KIK toetab 2025./2026. õppeaastal programmi läbiviimist.
Programmi eesmärk on tunnetada loodust kõikide meeltega ja tundma õppida meie looduses kasvavaid tavalisemaid puuliike. Kuigi programm keskendub enim puudele, a saame tuttavaks ka mõnede rohttaimedega, vaatleme ja mängime temaatlisi mänge, kuulame, katsume, nuusutame ja maitseme. Programm toimub Tipu looduskooli õuealal ja Pauna kultuuriloolisel matkarajal. Retke pikkus on 3 km.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
I kooliaste
Loodusõpetus
5) märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;
8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
Ainetevaheline lõiming
Loodusõpetus, eesti keel, liikumisõpetus
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Programmi teemaks on puud, nende roll elukeskkonnana, toiduallikana ja ka nende materjali kasutamine inimese hüveks. Programmiga soovime lastele näidata, kui oluline üks puu võib olla ja et tema elu jooksul saavad temast kasu väga paljud erinevad liigid. Räägime sellest kuidas looduses liikuda austades teisi elusolendeid ja jättes endast võimalikult vähe jälgi.
Õpitulemused:
- tunneb ennast looduses hästi, on loodusest huvitatud ja näitab avastamisrõõmu;
- oskab eristada tavalisemaid puuliike ja teab nende eristamise tunnuseid (leht/okas, kasvukuju, vili);
- märkab ja jälgib ümbritsevat keskkonda;
- teab puuliikide olulisust ökosüsteemis;
- oskab märgata aastaajale omaseid tunnuseid looduses;
- oskab märgata inimtegevuse poolt tekitatud reostust looduses ja arutleda selle kahjulikkuse üle;
- oskab vaadelda luubiga;
- on veetnud aktiivselt, harivalt ja meeldejäävalt päeva looduses.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Grupitöö
- Gruppidesse jagamine, vahendid: kiletatud puude lehtede/okaste pildid, igast liigist kuni neli ja kokku kuni 6 erinevat liiki, sildid puude nimega
- sorteerimismäng puuliikide kordamiseks, vahendid: pastkastid 4-5 puude esemetega, pappkastide arv sõltub rühmade arvust, iga rühmale üks kast, lisaks iga puuliigi kohta kast puuliigi sildiga
Mängud
- Nahkhiirtemäng, vahendid: 2-3 silmakatet (mängus kaks nahkhiirt, kuni 8 putukat ja ülejäänud on puud, toimub vahetus)
- Puude äraarvamismäng, vahendid: puude kirjeldused, mille vihjed lähevad järjest täpsemaks
- Oravamäng(liikumismäng), vahendid: puitalused, kuusekäbid, võrdluseks männikäbi
Vestlus ja arutelu
- Enne nahkhiirtemängu: Milleks puud vaja on? Kes nende sees elab?
- Kuhu oravad oma pesa ehitavad? Kuuse- või männikäbi, vahendid: kuuse- ja männikäbi
- vestlus, mis kuulub loodusesse ja mis mitte, kuidas prügi looduses võib ohtlikuks muuta
Vaatlus, tunnetamine
- Keskendumistegevus „Peidetud esemed“, vahendid: erinevate kujudega ja värviga esemed, mis selgelt loodusesse ei kuulu, kokku 10-12 esemet (tegevus on individuaalne)
- Looduse memoriin “Mis taim see on?”, vahendid: kast, rätik, millega loodusesemed katta, 8-10 taimeosa erinevatest taimedest, puulehti, oks, käbi, võililleleht, naadileht, jne, mida leidub raja ääres ohtralt (tegevus toimub 3-4 liikmelistes rühmades)
- Kevadel kevadkuulutajad (taimed), sügisel sügisvärvide otsimine, vahendid: kartonigist pildiraame, iga lapse kohta üks
- Luupidega liliputi maailma avastamine, vahendid: iga lapsele luup
- Kompimiskotid, vahendid: umbes 10 kotti erineva sisuga, nt. männikäbi, kuusekäbi, lepaurvad, kuuseoks, hobukastani muna, tammetõru, puuseen, elavust tekivad ka seedrimännikäbi ja kitsesarv
- looduse bingo, vahendid: 2-3 kangale joonistatud bingolauda
Kõik vajalikud vahendid on juhendaja poolt!
Juhis õpetajale:
Programm toimub õues. Programmi käigus läbime Pauna kultuuriloolist matkaraja, mille pikkus on umbes 3 kilomeetrit.
Vajalikud looduses liikumiseks sobivad ja ilmastikule vastavad riided/jalanõud. Suurvee ajal on osa matkarajast üle ujutatud. Kui rada saab läbida ainult kummikutega, siis anname sellest enne programmi toimumist teada. Kuna tegu on loodusliku pinnasega rajaga, siis ajaliselt võib see olla mudane.
Kui söögimoon on lastel seljakoti kaasa pakitud, saab need matkarajale kaasa võtta ja teeme Halliste jõe ääres piknikupausi. Muidu toimub söögipausi alles programmi lõpus.
Õpetajal on programmi ajal õpilasi innustav ja toetav roll. Peale programmi palume täita tagasisideankeet, mille lingi saadame õpetajale e-maili teel.
Õpetaja rakendab õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Programmile võtame vastu ühe grupi korraga.
Programmi saab kohandada HEV õpilasgruppidele. Palun andke õpilaste eripäradest programmile registreerudes teada!
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programmile võtame vastu ühe grupi korraga. Kui on soov tulla kahe grupiga, siis kuupäeva sobivusel saame pakkuda teisele grupile paralleelselt mõnda teist programmi. .
Programmi saab kohandada HEV õpilasgruppidele. Palun andke õpilaste eripäradest programmile registreerudes teada!
Programmi marsruut kahjuks liikumispuudega õpilastele ei sobi.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.358557234998, 25.087451934814
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5353 6961
Programmi läbiviija:
Tipu Looduskool juhendaja Dagmar Hoder (geoökoloog, koostab ja juhendab õppeprogramme alatest 2010. aastast). Lisainfo juhendajate kvalifikatsiooni kohta leiate keskuse lehelt.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programm algab Tipu looduskooli õuealal. Alustame tutvumisringiga, sõlmime programmi ajaks kokkuleppeid ning mängime teemat sissejuhatavaid mänge ning pärast suundume matkarajale. Retkel kasutame kõiki meeli- kuulame, katsume, nuusutame, maitseme ja vaatame ringi. Sõltuvalt laste eelteadmistest ja aastaajast vaatleme matkarajal erinevaid puuliike (nt. kuusk, mänd, kadakas, pärn, kask, tamm, toomingas, hall lepp, sanglepp, künnapuu). Arutleme, kellele on puud olulised ökosüsteemis ning milleks inimene neid puid (puitu, vilju, koort jms) kasutanud on.
Programmi kava:
- Sissejuhatus, tutvumisring ja kokkulepped/reeglid programmi ajal (10 min)
- Nahkhiirte mäng, puud kui putukate peidukoht ja elupaik Mängus on 2 nahkhiirt (silmaklappidega), 8 putukat keda püütakse ja ülejäänud klass on puud. Nahkhiired peavad kuulmise abil püüdma putukaid. Mängus toimub rollide vahetus, et kõik lapsed saaks korraks olla nahkhiir või putukas. (10 min)
- Erinevate puude lehtede/okaste abil õpilaste gruppidesse jagamine (3-4 liikmelised grupid, maksimaalselt käsitleme 8 erinevat puuliiki). Õpilased otsivad oma rühmakaaslasi, kellel on sama puu kiletatud leht/okkad, arutavad lühidalt, kas mis puuliigiga on tegemist ja võtavad õige puu nimetusega sildi. Puuliike on kokku 6-8.
Õpilased arvavad puude kirjelduste järgi (juhendaja loeb ette, minnes järjest kirjeldustega detailsemaks. Info käib puu ja lehe välimuse, vili ja puuosade kasutamise kohta ), mis puuliigiga on tegemist. (10 min) - Oravamäng. Oravapesa paikneb tihti kuuse sees. Tegu on jooksumänguga, kus oravad püüavad oma pesakonnale saada võimalikult palju käbi. Mängime seda kuusekäbidega, kuid vaatame korraks ka teisi käbi üle (5 min).
Matkarajal (tunneme toominga lõhna/maitseme toominga marju, maitseme jänesekapsast/kevadel naati, kuulame tuult ja linde, vaatleme puid vastavalt aastaajale nende lehti/oksi, õisi, vilju, seemneid, vaatame kobraste tegevusjälgi) ja kordame alguses kuulatud infot puude kohta (välimus, kasutamine, kasvukoht jne) (koos tegevustega 5.-11 120 min)
- Keskendumistegevus „Peidetud esemed“. Õpilased peavad individuaalselt nägema ja kokku lugema esemed, mis loodusesse ei kuulu (loodusesse on paigutatud erineva kuju ja värvusega esemed, mis loodusesse ei kuulu. Esemeid on 10-12). Seejärel toimub vestlus, mis kuulub loodusesse ja mis mitte ning kuidas ja kellele prügi looduses võib ohtlikuks muuta (10 min)
- Looduse memoriin “Mis taim see on?” (10 min)
Tegevus toimub 3-4 liikmelistes rühmades. Vahenditeks on kast, mille sees erinevad taimede osad (8-10 tk. Näiteks kaseleht, oks, männikäbi, naadileht, võililleleht jms) ja rätik kasti katmiseks. Õpilased peavad esemeid meelde jätma ja leidma teatud teelõigul tiimi peale igast esemest ühe. - Kevadel kevadkuulutajate (taimed), sügisel sügisvärvide otsimine. Iga laps saab kartongist pildiraami. Sügisel võib lehe raami sisse panna, kevadtaimede puhul tuleb see asetseda maha (10 min)
- Luupidega liliputi maailma avastamine. Iga laps saab luubi, millega vaadatakse puukoor, samblikud, puulehed ja muud huvitavad (10 min)
Söögipaus (10 min)
- Kompimisülesanne „Mis on kotis?“. Juhendaja laseb ringi käia erineva sisuga kotid (kotides on nt. männikäbi, kuusekäbi, lepaurvad, kuuseoks, hobukastani muna, tammetõru, puuseen, seedermännikäbi, kitsesarv jms). Õpilased kompavad koti sisu ja püüavad ära arvata nende sisu. (10 min)
- Looduse bingo. Klass jaguneb 2-3 rühmadeks, iga seltskond saab suurema kangatükki peale joonistatud bingolaud ülesannega otsida seal nimetatud esemeid, nt. leia midagi maitsvat, midagi punast, midagi teravat, midagi pehmet jne, kokku 9 asja (5 min)
- Tamme lugu. Juhendaja räägib rahvapärimislik lugu tammepuust (5 min)
Tagasi looduskoolis
- Sorteerimismäng kordamiseks „Mis taim see on?“ Mängitakse oma rühmas. Igale seltskonnale on üks kast 4-5 puude esemetega (leht, oks, koor, õis, vili). Lisaks sellele on iga puu kohta teatud kaugusel kast. Esemed tuleb viia õigesse kasti. Vaatame tulemust ühiselt üle (5 min).
- Lõpuring. Iga õpilane saab öelda „Mis sa uut teada said ja mis tegevus sulle eriti meeldis?“ (10 min)
Tipu looduskooli koduloomade vaatamine ja kitsede toitmine (10 min).