Õppematerjalid

Marjad ja puuviljad on tervisliku toitumise seisukohalt väga tähtsad. Eestis kasvanud marjad ja puuviljad on just selliste omadustega, mida vajab inimene vastupidamiseks põhjamaises karmis kliimas. Aiandustootjad on toonud Eestisse ka väärtusliku uue marja – mustika – mis oli oluline indiaanlastele ja aitas vastu pidada ka Ameerika uusasukatel. See andis uue võimaluse Eestis võtta kasutusele kaevandamise järel kasutult seisvad turbaalad, mis siiani on olnud meie tööstuse järel üheks oluliseks kasvuhoonegaaside emissioonide allikaks. Õpilastele tutvustatakse puuviljade ja marjade keskkonnasäästlikke tootmisviise ja antakse ülevaade nii tuntud kui ka uutest kultuuridest ning teadmisi nende tervislikkusest. 

Toidutootmisel on üheks suurimaks saaki limiteerivaks faktoriks erinevate putukate poolt tekitatud kahju. Enamasti kasutatakse kahjurite arvukuse vähendamiseks sünteetilisi taimekaitsevahendeid, mis aga vähendavad saagi majanduslikku tasuvust, võivad kuhjuda keskkonda, jätta jääke lõpp-produktidesse ja hävitavad ära ka kasulikud ja neutraalsed lülijalgsed. Alternatiivseks ja keskkonnasõbralikumaks viisiks on põllumajandustootmises kasutada looduslikke vaenlasi, taimekaitseline tähtsus on eelkõige lülijalgsete hõimkonda kuuluvatel röövtoidulistel, parasitoididel ja entomovektoritena kasutatavatel tolmeldajatel. Kursuse käigus tutvustatakse õpilastele erinevate röövtoiduliste lülijalgsete ja parasitoidide välist morfoloogiat ja bioloogiat ning entomovektor tehnoloogia olemust, kasurite põllumajanduslikku tähtsust, soodustamise võtteid ja kasutusvõimalusi jätkusuutlikul toidutootmisel. Praktilise osa käigus vaatlevad õpilased binokulaaride abil erinevaid kasulikke putukaid ja õpivad tundma nende morfoloogilist ehitust.

Muld on kestliku põllumajandustootmise alus. Mullaorganismid tagavad mulla bioloogilise aktiivsuse ja viljakuse. Räägitakse, millist mõju avaldab intensiivne põllumajandus muldadele. Mulla bioloogilist aktiivsust on võimalik tagada tasakaalustatud liblikõielisi sisaldava külvikorra ja erinevate orgaaniliste väetiste abil. Haljasväetised aitavad talviste kattekultuuridena vältida taimetoitainete leostumist ning parandavad mullaomadusi. Kompostimine on hea võimalus taimetoitainete ringlusse suunamiseks. Tutvustatakse kompostimist ja komposti mõju mullaomadustele ja taimekahjustajatele. 

Selgitatakse, mis on tervislik toit ja kui oluline on tervislik toitumine tervisele. Antakse ülevaade peamistest kahjulikest saasteainetest toidus, selgitatakse kuidas need sinna satuvad ning mil moel saab riske vähendada. Tutvustatakse olulisemaid kahjulikke lisaaineid toidus, nende mõju tervisele ning selgitatakse millised on tervise seisukohast ohutumad alternatiivid. Õpetatakse kuidas toidu pakenditelt otsida vajalikku infot ning kuidas sellest aru saada. Eesmärgid: Õpilane teab, mis on tervislik toit ja kui oluline on tervislik toitumine tervisele. Õpilane teab, milliseid kahjulikke saasteaineid ja lisaaineid võib toit sisaldada ning kuidas võivad nad mõjuda tervisele. Õpilane oskab lugeda infot toidu pakenditelt ja sellest aru saada.

Umbes kolmandik Euroopa Liidu eratarbimise keskkonnamõjudest tuleneb toidu tootmisega seotud tegevustest. Tänapäevane toidutootmine vajab arvestataval hulgal energiat, taastumatutel loodusvaradel põhinevaid väetisi, taimekaitsevahendeid jm ressursse. Ka kõikidel toidutootmisega seotud tegevustel nii põllul, toiduainetööstuses kui turustamise ja tarbimise juures on omad keskkonnamõjud. Peamised toidutootmisest tulenevad keskkonnamõjud on kasvuhoonegaaside teke, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, eutrofeerumine, keskkonna hapestumine, toksiliste ainete levik, mulla kvaliteedi muutused jne. Õpilastele tutvustatakse toidutootmise etappe läbi olelusringi (st hällist hauani), antakse ülevaade peamistest vajalikest sisenditest kogu ahela jooksul, tutvustatakse olulisemaid keskkonnamõjusid ning võimalusi keskkonnamõjude vähendamiseks. Eesmärgid: Õpilane teab, millised on taimekasvatuseks vajalikud peamised ressursid ning teab peamisi taimekasvatusega seotud keskkonnamõjusid. Õpilane teab, millised on loomakasvatuseks vajalikud peamised ressursid ning teab peamisi loomakasvatusega seotud keskkonnamõjusid. Õpilane teab, mida tähendab olelusringi mõtteviis ning oskab pakkuda välja ideid keskkonnamõjude vähendamiseks.