Teema
Sihtgrupp
Keskus
Keel
Formaat
Kahepaiksetest üldiselt Eesti kahepaiksed-tavalisemad liigid Eesti kahepaiksed-haruldased liigid Ohutegurid Kahepaiksete kaitse Projekti "Õppematerjalid looduskaitse ja kaitsekorralduslike tegevuste tutvustamiseks" käigus valmisid õppeotstarbelised teisaldatavad Roll-Up esitlusstendid (15 tk) järgmiste teemakäsitlustega: „Puisniitude elustik ja kaitseväärtused“ , 5 stendi ; "Rannaniitude kaitsekorraldus ja looduskaitse", 5 stendi; " Eesti kahepaiksed ja nende kaitse korraldamine", 5 stendi ning koolidele mõeldud rannaniitude kaitse teemalised töölehed koos juhendiga õpetajale.
Rannaniitude kujunemine Rannaniitude majandamine Rannaniitude taastamine Rannaniitude elustik Projekti "Õppematerjalid looduskaitse ja kaitsekorralduslike tegevuste tutvustamiseks" käigus valmisid õppeotstarbelised teisaldatavad Roll-Up esitlusstendid (15 tk) järgmiste teemakäsitlustega: „Puisniitude elustik ja kaitseväärtused“ , 5 stendi ; "Rannaniitude kaitsekorraldus ja looduskaitse", 5 stendi; " Eesti kahepaiksed ja nende kaitse korraldamine", 5 stendi ning koolidele mõeldud rannaniitude kaitse teemalised töölehed koos juhendiga õpetajale.
Aasta lindu 2015 viud tutvustav plakat.
Õppematerjal eestimaistest putukatest on allalaetavate postrite kujul.
Eestis kui ütleme märgalad, mõtleme sood ja rabad. Ramsari konvensioonis on märgalade mõiste palju laiem, haarates ka näiteks liigniisked metsad ja niidud, rannaniidud, siseveekogud, rannikujärved ja roostikud. Märgalad ja kliimamuutus Rikutud soodest paiskub õhku süsihappegaasi, mis põhjustab kliimamuutust Sood pakuvad meile enam, kui arvata võiks 10 asja mida igaüks teha saab