Õppematerjalid

Digitaalne õppematerjal “Loodus ekraanil” kutsub avastama Fred Jüssi maastikke Jaan Tootseni filmis “Olemise ilu”. Uurime looduse vahendamist kinoekraanil ja looduskeskkonna kogemist sõnas, helis ning pildis. “Loodus ekraanil” on mõeldud kasutamiseks põhikooli III astmes ja gümnaasiumis ning ka laiemalt huvi- ja keskkonnahariduses. Selles käsitletavad õppeteemad sobivad nii humanitaar- kui ka loodusainete tundidesse. Õppematerjal keskendub Fred Jüssi eripärase loodustajule ja selle vahendamisele “Olemise ilus”.

Eesti Jahimeeste Seltsi õppematerjal METSLOOMADE AASTARING ning INIMESE JA ULUKITE SUHTED, kus viiel infograafilisel teemalehel on ülevaade metsloomade toiduvõrgustikust ja loomulikust elukorraldusest läbi nelja aastaaja. Üks teemaleht on inimese ja ulukite probleemolukordadest, millele antakse selgitused nii inimese kui ka ulukite vaatenurgast. Õppematerjali eesmärk on teadlikkuse tõstmine metsloomade eluviisist ja nende loomulikest vajadustest, et oskaksime metsloomadega rohkem arvestada ja mõista paremini looduse toimimist. Me ei tohi unustada, et jagame Maad elamiseks teiste elusolenditega, sealhulgas metsloomadega - nad on osa elurikkusest, kes loovad Maal elutingimusi jätkusuutlikuks eluks. Teadlik inimene väärtustab, austab ja hoiab loodust.

Selgunud on 2020. aasta tegijad looduses! Kas teadsid, et aasta loomaks valiti nahkhiir, linnuks tuttpütt ja orhideeks soo-neiuvaip? Vaata aasta tegijaid tutvustavalt infolehelt  järele, kes või mis on aga 2020. aasta liblikas, puu, seen, sammal, muld ja kala.

2019. aasta suvel tegi TÜ Tartu observatoorium koostöös raadio Elmari ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega raadiosaadet "Maa (e)est!" Saatesarja eesmärk on suurendada keskkonnateadlikkust. Saadetes käsitletakse muuhulgas kaugseire rolli keskkonnakaitseküsimustes. Päevakajaliste ja põletavate teemade üle arutlevad kolm või neli poolt: avaliku elu tegelane, Tartu observatooriumi kaugseireteadlane, saatejuht ja võimalusel ka keskkonnakaitse spetsialist.

Erodeeritud mullad moodustavad u 1,2% kogu Eesti maafondist, suurem on nende osakaal põllu- majandusmaal (u 3,1%). Rohkesti leidub neid Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, samuti Kagu-Eesti lavamaal (Tartu, Põlva, Vastseliina), vähemal määral Sakala kõrgus- tiku ümbruses (Viljandi, Abja, Tõrva) ja Pandivere kõrgustikul.