Õppeprogrammi käigus tutvuvad õpilased lühidalt elu arenguga Maal ja seda mõjutanud keskkonnatingimuste muutustega ning Eesti geoloogilise ehituse ja levinumate kivististega. Programmis vaadatakse videot Eesti kivististest ja nende tunnustest ning esinemisest. Määratakse õppekogu abil Eesti kivistisi (teod, karbid, korallid, käsijalgsed, trilobiidid jt). Arutatakse loodushoiu, elurikkuse kaitse ja jätkusuutliku eluviisi üle, leiame seoseid evolutsiooni käigus toimunud muutustega. Programm toimub muuseumi õppeklassis ja näitusesaalides. 

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Gümnaasiumi riiklik õppekava. Lisa 4. 

Ainevaldkond  Loodusained 

 

2.1. Bioloogia 

2.1.3. Õpitulemused 

III kursus „Pärilikkus ja evolutsioon“ 

Bioevolutsioon 

Õpilane: 

3) analüüsib ja hindab erinevaid seisukohti elu päritolu kohta Maal; 

4) võrdleb loodusliku valiku vorme, nende toimumise tingimusi ja tulemusi ning toob nende kohta näiteid; 

6) selgitab evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehhanisme ning avaldumisvorme ja toob nende kohta näiteid; 

 

2.3.Geograafia 

2.3.3. Õpitulemused 

II kursus „Maa kui süsteem“ 

Litosfäär 

Õpilane: 

2) selgitab laamade liikumist ja kaasnevaid geoloogilisi protsesse; 

 

Lisa 16 2. Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele; 

Süvendatakse arusaama loodusest kui terviksüsteemist, inimeste vastastikustest seostest ümbritseva keskkonnaga, elurikkuse kaitse olulisusest, evolutsioonilise mitmekesistumise ja väljasuremise tekkemehhanismidest. Programmis õpitakse tundma elu arengut  läbi aja, saadakse teada, et tänapäeval elavate loomade kohastumused ja mitmekesisus on tekkinud pika aja jooksul evolutsiooni käigus. Leiame seoseid elurikkuses ja elukeskkonnas toimunud muutustega. Tänapäeval on keskkonna(kliima)muutuste puhul oluliseks teguriks muutunud inimese mõju. Inimese mõjude ja keskkonnaprobleemidega seostamine  annab teadmisi elustiku mitmekesisuse kaitsest ja loodushoidliku ning  jätkusuutliku eluviisi toimimiseks. Kliima soojenemisega  kaasnevad muutused ja selle pidurdamise olulisus  sunnivad inimesi  kiiresti oma käitumises tegema puhtamat elukeskkonna ja elustiku mitmekesisust tagavaid jätkusuutlikke valikuid: looduse elurikkuse ja elupaikade loodushoid ja kaitse, saastumise vähendamine, jäätmete tekke vähendamine ja prügi sorteerimine, taaskasutus ja tarbimise vähendamine  jm.  Milliseid jätkusuutlikke valikuid teed Sina?  

 

Õppeainete lõiming.  Elu areng ja geoloogilised protsessid ning arusaamine evolutsioonist seostatakse vastavalt koolis omandatud teadmistele teiste õppeainetega (nt füüsika, keemia, bioloogia, teadus- ja kultuuriajalugu). 

Programm lähtub teaduslikust maailmavaatest. Programm laiendab ja täiendab riiklikus õppekavas kirjeldatud teadmisi-oskusi Maa ehituse ja geoloogiliste protsesside (sh Eesti kivistised) kohta. Elu areng ja geoloogilised protsessid ning arusaamine evolutsioonist seostatakse vastavalt koolis omandatud teadmistele teiste õppeainetega (nt füüsika, keemia, bioloogia, teadus- ja kultuuriajalugu). Programmis käsitletakse vastavalt teemale ja tegevustele seostatult loodus-, kultuuri-, ja sotsiaalset keskkonda. Programmi tulemusena annab Maa geoloogilise ehituse ja kivististe tundmaõppimine  praktilisi teadmisi ja kogemusi juba toimunud protsessidest ja evolutsioonist, suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus ja tekivad seosed erinevates ainetes õpitu vahel. Mineviku looduslike/geoloogiliste protsesside mõistmine aitab paremini aru saada tänapäevastest geoloogilistest protsessidest, inimese mõjust loodusele  ja luua seoseid tuleviku võimalike keskkonnamuutustega. 

 

Õpitulemused:

Õpilased saavad ülevaate elu arengu põhietappidest Maal, evolutsiooni tõenditest ja paleontoloogilistest leidudest erinevatel Maa ajaloo etappidel eri ajastutel, kivististe tekkest ja nende uurimisest. Nad oskavad eristada Eesti kivististe rühmi ning teavad, kust neid vastavalt geoloogilisele ehitusele leida, omavad praktilist kogemust Eesti kivististe määramisel, oskavad seostada evolutsiooni ja väljasuremisi Maa geoloogiliste protsessidega ja keskkonnamuutustega. Programm aitab süvendada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, inimeste seostest ümbritseva keskkonnaga, elurikkuse kaitse olulisusest, evolutsioonilise mitmekesistumise ja väljasuremise tekkemehhanismidest. Õpilased on arutlenud, kas tänapäeval toimub evolutsioon ja mis võiks juhtuda tulevikus kui jätkub praegune, suures osas inimeste majandustegevusest põhjustatud kliima kiire soojenemine, millised võiksid olla jätkusuutlikud ja loodushoidlikud tegevused ja tuleviku kava, et maa elustik ja elukeskkond säiliks elujõulisena ja puhta loodusega.

Üldpädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus

Meetodid ja vahendid:

Õppemeetodid 

Vaatlused, uurimine, töö binokulaariga, võrdlemine, ülesannete ja töölehe täitmine, tulemuste dokumenteerimine, kuulamine, video vaatamine, rühmatöö, arutelu ja kokkuvõte.  

Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid 

Videofilm „Eesti kivistised“, kivististe määramiskogu ja kivististe õppekogu, binokulaar mikroskoobid, luubid, töölehed, kirjutamisalused, pliiatsid, geoloogiasaali Eesti kivististe vitriinid. 

 

Juhis õpetajale:

Õpetaja roll 

Ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Õpetajal palume õpilasi eelnevalt teavitada et minnakse muuseumisseelu arengu programmile. Programmi järel saab teemast rääkida bioloogia tunnis. 

Tagasiside 

Tagasiside küsitakse õpetajalt kirjalikult paberkandjale programmi lõpus.  

Kirjeldavad märksõnad:

Sihtrühm:

Gümnaasium

Kestus:

3 x 45min

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Lisainfo:

TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused. 

Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. 

Õppeprogrammi info ja tellimine: Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Tartu, Vanemuise 46, loodusmuuseum@ut.ee, tel 737 6076, www.natmuseum.ut.ee

 

Läbiviimise koht:

TÜ loodusmuuseum

Läbiviimise asukoht:

58.373348575786, 26.7162907

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Loodusmuuseumi juhendaja Tõnu Pani. 

Haridus. TÜ geoloogia, MSc geoloogia.  

Kogemus. Töötanud TÜs alates 1979. aastast. TÜ-s õppetöö: loengud ja praktikumide juhendamine, 1980–84 ka Tartu loodusmaja geoloogiaringi õpetaja. Alates 1979. aastast TÜ geoloogia/loodusmuuseumis ekskursioonide ja õppeprogrammide läbiviimine ning väljatöötamine, geoloogiliste huvipäevade, praktikumide ja koolituste läbiviimine, noorgeoloogide õpe, õuesõppe koolitused õpetajatele. 

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Elu areng Maal (gümnaasium)
Author:
TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed
Elu areng Maal gümnaasium.pdf(556.75 KB)

Õppeprogrammi kirjeldus

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

1. Sissejuhatus programmi. 5 min. 

Töökorralduse, reeglite ja ajakava tutvustamine. Õppeklassis.  

2. Esitlus „Elu areng Maal“ õpilaste aktiivse kaasamisega. 40 min 

Tutvustatakse esitlusena elu arengut Maal ja keskkonnatingimuste muutusi. Õpilastele esitatakse küsimusi varem koolis õpitu kordamiseks ja erinevate õppeainete seostamiseks Maa ehituse ja ajalooga - Maa ehitus, geoloogilised protsessid, teaduse areng, seosed bioloogia, füüsika ja keemiaga.  

3. Videofilmi „Eesti kivistised“ vaatamine. 20 min. 

Videofilmis tutvustatakse levinumaid Eesti kivistisi (nende rühmi, välimust, tunnuseid ning esinemiskohti) ja seostatakse need fauna evolutsiooniga.  

4. Eesti kivististe määramine. 20  min. 

Õpilased saavad karbi Eesti kivististega ja otsivad neile filmi vaatamisest saadud teadmiste ja võrdluskogu abil rühmade nimed (teod, karbid, korallid /rugoosid, tabulaadid/, käsijalgsed, trilobiidid jm). Kivististe uurimisel saab kasutada binokulaare ja luupe.  

5. Töölehe küsimustele vastamine loodusmuuseumis. 40 min.  

Õpilased saavad töölehe küsimustega evolutsiooni ja Eesti kivististe kohta (vanimad elu jäljed, Eesti vanimad korallid ja kalad, Devoni lõuatute tänapäevased sugulased, sauruste ja imetajate teke, väljasuremised jm). Leiame evolutsiooni käigus toimunud elurikkuse ja elukeskkonna muutuste seoseid. Evolutsioon on keskkonnaga seotud nii minevikus kui ka tänapäeval (nt kliimamuutused, tingimuste ja kohastumuste muutused, seosed teiste liikidega ja elukeskkonnaga, uute liikide teke, inimtekkelistel jm põhjustel loomade väljasuremine jne). See aitab õpilastel mõista seoseid  minevikus toimunu ja tänapäeva olukorra ning tuleviku vahel. Vastuste otsimisel suunab juhendaja. Kokkuvõte ja arutelu. Arutatakse ja korratakse õpilastega koos ülesannete vastused. Vestluses arutatakse, kas tänapäeval toimub evolutsioon ja mis võiks toimuda edaspidi, kui inimese tekitatud kliima soojenemine jätkub sama tempoga, ning millised võiksid olla jätkusuutlikud ja loodushoidlikud tegevused  praegu ja tulevikus, et maa elustik ja elukeskkond säiliks elujõulisena  ja puhta loodusega?  Iga rühm mõtleb  3-4 jätkusuutlikku tegevust ning selgitavad, miks nad need valisid. 

6. Kokkuvõte programmist tehakse koos õpilastega. 10 min. 

 

Viimati uuendatud: