Õppematerjalid

Keskkonnaministeeriumis valminud kliimamuutustega kohanemise arengukavas on välja selgitatud kliimamuutustele kõige haavatavamad valdkonnad ja pandud paika tegevused, millega paraneb Eesti riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutustega toimetulekuks.

Tee teadlik valik ning külasta esmajoones mõnd taaskasutuspoodi. 

Videoklipp sellest, kuidas ilma erilise pingutuseta on kõigil meil võimalik kasutada oma õigust hoolida keskkonnast ning anda tasuta ära liigiti kogutud jäätmed ja kasutuna seisma jäänud asjad.

Igapäevaselt võib tekkida kodus erinevaid jäätmeid - pakendid, toidujäätmed, vanapaber, patareid, taara (pandimärgisega pakend), aukudega sokid, köögis ja vannitoas ülejäävad nuustikud, lapid, seebitükid, hügieenisidemed, mähkmed ja elektroonika ümber olnud vahtplast. Paljust eelnimetatust võiks aga lihtsa vaevaga saada uus tooraine, vaja on vaid suunata kõik see olemasolev ressurss ümbertöötlemisele.

Elurikkus meie ümber on sageli midagi sellist, mida peame iseenesestmõistetavaks, tavaliseks, igaveseks. Märkame sagedamini seda, mis otseselt meid
puudu tab, huvitab või segab. On piiratud hulk neid, keda tunneme paremini, kellega suhtleme tihedamalt, keda märkame sagedamini. Seda nii inimeste kui
ka teiste olendite hulgas. Pole hästi võimalik ette kujutada, et keegi tunneks ja suhtleks maakera kõigi 7 ja poole miljardi inimesega, niisamuti ei ole tõenäoline, et keegi tunneks kogu meie planeedi ja isegi tillukese Eesti kõiki elusolendeid. Seda polegi vaja. Kuid oluline on teadmine, et oleme oma planeedil tihedalt seotud kõigi olenditega, kes siin meiega koos oma elu elavad, jagades õhku, maad ja vett. Koostööd tehes ja konkureerides, olemasolevaid ressursse kasutades ja keskkonda kujundades, infot ammutades ja infot jagades, elades ja surres.