Õppematerjalid

Muld on kestliku põllumajandustootmise alus. Mullaorganismid tagavad mulla bioloogilise aktiivsuse ja viljakuse. Räägitakse, millist mõju avaldab intensiivne põllumajandus muldadele. Mulla bioloogilist aktiivsust on võimalik tagada tasakaalustatud liblikõielisi sisaldava külvikorra ja erinevate orgaaniliste väetiste abil. Haljasväetised aitavad talviste kattekultuuridena vältida taimetoitainete leostumist ning parandavad mullaomadusi. Kompostimine on hea võimalus taimetoitainete ringlusse suunamiseks. Tutvustatakse kompostimist ja komposti mõju mullaomadustele ja taimekahjustajatele. 

Selgitatakse, mis on tervislik toit ja kui oluline on tervislik toitumine tervisele. Antakse ülevaade peamistest kahjulikest saasteainetest toidus, selgitatakse kuidas need sinna satuvad ning mil moel saab riske vähendada. Tutvustatakse olulisemaid kahjulikke lisaaineid toidus, nende mõju tervisele ning selgitatakse millised on tervise seisukohast ohutumad alternatiivid. Õpetatakse kuidas toidu pakenditelt otsida vajalikku infot ning kuidas sellest aru saada. Eesmärgid: Õpilane teab, mis on tervislik toit ja kui oluline on tervislik toitumine tervisele. Õpilane teab, milliseid kahjulikke saasteaineid ja lisaaineid võib toit sisaldada ning kuidas võivad nad mõjuda tervisele. Õpilane oskab lugeda infot toidu pakenditelt ja sellest aru saada.

Umbes kolmandik Euroopa Liidu eratarbimise keskkonnamõjudest tuleneb toidu tootmisega seotud tegevustest. Tänapäevane toidutootmine vajab arvestataval hulgal energiat, taastumatutel loodusvaradel põhinevaid väetisi, taimekaitsevahendeid jm ressursse. Ka kõikidel toidutootmisega seotud tegevustel nii põllul, toiduainetööstuses kui turustamise ja tarbimise juures on omad keskkonnamõjud. Peamised toidutootmisest tulenevad keskkonnamõjud on kasvuhoonegaaside teke, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, eutrofeerumine, keskkonna hapestumine, toksiliste ainete levik, mulla kvaliteedi muutused jne. Õpilastele tutvustatakse toidutootmise etappe läbi olelusringi (st hällist hauani), antakse ülevaade peamistest vajalikest sisenditest kogu ahela jooksul, tutvustatakse olulisemaid keskkonnamõjusid ning võimalusi keskkonnamõjude vähendamiseks. Eesmärgid: Õpilane teab, millised on taimekasvatuseks vajalikud peamised ressursid ning teab peamisi taimekasvatusega seotud keskkonnamõjusid. Õpilane teab, millised on loomakasvatuseks vajalikud peamised ressursid ning teab peamisi loomakasvatusega seotud keskkonnamõjusid. Õpilane teab, mida tähendab olelusringi mõtteviis ning oskab pakkuda välja ideid keskkonnamõjude vähendamiseks.

Mahepõllumajandus on tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kus rõhuasetus on kohalikel taastuvatel ressurssidel. Võrreldes tavatootmisega, on taimekasvatuses erinevad meetodid ja võimalused mullaviljakuse säilitamiseks ja tõstmiseks ning efektiivse taimekaitse teostamiseks. Samuti on oluline tagada loomade heaolu ja tervis, et neil oleks võimalus rahuldada oma loomuomaseid vajadusi. Mahepõllumajandus on kontrollitud tootmissüsteem ja nendele tootmisnõuetele vastavad saadused ja töödeldud tooted märgistatakse Euroopa Liidu mahelogo ja Eesti ökomärgiga. Eesmärgid: Õpilane teab, mida tähendab mahepõllumajanduslik tootmine nii taime- kui loomakasvatuse puhul ja millised on erinevate tootmisviiside keskkonnamõjud. Õpilane teab, kuidas märgistatakse mahetooteid.

Materjal valmis koolides toimunud infopäevadeks kahepaiksetest ja nende rändest Eestimaa Looduse Fondi projekti "Konnad teel(t)" 2014 käigus, mida rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.