keemia
Pernova Hariduskeskus

Keemia õppimine aitab mõista puhta looduskeskkonna ja tervise seoseid, kujundab õpilaste vastutustunnet ja austust looduse vastu ning arendab oskust hinnata oma otsustuste või tegevuse otseseid või kaudseid tagajärgi.

  • Anorgaaniliste ainete keemiliste omaduste programm aitab omandada oskust mõista  keemiaalast teksti, mõtestada ja korrektselt kasutama keemiasõnavara ning märksüsteemi, mõista erinevate aineklasside vahelisi (alused, happed, oksiidid, soolad) seoseid.
  • Arutleme, millise keskkonnaga on looduslikud veekogud ja miks on probleemiks ookeanide hapestumine.
  • Arutleme hapniku omaduste ja rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses, osoonikihi hõrenemise keskkonnaprobleemina, kasvuhooneefekti tekkemehhanismi üle, millised gaasid mängivad rolli kliimasoojenemisel.
  • Õpilane määrab lahuse keskkonda kasutades erinevaid indikaatoreid ja tuvastab neutraalse lahuse; teeb läbi oksiidi saamise katse lihtaine põlemisreaktsioonil, mille järgselt arutletakse süsihappegaasi eraldumise inimtekkelisi põhjuseid ja kuidas saab seda protsessi vähendada.
  • Õpilane viib läbi reaktsioone erinevate aineklasside vahel ja määrab reaktsiooni tunnused; viib läbi vesiniku saamise ja tõestamise katse ning arutleme, miks ei tasu seda katset majapidamis kemikaalidega läbi viia ja millist tervise- ja majanduslikku kahju võib selle tagajärjel tekkida. Millist kahjulik mõju nende ainete kasutamine looduskeskkonnale tekitab.
  • Õpilane kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.

NB! Kaasa vahetusjalanõud!

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust.

Ainetevaheline lõiming: keemia ainekava: anorgaaniliste ainete põhiklassid ja nende vahelised seosed; lahused.

Sotsiaalainete ja loodusainete seos - on võimeline ümbritsevat maailma tõlgendama loodusteaduslikult, lähenedes keskkonnaprobleemidele ning ülesannetele loodusteaduslikult, väärtustades ümbritsevat elukeskkonda ja mõistes, miks on ökoloogiline jätkusuutlikkus ühiskonnas oluline. Loodusainete õppimine aitab mõista inimese ja ühiskonna toimimist, kujundab oskust näha ühiskonna arengu seoseid keskkonnaga, teha teadlikke valikuid.

Programm lähtub teaduslikust maailmavaatest, kus õpilane saab aru, kui tõsiseks ohuks on keemilised ühendid, mis põhjustavad osoonikihi hõrenemist.

Programmides käsitletakse vastavalt teemale ja tegevustele seostatult loodus-, kultuuri-, sotsiaalset ja majanduslikku keskkonda. 

Õpitulemused:

teab ja tunneb laboris vajalike ohutusnõudeid;
kasutab aineklasside vahelisi seoseid ainete vahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades;
korraldab neid reaktsioone praktiliselt ja teeb järeldusi;
kasutab vajaliku info saamiseks lahustuvustabelit;
teab ja määrab erinevate vedelike tihedust, seostab seda lahuse protsendilise koostisega ning tuvastab vedelikke nende tiheduse järgi; järgib laboratoorse töö ohutusnõudeid.

Programmi läbimise järgselt mõistab õpilane igapäevaelus kasutatavate kemikaalide ja materjalide ohtlikkust ning rakendab neid kasutades vajalikke ohutusnõudeid. Saab aru keemiliste ainete kasutamise probleemist ja selle mõjust planeedile Maa ning teeb õpitust lähtuvalt tulevikus keskkonda säästvamaid valikuid, õpib sorteerima prügi.

Üldpädevused:

matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Meetodid ja vahendid:

Meetodid: loodusteaduslik uurimismeetod, katsed, järeldused.

Vahendid katsetele: põletuskulp; kooniline kolb; mõõtesilinder; petri tassid; spaatlid; katseklaasid; tilkanalüüsplaat; statiivid; piirituslambid; katseklaasistatiiv; pipetid; H2SO4 lahus; HCl lahus; NaOH lahus; NaCl lahus ; HNO3 lahus; FeCl3 lahus; AgNO3 lahus; Pb(NO3)2 lahus; KJ lahus; BaCl2 lahus; KSCN lahus; CuSO4 lahus; Na2SO4 lahus: Na3PO4 lahus; metüüloranž; fenoolftaleiin; CuO; S.

Vahendid õpilastele: 12 individuaalset töökohta, igale õpilasele kittel, kummikindad, kaitseprillid, üks tööleht (täidab kokkuvõttlikus osas).

Juhis õpetajale:

Kaasasoleva õpetaja/ saatja roll on innustada õpilasi aktiivselt tegevustes osalema, näidata üles positiivset huvi läbiviidava suhtes ja vajadusel täita muid kokkulepitud ülesandeid. Õpitulemuse saavutamist jälgib läbiviija jooksvalt praktikumi käigus õpilaste töölehtede täitmist ja katsete läbiviimist jälgides. Tagasisidet küsitakse programmi läbimise järgselt koheselt suuliselt.

NB! Kaasa vahetusjalanõud. Mitte kaasa võtta mobiiltelefone. 

Õppeprogrammi toimumise järel kogume tagasisidet õpetajatelt vahetult ning kohapeal, lähtuvalt küsimustikule tahvelarvutis, mille vastused kogume oma andmebaasidesse, et vajadusel sisse viia parandused.

Sihtrühm:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

2 x 45 minutit

Grupi suurus:

12

Toimumise aeg:

Kevad
Sügis
Talv

Hind:

80€

Lisainfo:

Grupi suurus kuni 12 õpilast.

Maksumus:
kuni 12-le õpilasele 2x45 min 80€.

Suurema klassi korral võimalus valida kõrvale teiene programm.
Vajadusel erikokkulepped, toitlustus ja hinnapakkumised.
Programm ei sobi erivajadustega õpilasele, v.a. liikumispuudega õpilane - ratastooliga ligipääs hoovialal, majas ja laboris.
Hoone on kahekorruseline.Õppetöö toimub siseruumides. Õpe viiakse läbi esimese korruse laboris.
Parkimine: keskusel olemas parkla (ka bussid ja jalgrattad).

Läbiviimise koht:

keemialabor, Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu

Läbiviimise asukoht:

58.3754884, 24.5313152

Maakond:

Pärnumaa

Otsekontakt:

admin@pernova.ee
info@pernova.ee
443 5875 / 5345 5319

Programmi läbiviija:

Ly Suursild (Keemia MSc, õpperogrammide õpetaja alates 2014 a) vt lisa Pernova Hariduskeskuse lehelt

Keel:

Eesti keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

Programm koosneb kahest osast: selgitused praktikumi sisu kohta ja ohutusnõuded, millele järgneb praktikum. Õpilased saavad katsete tegemiseks kitlid, kaitseprillid ja kummikindad, töölehe. Õppetöö viiakse läbi keemialaboris, mis vastab ohutusnõuetele.

Sissejuhatus (10 min):

  • laborivahendite ja ohutusreeglite tutvustus; arutelu, kuidas õpilased seda mõistavad;
  • õpetaja selgitab programmi eesmärki ja tunni ülesehitust;
  • arutleb õpilastega aineklasside omaduste ja omavaheliste seoste üle.

Teemakäsitlus (55 min): teeb katseid vastavalt õpetaja juhistele. Õpilane määrab lahuse keskkonda kasutades erinevaid indikaatoreid ja tuvastab neutraalse lahuse. Teeb läbi oksiidi saamise katse lihtaine põlemisreaktsioonil ja kahe aine omavahelise reageerimise teel. Tuletab meelde keemilise reaktsiooni tunnused õpetaja näitkatse põhjal. Viib läbi reaktsioone erinevate aineklasside vahel ja määrab reaktsiooni tunnused. Viib läbi vesiniku saamise ja tõestamise katse. Katsete tegemisele järgnevad järeldused, püstitatud hüpoteesidele.

Katsed

  • õpilane püstitab hüpoteesi, millise keskkonnaga on ookeanivesi ning määrab vesilahuse keskkonna ja jälgib selle muutust happe lisamisel ning teeb järeldusi;
  • õpilane püstitab hüpoteesi, milline oksiid tekib tööks antud lihtaine põlemisel ja viib läbi oksiidide saamise katsed ning teeb järeldusi;
  • reaktsiooni tunnuste määramine;
  • soolade valmistamine;
  • vesiniku saamine ja tõestamine.

Katsete tegemise käigus arutletakse hapniku omaduste ja rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses, osoonikihi hõrenemise keskkonnaprobleemina, tähtsamate hapete ja aluste koostise ning ohutusnõuete üle. Tuuakse näited majapidamises kasutatavatest puhastusainetest, nende koostistest ja  kahjulikkusest looduskeskkonnale. Katsete tegemise ja arutelude käigus omandavad õpilased oskuse mõista  keemiaalast teksti, mõtestada ja korrektselt kasutada keemiasõnavara ning märksüsteemi, mõistma erinevate aineklasside vahelisi (alused, happed, oksiidid, soolad) seoseid ja mõistab igapäevaelus kasutatavate kemikaalide ohtlikust nii endale kui elusloodusele.

Kokkuvõte (25 min):

  • õpilane täidab individuaalselt töölehte analüüsides aineklasside vahelisi seoseid ja koostab reaktsioonivõrrandeid õpitud reaktsioonitüüpide piires;
  • tagasisidestamisel toovad õpilaste paarid näiteid keemia ja igapäevaelu seoste üle ning kuidas nemad saavad kahjulike (keemiliste) ainete tarbimist vähendada -  nt majapidamis kemikaalide kasutamine ja nende kahjulikkus elusloodusele; süsihappegaasi eraldumise inimtekkelisi põhjuseid; ookeanide hapestumise inimtekkelised põhjused jne.

Viimati uuendatud: