Õppesisu kirjeldus:
Eesmärk on parandada õpilaste teadmisi aastaaegadest ning keskenduda nende tekke põhimehhanismile. Maa aastaaegade põhjuse mõistmine võib õpilaste jaoks olla keeruline. Nad peaksid aru saama, et Maa telje olemasolu määrab päikesevalguse (kiirguse) Maale jõudmise kaldenurga ja see põhjustabki aastaaegade olemasolu.
Õpilased saavad aru:
et mõned puud näevad aastaaegade tõttu erineval ajal erinevalt välja;
et öö ja päeva vaheldumine on seotud Maa liikumisega Päikese suhtes;
kuidas ja miks aastaajad vahelduvad Maal;
millist rolli mängib Päike aastaaegade vaheldumise juures.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli õppekava loodusõpetus, eesti keel, kunstiõpetus.
Õpitulemused:
Õpilased saavad teada:
Maa teeb tiiru ümber Päikese aastaga (365 päeva) ja pöörde ümber oma telje ööpäevaga (24 tundi);
Maa kujuteldav pöörlemistelg on võrreldes Maa orbiidi suunaga (ümber Päikese) kaldu 23,5 kraadi;
Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörlemistelg on kogu aeg ühele poole kaldu. Kui põhjapoolkera on Päikese poole kaldu, on põhjapoolkeral suvi. Kui põhjapoolus kaldub Päikesest eemale, on nendes riikides talv. Lõunapoolusel on aastaajad vastupidised;
Maal on neli aastaaega;
Maa telje kalle on aastaaegade peamine põhjusi;
Maa aastaajad on põhjuseks taimede elutsükli muutusteks, näiteks puude lehte minek kevadel, lillede õitsemine suvel ning lehtede närbumine sügisel;
Maa aastaajaliste muutuste mõistmine aitab aru saada ilma ja kliima muutustest;
suvel saab põhjapoolkera rohkem otsest päikesevalgust kui ühelgi teisel ajal aastas. Päike käib kõrgemalt. See tähendab, et päikesekiired jõuavad maapinnale suurema kaldenurga all ja soojendavad maapinda efektiivsemalt. Talvel on päikesekiirtel väiksem kaldenurk, st sama kogus kiirgust jaotub suuremale maa-alale, nii et kiirguse intensiivsus on väiksem ja päevad külmemad;
ilma Maa täiusliku kallutuseta poleks elu selline nagu meie seda teame.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Selgitus, arutelu, paaristöö, mudelite valmistamine.
Õppefilmid/raamatud, töölehed, mudelite valmistamise materjal, pliiatsid.
Juhis õpetajale:
Õpetaja on abiks õpilaste suunamisel ja käitumise korrigeerimisel.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.997712373532, 23.63685965538
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 533 63 072
Programmi läbiviija:
Tiit Aedmäe, õpetaja, magister.
Angela Leppik, LTT valdkonna õpetaja.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Kogunemine Silma õpikojas, reeglite ja õues liikumise selgitamine, sissejuhatus. 15 minutit
Vahendid
• prinditud tööleht igale õpilasele või paarile
• pliiats
• pildid puudest erinevatel aastaaegadel
• õppevideo
1. Tegevus. 20 minutit
Erinevate aastaaegade värvid maal.
Töölehed erineval aastaajal tehtud puudest.
Sissejuhatuseks vaatame Esero õppematerjalidest Paxi õppevideot „Päev, öö ja aastaajad“.
Õpilased arutlevad erinevate piltide üle. Vaatlevad puid endid ning nende ümbrust. Tähelepanu pööratakse looduses esinevatele värvidele ja puulehtede või okaste olemasolule. Arutlevad, millise aastaajaga on tegemist. Ülesande sidumine õpilaste igapäevaeluga, milliseid riideid nad kannaksid, kui seisaksid puu kõrval. Võrdlevad puud õppematerjalis oleva pildiga ja arutlevad, millisele pildile antud puu kõige rohkem sarnaneb. Õpilased tunnevad ära piltide järgi erinevaid aastaajad. Lisaks on erinevatel aastaaegadel ka erinev päeva pikkus ja ilmastikutingimused (sademed, temperatuur).
2. Tegevus. 30 minutit
Miks on maal aastaajad.
Õpilased ehitavad Päikese-Maa 3D mudeli. Nad saavad teada, et Maa pöörleb ümber oma telje läänest itta (vastupäeva) ja avastavad, et maa telg on kallutatud ja et see kalle ongi põhjuseks, miks meil on aastaajad.
Vahendid:
• vahtplastist kera (läbimõõt 10-15cm)
• pliiats/pastakas
• väike Eesti lipp
• 1 puust varras
• 2 lehte A4 paberit
• kleeplint
• sirkel
• taskulamp
• gloobus
Ülesanne:
A. osa – Päikese-Maa mudeli ehitamine
Õpilased töötavad rühmades/paarides. Igale rühmale/paarile vahtplastist kera, puust varras, pastakas. Selgitamine, et meridiaanid on kujutletavad vertikaalsed jooned ja et ekvaator on kujutletav horisontaaljoon, mis kulgeb Maa keskel. Maa telg on kujutletav joon läbi Maa keskpunkti põhjapoolusest lõunapooluseni. Demonstreerida gloobust.
B. osa – aasta Maa peal
Selgitus. Maa teeb tiiru ümber Päikese aastaga ja pöörde ümber oma telje ööpäevaga.
Jälgida, et lipp oleks Päikese poole, õpilased ei muudaks Maa telje kaldenurka ja nad hoiaksid taskulampi ekvaatoriga samal joonel. Õpilased näevad, et nende riik ei ole alati valgustatud alaga võrreldes samas kohas.
C. osa – pikad ja lühikesed päevad
Siin uurime päeva ja öö vaheldumist. Jälgida, et õpilased ei muudaks Maa telje kallet ja pööraksid Maad (ümber oma telje) vastupäeva. Õpilased peaksid mõistma, et kõige pikemad päevad on suvel ja lühimad talvel.
Arutelu. Töölehe täitmine. 15 minutit
Õpilased peaksid töölehtedel olevatele küsimustele vastamiseks kasutama eelnevalt saadud infot. Maa telje kalde tõttu jõuavad suvel päikesekiired maapinnale suurema nurga all. Päike on kõrgemal. Talvel aga jaotub päikesevalgus ja soojus suurema ala peale. Samuti on päevad talvel lühemad, nii et Päike ei saa Maad soojendada nii kaua kui talvel.
Kokkuvõte. 10 minutit