Õpilased õpivad tundma Eesti olulisemaid kivimeid läbi praktiliste õppeülesannete. Õppetöös kasutatakse Pernova Loodusmaja kivimikogu kivimite näidised (Geoloogia instituut) ja Ipade. Praktiline osa läbitakse 4-liikmelistes gruppides.
Õpperogrammi läbivad teemad:
- kivimite teke - Eesti geoloogiline ajalugu, keskkonnaprobleemid;
- nende omadused ja kasutusalad;
- kiviminäidiste võrdlemine;
- kivimite rühmitamine;
- Eesti erinevate piirkondade geoloogilise läbilõike koostamine.
Soovituslik 9.kl toetab geograafia ainekava: geoloogia - Euroopa ja Eesti loodusgeograafia; kivimite murenemine, murendmaterjali ärakanne ja settimine ning sette- ja tardkivimite teke.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, õpilased harjutavad infotöötlemise oskust ja suhtluspädevust rühmatöös.
Ainetevaheline lõiming: geograafia ainekava: geoloogia - Euroopa ja Eesti loodusgeograafia; kivimite murenemine, murendmaterjali ärakanne ja settimine ning sette- ja tardkivimite teke.
Matemaatika ainekava - toetab loodusainete uurimusliku ja probleemõppet, arendades loovat ning kriitilist mõtlemist.
Sotsiaalained - õpilased väärtustavad kivimitega seonduvat ajalugu, teeb rühmatööd ja arvestab teistega.
Õpilased omandavad loodusteaduslikke teadmisi erinevates valdkondades (füüsikalised, matemaatilised, bioloogilised jm) eesmärgiga tõsta keskkonnaalast teadlikkust ja tutvustada säästva arengu põhimõtteid, kuidas ja milliseid kivimeid kasutatakse.
Õpitulemused:
tunneb ära 4-5 looduses enamlevinud kivimit ja kirjeldab neid;
oskab rühmitada kivimeid tekke järgi;
teab ja kirjeldab Eesti aluspõhja ehituse eripärasid;
teab kivimite kasutusega seonduvaid keskkonnaprobleeme.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: vaatlus, määramine, rühmatöö.
Vahendid: Eesti kivimite komplektid (Geoloogia Instituut), info tahvlid.
Juhis õpetajale:
Kaasasoleva õpetaja/ saatja roll: innustada õpilasi aktiivselt tegevustes osalema, näidata üles positiivset huvi läbiviidava suhtes; jälgida, et õpilased käituvad headele tavadele vastavalt ja vajadusel täita muid kokkulepitud ülesandeid.
NB! Kaasa vahetusjalanõud.
Õppeprogrammi toimumise järel kogume tagasisidet õpetajatelt vahetult ning kohapeal, lähtuvalt kiirele küsimustikule tahvelarvutis, mille vastused kogume oma andmebaasidesse, et vajadusel sisse viia parendused.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus 12-24 õpilast.
Maksumus:
kuni 12-le õpilasele 2x45 min - 80€;
kuni 24-le õpilasele 2x45 min - 160€.
Vajadusel erikokkulepped, toitlustus ja hinnapakkumised.
Ratastooliga ligipääs hoovialal ja majas.
Keskusel olemas parkla (ka bussidele).
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.3754948, 24.5313118
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
Programmi läbiviija:
Kadri Kilusk (Bioloogia MSc) ja/või Karin Klaus (Bioloogia MSc), Celia Hirmo (Bioloogia didaktika MSc) ja /või Elisabeth Loorents (Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine BCs)
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (15 min):
- ettevalmistus rühmatööks ja vestlus teemal praktikumi läbiviimise ohutus;
- mõistete mineraal, sete ja kivim meeldetuletus.
Teemaarendus (65 min): õpilased jagatakse 4-liikmelistesse gruppidesse.
- rühmatöös võrreldakse kivimite näidiseid ja õpitakse kivimeid tundma vaatluse teel, lõpetuseks rühmitatakse kivimid tekke järgi;
- uuritakse ja antakse ülevaade kivimite kasutusaladest;
- õpilased koostavad geoloogilise läbilõike ja võrdelvad ning analüüsivad tehtud läbilõikeid omavahel;
- kivimite kasutamine erinevates valdkondades ja sellega seonduvad keskkonnaprobleemid.
Kokkuvõte (10 min):
- arutelu ja ärelduste tegemine geoloogiliste läbilõigete erinevuste põhjal Eesti aluspõhja ehituse kohta.