Õppeprogramm viib osalejad avastusretkele loomaaeda, kus peatutakse erinevates loodusvööndites elavate loomade juures. Õpilased kirjeldavad loodusvööndite peamisi klimaatilisi iseärasusi. Ühiste vaatluste ja arutelude käigus käsitletakse, kuidas erinevad liigid oma elukeskkonnas hakkama saavad ehk millised erilised kohastumused aitavad neil ellu jääda, pisut pööratakse tähelepanu ka keskkonnaprobleemide temaatikale. Õpitu kinnistatakse tunni viimases osas toimuvas mängulises rühmatöös.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Bioloogia, III kooliaste:
Selgroogsete loomade tunnused:
1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
3) selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsusest looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse:
6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemma probleeme.
Lõiming:
Loodusõpetus, III kooliaste:
20) seostab kohastumusi füüsikaliste ja keemiliste keskkonnatingimustega;
Geograafia, III kooliaste:
Loodusvööndid
1) iseloomustab ja võrdleb loodusvööndite (jäävöönd, tundrad, parasvöötme okas- ja segametsad, parasvöötme rohtlad, kuivad lähistroopilised metsad, kõrbed, savannid, vihmametsad) looduskomponente ja nendevahelisi seoseid;
2) analüüsib looduse ja inimtegevuse vastastikust mõju loodusvööndites ning kaasnevaid keskkonnaprobleeme.
Õpitulemused:
2. Õpilane nimetab erinevates loodusvööndites elavate loomade kohastumusi ja toob välja kohastumuse ja elukeskkonna vahelisi seoseid.
3. Õpilane teadvustab looduses valitsevat mitmekesisust, selle säilitamise vajadust ning käitub keskkonda säästvalt.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: avastusõpe - õppekäik loomaaias, vaatlus, rühmatööd, arutelu.
Vahendid: loomaaia kollektsiooni aedikud ja loomad, loodusvööndite pildid, klimaatiliste tegurite sildid, mängu “Loomade kohastumused” vahendid (kohastumuste sildid, loomade pildid, loodusvööndite pildid), näitlikustavad vahendid (nt stendid, aluskarva näidised).
Juhis õpetajale:
- Õppeprogammil osalemiseks on vaja saata päring aadressil https://tallinnzoo.ee/telli/ Päringule vastatakse üldjuhul kolme tööpäeva jooksul ning kirjavahetuse teel lepitakse kokku aeg jm täpsemad detailid.
Õppeprogramm viiakse läbi eesti keeles - nõrga eesti keele tasemega gruppidel palume päringut saates kohe sellest teada anda - saadame õpetajale eelnevalt sõnavaralehe ja püüame võimalusel läbi viia lihtsustatud keeletasemega programmi.
Enne loomaaeda tulekut palume õpilastele selgitada, et õppeprogramm on õppetund, millel on kindel teema ja eesmärgid ning kus on erinevaid tegevusi ja ülesandeid. Loomaaias kehtivad reeglid, millest tuleb juhinduda https://tallinnzoo.ee/kulastusreeglid/. Õppeprogrammi ajal peab õpetaja aitama distsipliini hoida. Kui õppeprogrammil osalevad erivajadustega lapsed, palume sellest teada anda programmi broneerimisel.
NB! Õppeprogramm toimub osaliselt välitingimustes ning iga ilmaga - palume riietuda ilmastikukindalt. Osa tegevusest toimub siseruumides (elevandimaja, troopikamaja) - õpilase riietus võiks olla eest avatav ning õpilasel peaks kaasas olema joogivee pudel.
Kõik õppeprogrammiks vajalikud vahendid on loomaaia poolt olemas.
Kaasasolevalt õpetajalt küsivad juhendajad suulist tagasisidet vahetult pärast õppeprogrammi, lisaks palub Tallinna Loomaaed pärast õppeprogrammi kirjalikku tagasisidet e-kirja teel.
Eeltegevused:
Enne õppeprogrammi soovitame õpetajal klassiruumis selgitada kohastumuse ja kohanemise vahet ning lasta õpilastel sorteerida erinevaid näiteid kahte rühma. Samuti sobib juba enne tulekut, kui rühmatööna tutvutakse loodusvöönditele iseloomulike tunnustega ja/või tehakse rühmas ettekanne mingi loomaliigi kohta antud piirkonnast.
Järeltegevused:
Pärast õppekäiku ja enne kirjaliku tagasiside edastamist loomaaiale on saatval õpetajal hea võimalus veelkord teha kokkuvõte kogetust. Näiteks uurida õpilastelt ükshaaval, mis antud õppeprogrammi juures üllatas, mis meeldis, mis ei meeldinud. Alguses võib õpilased jaotada paaridesse, seejärel neljasesse rühma, siis kaheksaliikmeline rühm jne. Järgneb arutelu kogu rühmaga.
Sisulise poole pealt soovitame õpilastel teha ettekanne (rühmas või individuaalne) ühe loomaaias nähtud looma ning tema kohastumuste kohta, pidada ühe minuti loengu ühe nähtud loomaliigi kohta, kujundada postri koos ühe loodusvööndi ja seda mõjutavate keskkonnaprobleemide kohta.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Pileteid ei lisandu. Hinnas sisaldub iseseisev loomaaiakülastus pärast õppeprogrammi. Iga 10 õpilase kohta üks täiskasvanud saatja hinna sees.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.417340264768, 24.657719135284
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
6943300
Programmi läbiviija:
Tallinna Loomaaia loodushariduse spetsialistid (loodusalase kõrgharidusega, pikaaegse keskkonnahariduse valdkonna kogemusega): Kristiina Taits, Heiko Kruusi, Kätlin Kukebal, Jana Kilter, Liina Pork, Jaana Emilia Harjula, Kaari Uibomägi.
Keel:
Viited:
Seotud failid:
Õppeprogrammi sisukirjeldus
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- SISSEJUHATUS (5 min)
Juhendajad tutvustavad loomaaias kehtivaid reegleid ja eelolevat programmi. Suurema grupi korral (alates 16 õpilast) jagatakse grupp kaheks. Kummalgi grupil on oma juhendaja ja järgnevad tegevused toimuvad paralleelselt. Kogu klass ühineb taas õppeprogrammi viimases osas ehk lõpumängul.
- TEEMAARENDUS (77 min)
Sissejuhatav ülesanne (7 min)
Teema sissejuhatuseks aktiveeritakse ringis õpilaste üldteadmised seoses erinevate loodusvööndite (kõrb, savann, parasvöötme mets, vihmamets, jäävöönd/tundra) ning neis elavate loomadega. 8.-9. klassi puhul on programmi kavas ka mäestiku kõrgusvööndilisus. Igale õpilasele jagatakse juhuslikkuse alusel silt, millel on elukeskkonna pilt või elukeskkonnale iseloomulikud keskkonnatingimused (temperatuur, niiskus jm). Õpilaste ülesandeks on moodustada paarid/kolmikud ehk otsida õigele elukeskkonnale sobivad keskkonnatingimused. Ühises ringis vaadatakse moodustatud grupid üle ja õpilased saavad vajadusel ka gruppide koosseisude osas korrektuure teha. Iga tekkinud paar nimetab oma elukeskkonna ning püüab peast nimetada ühe loomaliigi, kes sellises elukeskkonnas elab või keda loomaaias kohata loodab. Iga rühm võtab keskkonnatingimuste sildi tundi kaasa.
Õppekäik (45 min)
Suundutakse õppekäigule loomaaeda, kus tutvutakse erinevate elukeskkondadega - enamasti jäävad marsruudile kõrb, savann, parasvöötme mets, vihmamets, jäävöönd/tundra, aga teekond võib kollektsiooni muutudes pisut varieeruda. Iga loodusvööndi juures tutvustab grupp, kellel sissejuhatavas mängus antud keskkond oli, teistele selle elukeskkonna klimaatilisi eripärasid. Paremaks mõistmiseks vaadeldakse üheskoos aedikut ning juhendaja käes olevat fotot.
Iga loodusvööndi juures tutvutakse lähemalt ühe loomaliigiga, kelle juures arutletakse juhendaja suunavate küsimuste abil üheskoos tema välimuse ja eluviisi üle - millised kohastumused aitavad just antud elukeskkonnas toime tulla (nt surikaatide kaevumine, jääkaru laiad käpad jmt). Arutelu käigus tulevad lühidalt välja ka keskkonnaprobleemid, mis käsitletud liike looduses mõjutavad, ning loomaaia liigikaitseline roll. Põnevate lugude ja loomade vaatlemise kaudu äratatakse õpilastes huvi loomade vastu ning luuakse läbi selle vahetu kontakt loodusega. Retke käigus lastakse õpilastel katsuda ka mõne looma kaasavõetud karvanäidiseid jmt.
Mäng “Loomade kohastumused” (25 min)
Tunni lõpus lahendavad õpilased teemat kokkuvõtva kohastumuste ülesande. Õpilased jagunevad 5-6 rühma (3-5 liiget), juhendaja tutvustab reegleid ja ülesande käiku. Igale rühmale antakse juhuslikkuse alusel üks loomaliik. Rühm peab valima omale sobiva loodusvööndi pildi. Järgneb tutvustusring, kus iga rühm esitleb oma looma ja elukeskkonda. Juhendajal on pakk kohastumuste kaarte, millelt hakatakse järjest ette lugema erinevate loomade kohastumusi. Iga rühm peab otsustama, kas antud kohastumus aitab nende loomal vastavas vööndis hakkama saada, ja sellest võimalikult kiiresti märku andma (tõstes oma looma pildi üles). Kaardi omanikuks saab meeskond juhul, kui oskab ära põhjendada, miks see kohastumus antud loomale vajalik on. Kui õige loom õigel ajal ei reageeri, on teistel meeskondadel võimalus punkte varastada. Võidab rühm, kes kogub esimesena kokku viis kohastumuste kaarti.
- KOKKUVÕTE (7 min)
Tunni lõpus arutletakse õpilastega programmil läbitud teemadel, et saada tagasisidet selle kohta, mida õpilased tunnis omandasid, mis oli nende jaoks eriti huvitav, mis meeldis vähem ning kas õppetunni eesmärgid said täidetud.