Õppematerjalid

Igapäevaselt võib tekkida kodus erinevaid jäätmeid - pakendid, toidujäätmed, vanapaber, patareid, taara (pandimärgisega pakend), aukudega sokid, köögis ja vannitoas ülejäävad nuustikud, lapid, seebitükid, hügieenisidemed, mähkmed ja elektroonika ümber olnud vahtplast. Paljust eelnimetatust võiks aga lihtsa vaevaga saada uus tooraine, vaja on vaid suunata kõik see olemasolev ressurss ümbertöötlemisele.

Võluviiskudega soovaim Eesti looduse kõige suuremaks rikkuseks on ürgvanad rabad. Haruldased maastikud, kus ümberringi laiub pehme roheline sammal, kasvavad kidurad ja kõverikud männipuud, kus päikesehelgis virvendavad mustavad veesilmad ning nina kõditab mõrkjas sookailulõhn. Kuid rabade ilu pole kergesti kättesaadav. Rabas käimine tahab loodusega harjumist. Raba on nagu muinasjutt, mille salapärane ilu avaneb kõige paremini koidikul või päikeseloojangul – siis, kui läbi udu hingitsev päike paneb elama kõik värvid ja varjud, lõhnad ja hääled.

Elurikkus meie ümber on sageli midagi sellist, mida peame iseenesestmõistetavaks, tavaliseks, igaveseks. Märkame sagedamini seda, mis otseselt meid
puudu tab, huvitab või segab. On piiratud hulk neid, keda tunneme paremini, kellega suhtleme tihedamalt, keda märkame sagedamini. Seda nii inimeste kui
ka teiste olendite hulgas. Pole hästi võimalik ette kujutada, et keegi tunneks ja suhtleks maakera kõigi 7 ja poole miljardi inimesega, niisamuti ei ole tõenäoline, et keegi tunneks kogu meie planeedi ja isegi tillukese Eesti kõiki elusolendeid. Seda polegi vaja. Kuid oluline on teadmine, et oleme oma planeedil tihedalt seotud kõigi olenditega, kes siin meiega koos oma elu elavad, jagades õhku, maad ja vett. Koostööd tehes ja konkureerides, olemasolevaid ressursse kasutades ja keskkonda kujundades, infot ammutades ja infot jagades, elades ja surres.

2017.aasta looduse tegijaid tutvustav plakat.

Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused on kaubad ja teenused, mida ökosüsteem pakub inimestele nende heaolu suurendamiseks.