuukress ja karulauk.

Põhja-Eesti pank ehk klint

Pangametsad, nagu nimigi ütleb, on meil olemas tänu pangale ehk klindile. See vanaaegkonna aluspõhja kivimitesse lõikunud järsak on nagu kivisse raiutud raamat, mis jutustab Maa looduse enam kui saja miljoni aasta ajaloost. Klindi vanemad kihid on tekkinud ligi 600 miljonit aastat tagasi, nooremate vanus on üle 400 miljoni aasta. Eri vanusega savid, liivakivid ja paekivid on talletanud jälgi kunagi elanud organismidest. Eriti rikkad on kivististe poolest paekivikihid.

Laialehised metsad

Pangametsad on elav mälestis soojematest kliimaoludest, mis valitsesid siin 8000–4500 aastat tagasi. Siis katsid laialehised metsad kogu Eestimaad. Jalaka, tamme, pärna, saare ja vahtra kõrval kasvasid toona lõunapoolsema levikuga puuliigid pöök ja valgepöök, keda tänapäeval meie looduses ei leidu. Loomariigi põnevaimad esindajad olid ürgveis tarvas, euroopa sookilpkonn ja metskass. Tänapäevasest 2–3 kraadi kõrgem temperatuur kummutab väite, et kunagi pole kliima olnud nii soe kui praegu.

Metsvint

"Siit-siit-siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk!" Nii rõkkavad kevaditi meie metsad ja pargid kirkast linnulaulust. Metsvindi kena viisike mõlgub juba ammu meie rahva meeles ning muuhulgas on selles osatud kuulda ka metsavahtide üleskutset hoida puid.

Metsvindile sobib elupaigaks peaaegu igasugune mets ja neid pesitseb Eestis kuni kolm miljonit paari. Ta on meie levinuim ja arvukaim haudelind.

Käblik

Pangamets on käbliku elupaigaks otsekui loodud: risune alusmets pakub ohtralt varju ja ümberkukkunud puude juurtel leidub sobilikke paiku pesa rajamiseks. Pole võimatu, et käblik pesitseb ka kuskil risuga varjatud pangaseina süvendis.

Käblik on meie looduses kõige usinam pesaehitaja. Isaslind saabub rändelt enne emaslindu ja jõuab kaasat oodates ette valmistada neli kuni kuus pesa. Teadaolev rekord on kogunisti kaksteist pesa.

Kui saabub emaslind, asub käblikuisand talle oma loodut ette näitama: asja juurde kuulub paigallend iga pesa juures ja muidugi kõlav laul. Kui emaslind leiab sobiliku eluaseme, siis järgneb mäng ja paaritumine. Mis saab teistest pesadest? Rohke kinnisvara omamine tekitab mõistagi ahvatlusi: sageli kosib käblikuisand endale veel teise ja kolmandagi kaasa.

Harilik mullakakand

Harilik mullakakand on kuival maal elav vähilaadne. Ta eelistab niiskeid elupaiku, kus peitub enamasti kivide ja lamapuidu alla. Mullakakand toitub lagunevast orgaanilisest ainest. Ta tegutseb  valdavalt ööpimeduses, mistõttu päeval võib teda näha vaid juhuslikult.

Mets-kuukress

Hämara metsa all kasvav mets-kuukress kannab tugevalt lõhnavaid õisi maist juulikuuni, aga nime on talle andnud läikivad kilejad litrid, mis hilissügisel ja talvelgi taime küljes rippudes helklevad. Need on vilja – lameda kõdra jäänused, mis püsivad taimel pärast kõdra poolmete ja seemne varisemist.

Väga kitsa leviala tõttu on see taim looduskaitse all (III kategooria). Tema seemneid on külvatud paljudesse Ida-Virumaa aedadesse.

Hammasjuur

Hammasjuur kasvab peale pangametsa ka salumetsades ja puisniitudel, eriti Lääne-Eestis. Tema nimi tuleneb hambaid meenutavatest alalehtedest risoomil. Roosad õied avanevad mais-juunis, viljumise aegu muutub kogu taim kollakasroheliseks. Ent omapära lisavad hammasjuurele hoopis lehekaenlaisse kasvavad mustjad sigipungad, mis maha pudenedes annavad alguse uuele taimele.

Karulauk

Karulauk kasvab peamiselt pangametsas, ent mõnel pool ka laialehistes salumetsades. Ja kui juba kasvab, siis ikka hulgi. Pole saladus, et seda taime hinnatakse varakevadise vitamiinipommina ja maitsetaimena: lehed on õrnad ja maitsvad enne taime õitsemist. Et karulauk kuulub looduskaitse alla (III kategooria), siis pole ilus teda metsast suures koguses korjata. Aga see taim kasvab väga jõudsalt ka koduaias: kord külvatuna – seemneid saab poestki ­– levib ta seal jõudsalt (ilmselt sipelgate kaasabil). Nagu sibultaimedele omane, koltub ja kaob karulauk pärast seemnete valmimist: suve teisel poolel ei leia teda enam metsast ega näe aias.

Läikvaabik

Läikvaabik ehk lakkvaabik on kõige hinnalisem ravimseen. Idamaades on teda nimetatud surematuse seeneks. Juba 11. sajandist e.m.a pärinevas Hiina allikas on kirjeldatud selle seene mitmekülgselt tervistavaid omadusi. Idamaades on läikvaabik looduses väga haruldane ja seetõttu oli vanasti leidjal kohustus anda seen üle valitsejale. Kui seda ei tehtud, järgnes karistus. Tänapäeval müüakse läikvaabikust tehtud toidulisandeid. Seent saab ka kodus toas kasvatada.