Rabaretk Soomaal
Tipu looduskool

Mis on raba, kuidas see tekib ja mis on selle elukeskkonna puhul nii eriline? Programmi jooksul tutvuvad õpilased aktiivselt raba kui elukeskkonnaga, õpivad tundma seal kasvavaid taimi ja seal elavaid loomi. Arutletakse rabakeskkonna elutingimuste üle ning uuritakse taimede kohastumusi nendega hakkamasaamiseks. Vaatluste, arutelude ja mängude põhjal mõistavad õpilased soode kujunemise lugu ja keskkonnatingimusi.

Kuna väike osa rajast kulgeb ka läbi metsa, toimub programmi jooksul ka raba ja metsa elukeskkonna võrdlus. Tegevused toimuvad suures osas rühmatööna.

 

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

II kooliaste

Loodusõpetus 
4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;  
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid; 
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;  
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike; 
17) koostab koosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemides (tootjad, tarbijad ja lagundajad);  
28) selgitab soode kujunemist ja arengut ning põhjendab soode rohkust Eestis;  
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle. 

Toetatavad üldpädevused: 
* oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
* väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;

Läbivad teemad: 
*keskkond ja jätkusuutlik areng-programm arendab õpilastes säästvat suhtumist ümbritsevasse ja kujundab elukeskkonna väärtustamist; õpilased tajuvad ennast keskkonna osana ning toimivad keskkonda hoidvalt. 
*tervis ja ohutus -õpilased käituvad hoolivalt ja lugupidavalt enda, teiste ning ümbritseva keskkonna suhtes; oskavad analüüsida ümbritsevat keskkonda, märgata ohte ning käituda ennasthoidvalt. 
*väärtused ja kõlblus - õpilased tunnustavad viisakusreegleid ja üldiseid eetilisi printsiipe ning järgivad neid.

Õpitulemused:

Õpilane:
-teab soode kujunemise lugu;
-teab ja oskab lahti selgitada mõisted soo, madalsoo, siiredsoo ja raba;
-tunneb ära ja oskab kirjeldada tüüpilisemaid rabas elavaid liike;
-oskab moodustada lihtsamaid toitumisahelaid rabas elavate liikide vahel;
-mõistab, millised on raba keskkonnatingimused ning kuidas on taimed kohastunud rabas hakkamasaamiseks;
-tunneb ära älve ja lauka ning teab ohutu liikumise põhimõtteid soos;
-oskab kasutada mõningaid mõõte- ja uurimisvahendeid (termomeeter, lakmuspaber, mullapuur, luup);
-oskab eristada turvasmulda mineraalmullast;
-teab, milleks inimene kasutab turvast ja milline on selle kasutamise mõju keskkonnale;
-mõistab inimese ja keskkonna omavahelisi seoseid.

Üldpädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus

Meetodid ja vahendid:

Meetodid ja vahendid: 

Gruppides toimuvad ülesanded lahendatakse kolmeliikmelistes seltskondades. Klassikomplektist moodustakse 8-10 kolmeliikmelist gruppi. 
Igal grupil on üks komplekt töövahendeid. 

-mängud ja aktiivtegevused
*puslemäng rabaelanike tundmaõppimiseks ja lõpumäng “Lõpeta lause…” (Igale grupile lamineeritult pusle ja lõpumängu lause algus);
*rabas elavate liikidega tutvumine piltkaartide abil ja toiduahelate moodustamine (1 piltkaart kahe õpilase kohta);
* marjade otsimine ja maitsmine

- vaatlemine, võrdlemine ja arutelu
*hariliku männi näitel raba ja metsa kasvukoha elutingimuste võrdlus;
* taimevaatlus ja taimede määramine (Igal grupil vastava pikkusega nöör vaatlusala piiramiseks, lamineeritud piltmääraja, luup, marker leitud ja määratud liikide märkimiseks);
- raba keskkonnatingimuste ja taimede kohastumuste vaatlus ning arutelu; 
- arutelu soode kujunemisest (1 joonis juhendajal, mida kõikidele näidatakse);
- älve ja lauka vaatlus; arutelu ohutu liikumise teemal rabas. 
- rabalauka vee omaduste määramine ja võrdlemine kraaniveega. Mõõdetakse temperatuuri lauka erinevatest sügavustest, vaadeldakse värvust ja mõõdetakse happelisust. Vahenditeks termomeetrid (3 termomeetrit; läbipaistev tops vee vaatluseks; lakmuspaberid igale rühmale, kraanivesi);
- turba ja mineraalmaa mulla vaatlus mullapuuriga võetud proovidest (1 mullapuur)
- turbasambla veemahutavuse katse (läbipaistev mõõtetops)

Kõik vajalikud töövahendid on programmi korraldaja poolt!  

Juhis õpetajale:

Enne õppeprogrammi on soovitatav õpilaste eelteadmised seoses soode teemaga  ja Soomaa rahvuspargiga aktiveerida.

Programmile tulles selga panna ilmastikule vastavad riided. Arvestada, et raba on tuuline ning jalga panna niiskuskindlad jalanõud. 
PS! Vihmaga võib laudtee olla kohati libe. 

Söögipaus toimub programmi keskel. Seega lõunapausiks igal õpilasel kaasa oma leivakott ja jook. 

Programmi ajal võib õpetaja praktiliste tööde tegemisel õpilasi innustada ja abistada ning ka ise kaasa teha. Õpetaja rakendab õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.

Peale õppeprogrammi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside e- kirja teel saabunud lingi kaudu.

Sihtrühm:

4-6 klass II kooliaste

Kestus:

3 tundi

Grupi suurus:

24

Toimumise aeg:

Kevad
Suvi
Sügis

Hind:

150€

Lisainfo:

Õppeprogramm toimub Soomaa rahvuspargis vastavalt kokkuleppele õpetajaga kas Riisa õpperajal või Ingatsi õpperajal. 
Raja pikkus on 2,5-3 km. Vihma korral on laudteed libedad. 
Õppeprogrammi aeg sisaldab ka söögipausi 15 min (toidukott õpilastel endal kaasas). 
Programmi kohandame ka erivajadustega õpilastele! Riisa õpperajal saab liikuda ka ratastooliga.
 

Läbiviimise koht:

Riisa raba õpperada

Läbiviimise asukoht:

58.488641722992, 24.981756806374

Maakond:

Viljandimaa

Keskus:

Otsekontakt:

info@tipulooduskool.ee
+372 5353 6961

Programmi läbiviija:

Dagmar Hoder (geoökoloog ja atesteeritud Soomaa giid, programmide juhendamise kogemus alates 2010.aastast), Krista Kingumets (lõpetanud metsamajanduse ja keskkonnakaitse eriala, endine Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, programmide juhendamise kogemus alates 2011. a algusest)  või Jane Rebane (retkejuht ja atesteeritud Soomaa giid, programmi juhendamise kogemus alates 2021.aastast).

Keel:

Eesti keel
Inglise keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

SISSEJUHATUS (10 min)

-tutvumisring
- programmi eesmärkide ja ajakava tutvustus, kokkulepped;
- infostendi toel ülevaade Soomaa maastikulisest liigendatusest ja soodest; tutvumine raja skeemiga;
- kokkulepped ohutuks ja koostöiseks liikumiseks rajal. 

ÕPPEKÄIK (koos söögipausiga 155 min)
- sissejuhatav puslemäng rabaelanike tundmaõppimiseks (toimub suure grupi rühmadeks jagamine) - 15 min
- hariliku männi näitel raba ja metsa kasvukoha elutingimuste võrdlus vaatluse ja arutelu teel - 10 min
- taimevaatlus piiratud alal kasutades piltmäärajaid - 15 min
- vaatlus ja arutelu rabataimede kohastumustest rabas - 10 min
- joonise abil tutvustus ja lühike arutelu soode kujunemisest ja arenguetappidest-10 min
- älve ja lauka võrdlus vaatluse teel; arutelu ohutust liikumisest rabas - 10 min
- rabalauka vee omaduste määramine ja võrdlemine kraaniveega (temperatuur lauka erinevatest sügavustest; värvus; happelisus)  - 15 min

SÖÖGIPAUS LAUKA JUURES  (15 min)

- turba ja mineraalmaa mulla vaatlus mullapuuriga võetud proovist.  Arutelu, milleks inimene turvast läbi ajaloo on kasutanud ning kasutab. - 20 min
- rabas ja raba äärealal elavate liikidega tutvumine piltkaartide abil ja toiduahelate moodustamine - 15 min
- rabas kasvavate marjade otsimine ja maitsmine - 10 min 
- turbasambla veemahutavuse katse  - 10 min

KOKKUVÕTE  (15 min)
- lõpuringis grupid lahendavad ülesande “Lõpeta lause…”, mis kinnistab õppekäigu jooksul saadud teadmisi. 

Viimati uuendatud: