Õppematerjalid

Kui tavainimese käest küsida, mis on kõige tähtsam eluressurss, võib kuulda kõige erinevamaid vastuseid: õhk, metsad, toit jne. Muidugi on selles ka killuke tõde, kuid ilmselgelt oleks õigeks vastuseks: vesi. See on nii eluhäll, kui seda toetav peamine komponent, kuid kahjuks on see  majandusarengu sajandil ka üks suuremaid inimkonna muresid.

Kui tavainimese käest küsida, mis on kõige tähtsam eluressurss, võib kuulda kõige erinevamaid vastuseid: õhk, metsad, toit jne. Muidugi on selles ka killuke tõde, kuid ilmselgelt oleks õigeks vastuseks: vesi. See on nii eluhäll, kui seda toetav peamine komponent, kuid kahjuks on see  majandusarengu sajandil ka üks suuremaid inimkonna muresid. 

Eestis kui ütleme märgalad, mõtleme sood ja rabad. Ramsari konvensioonis on märgalade mõiste palju laiem, haarates ka näiteks liigniisked metsad ja niidud, rannaniidud, siseveekogud, rannikujärved ja roostikud. Märgalad ja kliimamuutus Rikutud soodest paiskub õhku süsihappegaasi, mis põhjustab kliimamuutust Sood pakuvad meile enam, kui arvata võiks 10 asja mida igaüks teha saab

HAPNIK JÄRVEDES

Õppeaine „Limnoloogia ja hüdrokeemia“ raames käesoleva õpiobjekti läbitöötamine annab tudengile baasteadmised gaaside lahustumisest vees ja hapniku rollist järve ökosüsteemis. Õpiobjekti eesmärgiks on toetada õppeaine omandamist ja soodustada üliõpilaste iseseisvat tööd.

Peipsi järve suurtaimestik

Õpiobjekti eesmärgiks on tutvustada Peipsi järve suurtaimestikku ja selle seiret.