Teema
Sihtgrupp
Keskus
Keel
Formaat
Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligikaudu 14% meie muldkattest ning neid võib leida peaaegu kõigist Eesti piirkondadest. Enamasti koosnevad madalsoomullad hästi lagunenud toitainerikkast musta värvi turbast. Kuivendatuna on neil suure saagikusega rohumaad. Madalsood on üks Eesti muldkatte suurimaid orgaanilise süsiniku varamuid. Kuivendamine ja mullaharimine põhjustavad kiire turba lagunemise, sellega kaasneb ka suures koguses süsihappegaasi lendumine atmosfääri ning mulla kahjustumine. Seetõttu loetakse neid muldi õrnaks.
Lastele energiateemaline õppematerjal, mis tutvustab nii energia teket kui ka alternatiivenergia tootmise võimalusi.
Õppeaine „Üldine hüdrobioloogia“ raames käesoleva õpiobjekti läbitöötamine annab tudengile algteadmised peamistest toitumistüüpidest ja autotroofse toitumise iseärasustest vesikeskkonnas. Õpiobjekti eesmärgiks on toetada õppeaine auditooriumivälist omandamist ja soodustada üliõpilaste iseseisvat tööd.
Õppeaine „Limnoloogia ja hüdrokeemia“ raames käesoleva õpiobjekti läbitöötamine annab tudengile algteadmised meromiktilistest järvedest, nende ökosüsteemist ja erinevustest võrreldes muude pinnaveekogudega. Õpiobjekti eesmärgiks on toetada õppeaine omandamist ja soodustada üliõpilaste iseseisvat tööd.
Õppeaine „Limnoloogia ja hüdrokeemia“ raames käesoleva õpiobjekti läbitöötamine annab tudengile põhilised teadmised soolajärvedest, nende kujunemisest ja iseärasustest võrreldes mageveejärvedega. Õpiobjekti eesmärgiks on toetada õppeaine auditooriumivälist omandamist ja soodustada üliõpilaste iseseisvat tööd.