Teema
Sihtgrupp
Keskus
Keel
Formaat
Kui tavainimese käest küsida, mis on kõige tähtsam eluressurss, võib kuulda kõige erinevamaid vastuseid: õhk, metsad, toit jne. Muidugi on selles ka killuke tõde, kuid ilmselgelt oleks õigeks vastuseks: vesi. See on nii eluhäll, kui seda toetav peamine komponent, kuid kahjuks on see majandusarengu sajandil ka üks suuremaid inimkonna muresid.
Eestis kui ütleme märgalad, mõtleme sood ja rabad. Ramsari konvensioonis on märgalade mõiste palju laiem, haarates ka näiteks liigniisked metsad ja niidud, rannaniidud, siseveekogud, rannikujärved ja roostikud. Märgalad ja kliimamuutus Rikutud soodest paiskub õhku süsihappegaasi, mis põhjustab kliimamuutust Sood pakuvad meile enam, kui arvata võiks 10 asja mida igaüks teha saab
Õppeaine „Limnoloogia ja hüdrokeemia“ raames käesoleva õpiobjekti läbitöötamine annab tudengile baasteadmised gaaside lahustumisest vees ja hapniku rollist järve ökosüsteemis. Õpiobjekti eesmärgiks on toetada õppeaine omandamist ja soodustada üliõpilaste iseseisvat tööd.
Õpiobjekti eesmärgiks on tutvustada Peipsi järve suurtaimestikku ja selle seiret.
Täiendav õppematerjal, mis aitab aru saada taimesüstemaatikas kasutatavatest olulisematest taimenimede ja taksonitega seotud terminitest. Peale materjali omandamist teab õppija, mida tähendavad lühendid taimede teaduslikes nimedes, mida näitavad taksonite nimetuste lõpud, kuidas antakse taimedele nimesid, kust leida taimede eestikeelseid nimesid jne.