Lapsed õpivad tundma parkides kasvavaid puid ja põõsaid, vaatlema ja märkama pargi elustikku (linnud, putukad, samblikud jm). Õpime kasutama luupi ja määrama ilmakaari. Kavas on aktiivõppe ülesanded, vaatlused ja mängud pargis. Arutletakse inimeste sõltuvuse üle loodusest.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Õpeprogramm toetab järgmiste riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist
PRÕK Lisa 4. Ainevaldkond loodusained
2.1. Loodusõpetus
2.1.3. Õpitulemused
I kooliaste:
5) märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;
10) eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
18) määrab suundi kompassiga;
20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast.
Läbiv teema: keskkond ja jätkusuutlik areng. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemine programmis tugineb pargilooduse vahetule kogemisele. Pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse või pargi, kus õppeprogramm toimub, keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik praktiliselt ära hoida ja lahendada. Programmis käsitletakse inimese sõltuvust loodusest ja aastaaegadest. Programm lähtub teaduslikust maailmavaatest. Välitingimustes liikide tundmaõppimine ja looduses käitumisreeglite harjutamine ning looduse märkide tähele panemine õpetab õpilasi suhtuma loodusesse säästvalt ja hindama elurikkust ja selle kaitset.
Õppeainete lõiming: matemaatika (puu ümbermõõdu mõõtmine), kehaline kasvatus (liikumismäng “Õige/vale väide”, kokkuvõttev otsimismäng).
Õpitulemused:
Õpilane oskab: kasutada kompassi ja luupi; kirjeldada järgmisi loodusnähtusi: aastaajad, lindude ränne, puulehtede langemine; käituda looduses turvaliselt ja loodust hoidvalt ning jätkusuutlikult.
Õpilane väärtustab: looduses viibimist ja oma kodukoha elurikkust, märkab looduse ilu ja erilisust ning suhtub sellesse austusega, hoolib elusolenditest ja nende vajadustest.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid
Rühmatöö, individuaalsed ülesanded, otsimisülesanne, võrdlemine, mõõtmine, vaatlused ja uurimine, kompassi kasutamine, hariduslikud mängud.
Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid
Igale 4-liikmelisele rühmale mõõdulint; 2 õpilase peale kompass, luup, küsimused kokkuvõtliku ülesande jaoks, pliiats. Õppevahendid annab juhendaja.
Õuesõppe tundide puhul palun arvestada riietumisel ilmaga, peakate, jalga mugavad jalanõud.
Juhis õpetajale:
Enne programmile tulekut palume õpetajal õpilastele selgitada, kuhu tullakse ja soovitada õpilastel riietuda vastavalt ilmale, sest programm toimub õues. Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Õppeprogrammi ajal innustab kaasas olev õpetaja õpilasi programmist aktiivselt osa võtma ja jälgib, et õpilased käituvad headele tavadele vastavalt. Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik. Peale õppeprogrammi rakendab/seostab õpetaja õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused. Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Programm toimub õues, palume riietumisel arvestada ilmaga, jalga panna mugavad matkajalanõud. Oma kaasavõetud võileibu on võimalik süüa peale programmi lõppu botaanikaaia piknikuplatsil.
Õpikeskkonna eripära: TÜ botaanikaaia avamaal liigume muuhulgas ka treppidest üles ja alla. Treppide kõrval on olemas ka kaldtee.
Lisainfo ja tellimine: loodusmuuseum@ut.ee; tel 737 6076
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.384260687005, 26.721386658129
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
Programmi läbiviija:
Botaanikaaia juhendaja Margit Hirv.
Haridus: Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia BSc, Tartu Ülikooli õpetajakoolitus põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õpetaja erialal, Eesti Maaülikoolis botaanika ja mükoloogia MSc.
Kogemus: töötanud Tartu Ülikooli loodusmuuseumis alates 2005. a botaaniliste kogude kuraatorina ja 2018. a loodushariduse spetsialistina.
Botaanikaaia juhendaja Kristine Fenske.
Haridus: Jäneda õppe- ja nõuandekeskus, aia- ja maastikukujundus.
Kogemus: Tartu Ülikooli botaanikaaias alates 2013. aastast giiditöö ja õppeprogrammide koostamine ja läbiviimine; koolituste juhendamine.
Loodusmuuseumi juhendaja Elen Metspalu.
Haridus: Tartu Ülikooli bioloogia MSc, pedagoogika kursus.
Kogemus: töötanud Tapa Gümnaasiumis bioloogia õpetajana ning loodusringi juhendajana (2012– 2013) ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumis alates 2016. a.
Loodusmuuseumi juhendaja Külli Kalamees-Pani.
Haridus: Tartu Ülikooli bioloog, bioloogia-keemia õpetaja, MSc bioloogia didaktika.
Kogemus: töötanud Tartu Loodusmajas 1984–2005 ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumis alates 2006. a loodushariduse koordinaator, keskkonnaprogrammide juhendamine, loodus- ja keskkonnahariduse koolitused ning üritused.
Loodusmuuseumi juhendaja Aivo Tamm.
Haridus: Tartu Ülikooli bioloog, bioloogia-keemia õpetaja.
Kogemus: töötanud Tartu Ülikooli loodusmuuseumis alates 1987. a, zooloogiaringi juhendaja alates 1994. a.; õppeprogrammide koostamine ja juhendamine.
Tartu Ülikooli juhendaja Karin Pai.
Haridus. Geoloogia MSc (Tartu Ülikool, 2010), loodusturismi korraldus ja matkajuhi 4. tase (Luua Metsanduskool, 2025). Alates 2023 omandamisel gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magisgriõpe Tartu Ülikoolis.
Kogemus. Alates 2018 teadust populariseerivatel ametikohtadel Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis, sh loodusvaatluste maratoni loodusharidusliku programmi korraldaja ja loodusvaatluste juhendaja Tõraveres. 2002–2018 loodushariduse korraldaja ja õppeprogrammide juhendaja TÜ loodusmuuseumis ja botaanikaaias.
Keel:
Viited:
Seotud failid:
Õppeprogrammi tagasiside vorm õpetajale
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus. 20 min
Õpilastega tutvumine, programmi kava tutvustamine. Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid. Sissejuhatus, mille käigus arutatakse käesolevale aastaajale iseloomulikke omadusi ja sündmusi. Arutletakse inimese sõltuvusest loodusest ja aastaaegadest. Pööratakse tähelepanu pargi keskkonnaküsimustele ning inimeste tegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik peaaegu ära hoida ja lahendada.
2. Aktiivülesanne käesoleva aastaaja kohta. 10 min
Mäng aastaaja info kinnistamiseks. Õpilastele loetakse ette väiteid ning nad peavad enda liikumise kaudu näitama, kas nad arvavad, et see on õige või vale väide.
3. Pargis olevate liikide uurimine. 20 min
Puude vaatlused pargis, mille käigus õpitakse eristama lihtsamaid liike ja uuritakse lähemalt pargis olevaid puid ja põõsaid – uuritakse koore tekstuuri, lehti, õisi, vilju ja mõnedel puudel ka pungi. Õpime selgeks 5–8 puuliiki. Uurime ka nähtavaid ja kuuldavaid linde ning putukaid.
4. Aktiivülesanne rühmadena – puude ümbermõõdu mõõtmine. 10 min
Aktiivülesanne rühmadena (4-5 õpilast rühmas), mille käigus tehakse teaduslikult võimalikult korrektseid puu ümbermõõdu mõõtmisi.
5. Sissejuhatus kompassi kasutamisse. 15 min
Sissejuhatus kompassi kasutamisse, nii teooria kui lihtsad ilmakaare määramise ülesanded (kompass kahe peale).
6. Kokkuvõtlik aktiivülesanne. 10 min
Õpilased saavad pargis piiratud alalt otsida peidetud ülesandeid, millele nad peavad vastama. See on ka pargiprogrammi kokkuvõttev ülesanne. Vastused vaadatakse ja arutatakse koos lastega üle.
7. Kokkuvõte 5 min
Õpilastelt suuline tagasiside programmi kohta. Juhendaja lõppsõna.