Selles programmis on 7.-9. klassi õpilasele lõimitud energia teemal keemia, füüsika, geograafia, loodusõpetus ja bioloogia, mis võimaldavad avardada õpilase silmaringi ning arendada kriitilist mõtlemist. 

2.1.2. Kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud

4) märkab ja sõnastab igapäevaeluga seotud probleeme isiklikul, kohalikul ja globaalsel tasandil ning pakub lahendusi, langetab põhjendatud otsuseid, kasutades loovat ja kriitilist mõtlemist, võttes arvesse erinevaid aspekte (loodusteaduslikke, sotsiaalseid, majanduslikke, eetilisi). 

2.1.3. Õpitulemused, III kooliaste;

2) vaatleb ja kirjeldab loodus- ja tehisobjekte ning selgitab ja põhjendab loodusnähtusi; saab aru loodusteadustekstist, kasutab õpitud loodusteaduslikke mõisteid, sümboleid ning ühikuid, selgitades nähtusi ja protsesse; kasutab või koostab mudelit, et näidata protsesside ja süsteemide mõistmist; 

16) seostab soojusülekande ja energia muundumise nähtusi looduslike protsesside ning igapäevaeluga; toob näiteid energia jäävuse seaduse kehtivuse kohta;

18) selgitab hingamise, põlemise ja fotosünteesi näitel, et keemilistes reaktsioonides energia eraldub või neeldub;

• Õppeprogramm toetab õppekava läbivate teemade käsitlemist „Keskkond ja jätkusuutlik areng”, kus õpilast suunatakse aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest energia valdkonnas, sest selles programmis lõimime põhikooli  erinevates õppeainetes õpitud teadmisi energia teemal üheks tervikuks.
• Programm toetab ka õppekava läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemist, toetades mõistmist, et tehnoloogilised uuendused mõjutavad inimeste töö- ja eluviisi, elukvaliteeti ning keskkonda. Lisaks kasutame praktiliste ja eluliste ülesannete lahendamiseks ning oma õppimise tõhustamiseks IKT-seadmeid. 

Õppeprogramm toetab järgnevate õppekava teemade omandamist:

• Loodusvaldkond, Riiklik õppekava, bioloogia, III kooliaste, 8. klassi füüsika, 2.4.4.2. Mehhaanika: õpilane selgitab mõisteid potentsiaalne energia, kineetiline energia. Ta selgitab seost, et inimene saab tööd teha ainult siis kui tal on energiat. Lisaks katsetab õpilane, et hiirelõksu või kummipaelaga auto või õuna langemisenergia ei teki ega kao, energia võib ainult muunduda ühest liigist teise, näiteks liikumiseks või soojuseks (mehaanilise energia jäävuse seadus).
• Keskkonnahariduslik õpituba toetab põhikooli riikliku õppekava 8. klassi füüsika alljärgnevaid teemasid: 2.4.4.2. Mehhaanika: Õpilane mõõdab katseliselt põlevkivi ruumala ja hindab kas sellest konkreetsest põlevkivitükist saadava energiaga saab laadida mobiiliakut, lähtuvalt põlevkivi kütteväärtusest ja me hindame koos tulemuste usaldusväärsust.
• Loodusvaldkond, Riiklik õppekava, bioloogia, III kooliaste, keemia. 2.5.3. Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena. Õpilane selgitab kuidas energiat toota, toob näited energiaallikatest, näiteks põlevkivi, süsi, puit, rehvihake, olmejäätmed, põlevkiviõli, turvas ja õpilane iseloomustab põlevkivi, põlevkiviõli ja teiste energiaallikate (olmejäätmed, puit, rehvihake) kasutamist energia tootmisel.
• Loodusvaldkond, Riiklik õppekava, bioloogia, III kooliaste, keemia. 2.5.3. Õpitulemused. Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena. Õpilane teab ja analüüsib energia säästmise võimalusi, näiteks kriisiolukorras ning väärtustab säästlikku energia tarbimist.
• Loodusvaldkond, Riiklik õppekava, bioloogia, III kooliaste, keemia. 2.5.3. Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena. Õpilane teab (põlevkivi) soojuselektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ning puudusi elektrienergiat tootes;
• Keskkonnahariduslik õpituba toetab põhikooli riikliku õppekava III kooliastme geograafia alljärgnevaid teemasid: 2.3.4.14. Euroopa ja Eesti majandus: õpilane toob näited energiaallikatest saali ekspositsiooni abil (põlevkivi, olmejäätmed, põlevkiviõli, puit, rehvihake, tuul, päike) ja nimetab kõige energiarikkama ja kõige energiavaesema energiaallika.
• Loodusvaldkond, Riiklik õppekava, bioloogia, III kooliaste, 2.2.4. Bioloogia õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes; 2.2.4.3. Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus: õpilane mõistab ja analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitab, et inimene omastab päikeseenergiat toitu süües ning omandab seda põletades erinevaid maavarasid kodu soojas hoidmiseks;
• Loodusvaldkond, Riiklik õppekava, füüsika. Mehhaanika. 
  4) õpilane võrdleb eri kehadele mõjuvat raskusjõudu ja seostab seda keha massiga;
  12) õpilane seletab mehaanilise töö, mehaanilise energia (potentsiaalse ja kineetilise energia) mõistet; 
  17) õpilane rakendab probleemülesandeid lahendades järgmisi mehhaanika ja soojusõpetuse seoseid:
• 𝜌 = 𝑚 : 𝑉 ja ühikute teisendamine
• F=mg
  Kui palju on igas toiduaines energiat ühe grammi kohta?
• Protsentarvutused, näiteks põlevkivi ruumala põhjal
• Kui palju (kui mitu kilogrammi) CO2 keskkonda satub, kui õunad õpilase valitud viisil Eestisse transporditakse?
• Andmete analüüs, tabelist andmete lugemine, järelduste tegemine
• Soojushulga ehk kütteväärtuse valemi rakendamine ja lahendamine: 

 Q = r · m

Q – energia või soojushulk [1 J]

r – kütteväärtus [1 J]

m – mass [1 kg]