Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Gümnaasiumi Riiklik Õppekava.

4. kooliaste (10.-12. kl)
2.2.4.3. III kursus „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“ Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) analüüsib energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku energia kasutamist;
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi, majandus- ja keskkonnaprobleeme;

4) analüüsib fossiilsete kütuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid keskkonnaprobleeme, teab peamisi kaevandamise/ammutamise piirkondi;
5) analüüsib hüdroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaprobleeme ühe näite põhjal;

6) analüüsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete näidete põhjal; 7) analüüsib taastuvate energiaallikate kasutamise võimalusi ning nende kasutamisega kaasnevaid probleeme;
8) analüüsib teabeallikate põhjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist.

Õpitulemused:

Õpilased tunnevad Eestis olulisemaid maavarasid; teavad Eesti taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid; teavad Eesti maavarade kasutusalasid ja nende kaevandamist ning sellega seonduvaid keskkonnaprobleeme, suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus inimeste keskkonnakasutuse valdkonnas; väärtustavad Eesti loodust ja keskkonda ning selle kaitset; õpilastel kujunevad säästliku elu harjumused.

Meetodid ja vahendid:

Individuaalne või paaristöö, esitlus, vaatlused, võrdlemine, uurimine binokulaarmikroskoobi ja luubiga, töölehe täitmine, tulemuste dokumenteerimine, kuulamine, arutelu, kokkuvõte.

Juhis õpetajale:

Saatvalt õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega.

Kirjeldavad märksõnad:

Sihtrühm:

Gümnaasium

Kestus:

3 x 45min

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Lisainfo:

TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel.

Läbiviimise koht:

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi püsinäitus ja õppeklass

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

Keel:

Eesti keel
Vene keel

Seotud failid:

Eesti maavarad 4
Author:
TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed
Eesti_maavarad_4.pdf(427.65 KB)

Õppeprogrammi kirjeldus

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

1.Sissejuhatus programmi. Õppeklassis tutvustatakse töökorraldust, ajakava ja reegleid.
2. Koolis õpitu meeldetuletamine. Kivim, maavara, loodusvara, geoloogia ja selle olulisus.
3. Videofilm “Eesti maapõue rikkused”. Videofilmi vaatamine Eesti maavaradest.
4. Eesti maavarade tundmaõppimine. Esitlus Eesti maavarade kohta ja praktiline õppekogu vaatamine. Kasutada on binokulaarmikroskoobid ja luubid. Õppekogus on savi, glaukoniitliivakivi, klaasiliiv, lubjakivi, dolomiit, fosforiit, graptoliitargilliit, graniit, turvas, põlevkivi. Seostamine varem õpituga ja ka teiste ainetega /keemia, bioloogia, geograafia/.
5. Töölehtede ülesannete täitmine olenevalt klassist kas individuaalselt või paarikaupa, õppeklassis ja muuseumi geoloogia saalis.
Esimeseks ülesandeks on erinevate maavarade: liivakivi, savi, lubjakivi, fosforiidi, põlevkivi, graniidi ja graptoliitargilliidi äratundmine. Töölehel on küsimused setete ja kivimite kohta. Töölehe küsimustele saab vastuseid nii õppimise käigus, õppekogust kui ka muuseumi vitriinidest. Töölehe küsimuste vastused aitavad kinnistada õpitut ja loovad seoseid maavarade kaevandamise, maavarade kasutamise ja keskkonnaprobleemide valdkonnas.
6. Kokkuvõte. Kokkuvõte arutelu ja esitlusena koos õpilastega. Kokkuvõtteks korratakse üle õiged vastused ja küsitakse õpilastelt programmis saadud uute/huvitavate teadmiste kohta.

Viimati uuendatud: