Õppeprogramm „Aastaajad“ koosneb neljast matkast, mis viiakse läbi erinevatel aastaaegadel (neljal korral) ühel ja samal loodusrajal, sama retkejuhi juhendamisel. Retkejuht, kes on igal korral sama, teeb rajal peatusi samades kohtades, et võrrelda koos lastega aastaajas toimuvaid muudatusi. Näiteks, kuidas üheaastane rohttaim kevadel tärkab, suvel kasvab, ja sügisel lehed maha viskab. Näiteks, kuidas erinevatel puudel pungad puhkevad, kuidas lehed kasvavad ja sügisel värvuvad ja seejärel maha kukuvad. Vaadeldakse, mida teeb loodus talvel ja kas loomad on talvel paremini nähtavad.
Eesmärgiks on vaadelda läbi erinevate aastaaegade looduses toimuvaid muutusi, kuidas muutuvad taimed, milliseid jälgi jätavad loomad, kuidas nad reageerivad aastaaja muutusele. Õppeprogrammides tehakse lihtsamaid loodusvaatlusi ja katseid. Näiteks mõõdetakse rohttaime kasvamist. Näiteks vaadeldakse samal 1m2-l alal toimuvaid muutusi erinevatel aastaaegadel.
Ühe õppeprogrammi jooksul läbitakse 2-3 km, korraldatakse aktiivõppemängusid ning lihtsamaid vaatlusi. Matka käigus luuakse laste ja looduse vahel vahetu looduskontakt, et anda lastele positiivne elamust loodusest.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm toetab järgmiste riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist I kooliastmes:
Loodusõpetus: 2) kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkust, valides sobivad mõõtmisvahendid; 5) märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus; 12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid; 20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, liikumisõpetus (liikumine looduses), eesti keel (sõnavara, suuline väljendusoskus), matemaatika (mõõtmine, mõõteskaalade lugemine)
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng - kuidas liigid on omavahel ja keskkonnaga seotud. Õppekäik looduses toetab austavat ja hoolivat suhtumist elusloodusesse. Õpilane mõistab loodust kui terviksüsteemi, ühiselt õpetlikke mänge mängides, loodust vaadeldes ja kasteid tehes õpib õpilane hoolima elusolenditest ja tegutsema säästvalt ja vastutustundlikult. Õpilane väärtustab teadmist, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest, suhtub loodusesse säästvalt;
Õpitulemused:
kodukoha levinumaid taime, loomaliike ja seeneliike
Õpilane oskab
vormistada vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid;
märgata nähtusi ja aastaaegade muutusi looduses;
tunda huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;
Õpilane väärtustab
teadmist, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest, suhtub loodusesse säästvalt;
looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Metoodid: lihtsamate liikide määramine, grupitöö, vaatlemine, kirjeldamine, mõõtmine, võrdlemine, katsed (kaalumine, temperatuuri mõõtmine, pikkuse mõõtmine).
Kuna 1. ja 3. klassil on oskused katseteks ja liikide määramisteks erinevad, otsustab juhendajaga iseseisvalt tegevuste raskusastmed.
Vahendid: vajadusel töölehed koos kirjutamisalusega 2-3 klassi puhul õpilastele ja õpetajatele, illustreerivad fotod lindudest, loomadest, vahendid õppemängudeks, katseteks - rühmadele.
Kasutatakse järgmisi töövahendeid:
- Termomeeter (ilm) - igale grupile
- Binokkel (linnud) - igale grupile
- Luup (taimed, putukad) - igale õpilasele
- Läbipaistvad topsikesed, karbikesed (putukate/taimede kogumiseks) - igale õpilasele
- Taskuraamatud – taime-, putuka-, linnu- jne määrajad - igale grupile. Kasutatakse noortele sõbralikke määrajaid N: 100 taime", määramised tehakse grupitööna juhendajate ja kaasasolevate õpetajate abiga.
Juhis õpetajale:
Oleme tänulikud, kui õpetaja enne programmile tulekut tutvustab õpilasi teemaga ja pärast õppekäiku teeb kokkuvõtte järgmises tunnis. Õppeprogrammi täpsustava info saadab õpetajale meie õppeprogrammide koordinaator enne programmi toimumist.
Juurdepääs: Palume parkida parklasse. Ei sobi ratastooliga lastele. Sobib kõigile teistele erivajadustega lastele, kuid erivajadustega lastest palume meid ette teavitada. Vajadusel palume õpetajat erivajadustega last abistada.
Tegemist on õueprogrammiga, arvestada tuleks ~2-3 km marsruudiga. Teekonna pikkuses võib tulla muudatusi, retkejuht teeb valiku vastavalt grupi iseärasusele. Halva ilma korral on võimalik tegevust osaliselt läbi viia ka Vapramäe Loodusmajas. Riietuda tuleks ilmale vastavalt ning märja ilma puhul panna jalga kummikud. Retke alguses lepitakse kokku reeglid, mis tagab ohutuse matkarajal. Toidupaus palume soovi korral plaanida enne või pärast programmi.
Õpetajal on toetav ja õpilasi innustav roll. Palume vajadusel õpilasi abistada gruppide moodustamisel ning mänguala piiride hoidmisel. Samuti palume võimalusel teha õpetajal ülestähendusi loodusvaatlustel ja aidata teha katseid ja liikide määramist, et oleks võimalik kahe programmi vahel lastega käsitleda aastaaegade teemat ja vaatluste/katsete tulemusi rühmas arutada. Kuna vahendid on piiratud, siis korraga saame vastu võtta ühe grupi.
Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Võimalik on valida programmi ka vaid ühe aastaaja kaupa. Ühe programmi maksumus 180.- eur, kogu aastaringi (4 programmi) maksumus 600.- eurot.
Võimalik on teha programmi ka kahele klassile korraga.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.252191254853, 26.462607705307
Maakond:
Otsekontakt:
52 54 172, 5088359
Programmi läbiviija:
Kadi Kard (Eesti Maaülikool, loodusturism). kadi on tore ja südamlik juhendaja. Kadi programmid on põhjalikult ettevalmistatud. Programmi lõppedes ei unusta ta uurimast, kui palju lapsed omandanud on. Tema suureks kireks on hobused ja hobustega tegelemine. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2020.
Külli Kevväi. Keskharidus. Külli on oma loodusteadmised saanud kaasa kodust. Ta juhendab programme nii lasteaialastele kui suurematele õpilastele ja leiab nendega kiirelt ühise keele. Õppeprogrammidel osalenud on teda kirjeldanud selliselt: emotsionaalne, lapsesõbralik, meeldiva hääletooni ja hea esitlusoskusega. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2013.
Priit Pakhoff (Tartu Rakenduslik Kolledž, aktiivtegevuste instruktor, matkajuht tase 4). Õpib Tartu Ülikoolis kutseõpetajaks. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2024.
Õppeprogrammi juhendajad on Vapramäe Loodusmaja poolt atesteeritud õppeprogrammi läbiviijad.https://vvvs.ee/et/retkejuhid/
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajakava:
Aastaajad sügisprogramm toimub september-november
Aastaajad talveprogramm toimub jaanuar - märts
Aastaajad kevadprogramm toimub aprill-mai
Aastaajad suveprogramm toimub juuni - august
Alljärgnevalt on kirjeldatud ühe matka ajakava, mis toimub iga kord samal marsruudil ja samade peatuspaikadega. Iga retkejuht valib oma marsruudi.
Sissejuhatus, käitumiskokkulepped: 15 minutit
Juhendaja tutvustab õppeprogrammi eesmärke ja töökorraldust Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid. Esimesel matkal räägitakse, et lapsi ootab ees kokku neli matka. Kõikidel järgmistel hõlmab sissejuhatav osa ka seda, kuidas lastel ja juhendajal vahepeal on läinud.
Õppekäik matkarajal ja praktilised ülesanded 1 h 30 minutit
Õppeprogramm „aastaajad“ koosneb neljast matkast, mis viiakse läbi erinevatel aastaaegadel (neljal korral) ühel ja samal loodusrajal, sama retkejuhi juhendamisel. Retkejuht, kes on igal korral sama, teeb rajal peatusi samades kohtades, et võrrelda koos lastega aastaajas toimuvaid muudatusi. Näiteks, kuidas üheaastane rohttaim kevadel tärkab, suvel kasvab, ja sügisel lehed langetab. Näiteks, kuidas erinevatel puudel pungad puhkevad, kuidas lehed kasvavad ja sügisel värvuvad ja seejärel maha kukuvad. Vaadeldakse, mida teeb loodus talvel ja kas loomad on talvel paremini nähtavad.
Õppeprogrammides tehakse loodusvaatlusi ja lihtsamaid katseid. Eesmärgiks on vaadelda läbi erinevate aastaaegade looduses toimuvaid muutusi, kuidas muutuvad taimed, milliseid jälgi jätavad loomad, kuidas nad reageerivad aastaaja muutusele. Näiteks mõõdetakse rohttaime kasvamist. Näiteks vaadeldakse samal 1m2-l alal toimuvaid muutusi erinevatel aastaaegadel. Loodusvaatluste ja katsete tulemused fikseerib igal matkal juhendaja, soovitavalt ka kaasasolev õpetaja).
Programmi jooksul läbitakse 2-3 km, korraldatakse aktiivõppemängusid (igal matkal kaks mängu, mis on seotud selle aastaajaga, mil matk toimub. Mängud valib iga retkejuht iseseisvalt, arvestades konkreetse aastaaja olulise teemaga N: sügisel seenemäng) ja lihtsamaid loodusvaatlusi (igal matkal neli loodusvaatlust. Loodusvaatluse kohad on igal matkal samad ja teemad on järgmised: "Ilm ja ilmavaatlused, "taimed", "linnud" ja "putukad."). Loodusvaatlused koos lihtsamate katsetega viiakse läbi gruppides või ühe rühmana. Juhendaja valib igale teemale 1-2 ülesannet, valiku teeb juhendaja spetsiaalselt selleks programmiks juhendajale koostatud juhendi abil.
Matka käigus luuakse laste ja looduse vahel vahetu looduskontakt, et anda lastele positiivne elamust loodusest. N: taime mõõtmine.
Igaks mänguks 15 minutit. Kokku mängudeks 30 minutit.
Igaks vaatluseks/katseks 15 minutit (aeg sisaldab ka liikumist ühest punktist teise). Kokku vaatlusteks 60 minutit.
Kokkuvõttev analüüs, tagasiside 10 minutit.
Õppeprogrammi kokkuvõte tehakse ühises tagasisideringis, kus iga laps saab kaasa rääkida. Järgmistel matkadel saavad lapsed tagasisideringis anda edasi oma tähelepanekuid looduses toimunud muutuste kohta, viimasel matkal aga muutustest kõikidel aastaaegadel. Õpetaja täidab tagasisidelehe igal matkal.