Antiikfilosoofil Aristotelesel oli teatavasti komme loengu pidamise ajal ringi jalutada. Meiegi Energia avastuskeskuses usume, et liikumine hoiab õpilaste meeled värskena. Seetõttu toimub osa Aristotelese-nimelisest helide õpitoast avastuskeskuse ekspositsiooni keskel. Õpilased jaotatakse kaheks kuni 15-liikmeliseks grupiks.
Programmi esmaseks eesmärgiks on avada õpilastele 8. klasside füüsika teema „Võnkumine ja lained“ avatud õpikeskkonnale omases võtmes ning ulatuses, mis toetab 8. klassi temaatilise materjali omandamist. Teemat käsitletakse läbi lihtsate demo-katsete ning otseselt eksponaate ning muid katsevahendeid kasutades.
Avastuskeskuse -1. korruse helide ekspositsioon tutvustab heli tekkimist ja helilainete levimist. Haridusprogrammi kestel liiguvad õpilased koos juhendajaga sellel ekspositsioonialal, katsetavad eksponaate ja arutlevad vaadeldud nähtuste üle ning lahendavad sõna otseses mõttes käigu pealt eri ülesandeid. Kasutatakse kokku 6 tegevuspunkti/eksponaati, mõõdetakse helitugevust ning viiakse läbi lihtsamaid katseid. Programmi teises pooles liigume ka avastuskeskuse planetaariumi, kus katsetatakse helilainete levimist, liitumist, sumbumist ja peegeldumist. Õpitoa jooksul on võistluslikke ülesandeid ja praktilisi tegevusi, mida õpilased lahendavad tiimitöö abil ja sellele järgneb alati reflektsioon.
Õpitoa lõpus vaatavad osalejad heli ja tehnoloogia teemalist filmi silmaringi laiendamiseks.
Õpituba toetab õpilaste uurimuslikke oskusi, pakub vaheldust tavapärasele klassitunnile ning aitab kinnistada teoreetilisi teadmisi läbi katsetamise.
⏱️ Õpitoa kestus: 70 minutit
✨ Õppimine läbi katsetamise, avastamise ja vahetu kogemuse!
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm toetab füüsika õppekava teemat „Mehhaanika”, täpsemalt „Heli ja võnkumine“ ja käsitleb seda läbi lihtsate katsete.
Õppeprogramm toetab järgmiste riikliku õppekava tulemuste saavutamist. 2.3. Füüsika. Mehhaanika. 2.3.3. Õpitulemused ja saavutavad teadmised, oskused ja hoiakud:
14) kirjeldab mudeli toel võnkumist, kasutades amplituudi, perioodi ja sageduse mõistet;
15) seostab võnkumist heli tekkimise ja helilainete levimisega;
16) kavandab ja korraldab katsed müra tugevuse mõõtmiseks ning muusikariistade heli kõrguse ja sageduse vahelise seose uurimiseks;
Programm toetab järgnevate õppekava läbivate teemade käsitlemist:
„Keskkond ja jätkusuutlik areng” toetades arusaama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest (seejuures tuginetakse õpilase igapäevakogemusele).
Teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisega suunatakse õpilast rakendama teadmisi, enesekohaseid ja sotsiaalseid oskuseid tervise, ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks;
„Tehnoloogia ja innovatsioon” teemaga seoses toetatakse õpilase mõistmist, et tehnoloogilised uuendused mõjutavad inimeste töö- ja eluviisi, elukvaliteeti ning keskkonda.
Lisaks toetab õppeprogramm põhikooli riikliku bioloogia teemade omandamist:
- Bioloogia teema „Infovahetus väliskeskkonnaga“. Õpilane tutvub kõrva mudeliga ja mõistab kõrva ehitust.
- Bioloogia teema „Infovahetus väliskeskkonnaga“. Õpilane katsetab ja saab kogemusi erinevate helieksponaatidega, helide levimine kosmoses ja Maa ookeanis, infraheli, peegelduv heli etc.
Õpitoas on lõimitud füüsika ja bioloogia valgusõpetuse ja inimese kuulmise teemadel.
Õpitulemused:
• Õpilane oskab nimetada erinevaid heli tekitamise viise;
• Õpilane mõistab, kuidas on omavahel seotud võnkumine, heli ja keskkond;
• Õpilane teab, milliseid helisagedusi kuuleb inimene;
• Õpilane oskab võrrelda erinevate heliallikate helitugevusi igapäevases keskkonnas
• Õpilane teab, mis on müra ja oskab hinnata müra mõju kuulmisele.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Eesmärgistamine, praktilised/kriitilist mõtlemist nõudvad uurimisülesanded, demonstratsioon- ja osaluskatsed, töölehtede täitmine, refleksioon.
Juhis õpetajale:
Soovitame õpituba 8. klassi õpilastele, kes on heli ja võnkumist koolis käsitlenud – õpituba aitab neid teadmisi paremini kinnistada. Õpituba sobib ka gümnaasiumiõpilastele (ja 9. klassile) heli teema meelde tuletamiseks ja kinnistamiseks. Programm toetab põhikooli füüsika õppekava teemasid „Mehhaanika” ja programm on seotud põhikooli bioloogia õppekava teemaga „Infovahetus väliskeskkonnaga“.
Programm ei vaja eraldi ettevalmistust. Ootame õpetajat osalema kogu programmi vältel ning toetama juhendajat ja õpilasi. Kindlasti palume eelnevalt teavitada õpilaste erivajadustest. Pärast programmi toimumist palume õpetajal täita tagasiside küsimustik (veebis). Peale programmi lõppu on võimalik õpilastel iseseisvalt jätkata keskuse eksponaatidega tutvumist.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.444096064031, 24.749504327774
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
620 9020, 5331 7307
Keel:
Viited:
Seotud failid:
Õpitoa jooksul täidavad õpilased küsimuste lehte, mille vastused vaadatakse üle koos programmi lõpus ja arutletakse nende üle.
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus ja eesmärgistamine (10 min)
Programmi sissejuhatavas osas muuseumiõpetaja tutvustab keskuse korruseid, et tekitada turvalisuse tunnet, seejärel kogunetakse -1, korruse heli ekspositsioonil. Moodustatakse kaks kuni 15-liikmelist gruppi, sõltuvalt õpilaste arvust. Tutvustatakse õpitoa eesmärke, korraldust ja ajakava.
Ekspositsioonil kuuleme argielu hääli, mis on erineva valjusega ja arutleme oma kogemuste üle seoses erinevate helidega.
Põhiosa #1 (15 min)
Koguneme -1. korruse laudade taha ja õpilased istuvad. Slaidide abil lühikese teksti ja piltidega selgitab muuseumiõpetaja heli tekkimist ja inimese kuulmist. Õpilased tutvuvad inimese kõrva mudeliga. Vabatahtlikega tehakse demo-katse helilaine näitamiseks.
Põhiosa #2 (10 min)
Moodustatakse väikesed 3-5 liikmelised grupid. Muuseumiõpetaja jagab väikestele gruppidele IKT-seadmed, milles on helimõõtmise rakendus. Õpilased liiguvad võistlusliku ülesande sooritamiseks tiimidena neli erineva eksponaadi juurde ja mõõdavad seal heli. Nende eesmärk on järjestada helieksponaadid heli tugevuse järgi detsibellides. Kes esimesena valmis saab, peab naasma ja vajutama oma tiimi nuppu.
Kõik tiimid kogunevad ja teeme vahekokkuvõte, kes võitis.
Põhiosa #3 (10 min)
Koguneme kõigi tiimidega ja järgneb helimäng, küsimused on slaididel ja helimäng on võistluslik.
Kokkuvõte ja reflektsioon (10 min)
Koguneme -1. korruse laudade taha ja õpilased istuvad. Kontrollime eelnevate katsete tulemusi ja helimängu vastuseid. Arutleme nende järelduste üle. Muuseumiõpetaja juhib arutelu ja vajadusel täiendab. Õpilased istuvad koos väikeses grupis ja õpilased esinevad ja selgitavad oma vastuseid kõigile. Samuti arutleme müra ja tervisliku kuulmise üle. Arutleme koos, mida uut õppisime? Mis oli kõige meeldejäävam fakt? Mis oli raske? Mida uut teada said? Kuidas tiimitöö läks? Lõpetuseks liigume 2. korrusele ja kuulame Eesti looduse valjemat heli – välku ja äikest.
Film helist (20 min)
Õpilastega liigutakse planetaariumisse ja neil on võimalus valida kahe heliteemalise filmi vahel. Filmivaatamise eesmärk on laiendada silmaringi heli teemal.