Retk algab ja lõpeb Männikul linnaliinibusside lõpp-peatuses. Osalejatele tutvustatakse programmi eesmärke ja ajakava, vajadusel plaani muudetakse õpetaja või õpilaste ettepanekute kohaselt. Retkel liigutakse linnast välja, mööda kõrvalisi teid ja radu, aga ka radadeta alal, lahtises liivas ja konarlikel mäenõlvadel.
Retke vältel viiakse läbi mitmeid rühmatöid: kasutatakse nutiseadmete kaardirakendusi ja liigimäärajaid, tutvutakse kaevandatava liiva kasutusvõimalustega. Õpilased vaatlevad liiva kaevandamisest tekkinud karjääre ja kaevanduse "jääkprodukti" (põhjavee) baasil tekkinud tehisjärvi. Vastavalt nähtule ja kogetule arutletakse keskkonnasõbraliku ja loodussäästliku majandustegevuse vajalikkuse ja võimalikkuse üle. Arutelud on retkejuhi poolt toetatud ja juhendatud. Oodatud on kõik osalejate-poolsed küsimused ja arvamusavaldused.
Tööjuhendid saadakse töö käigus jooksvalt (suuliselt), soositud on aktiivne suhtlus kõigi osapoolte vahel. Rühmatööde tulemused salvestatakse inimmälus, nutivahendis, paberil või mistahes muul osalejatele sobival viisil (ilma loodust ja kaaslasi kahjustamata).
Programm lõpeb retkel kogetu meenutamise ja kokkuvõtete tegemisega.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus 2.1.3. õpitulemused II kooliaste
19) selgitab, kuidas kujuneb põhjavesi, ning põhjendab selle kaitsmise vajadust; kirjeldab joogivee saamise võimalusi;
34) arutleb taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamise ning Eesti keskkonnaprobleemide üle ja pakub nende lahendamise võimalusi;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
36) seostab looduse uurimise, koosluste kaitse ja majandamise nendes valdkondades tegelevate elukutsetega.
Läbiv teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" - ehituses ja teede-ehituses oleks otstarbekas kasutada kohalikku toorainet, liiva kaevandataksegi võimalusel suuremate ehitusalade lähedalt, aga kuidas teha seda võimalikult keskkonda säästvalt: probleemide nägemine, ühises arutelus nende lahtimõtestamine ja rühmatöös võimalike lahenduste leidmine.
Õppeainete lõiming - loodusõpetus, kehaline kasvatus (kaardi ja maastiku võrdlemine, loodusobjektide järgi orienteerumine etteantud piirkonnas, erinevaid pinnasetüüpe ja reljeefivorme arvestades liikumistempo valimine).
Õpitulemused:
Õpilane teab
- põhjavee tähtsust inimestele;
- inimtegevuse mõju keskkonnale (liivakarjääride näitel);
- loodusvarade säästliku kasutamise aluseid (liiva ja põhjavee näitel).
Õpilane oskab
- nimetada liiva kasutusalasid igapäevaelus ja tööstuses;
- kirjeldada põhjavee olukorra muutust kaevandusaladel;
- märgata ja kirjeldada mahajäetud kaevandusala taastumist;
- kasutades nutiseadmeid leida oma asukoht maastikul ja valida õiget liikumissuunda.
Õpilane väärtustab
- looduse ja maastike mitmekesisust ja keskkonna kaitsmise vajalikkust;
- loodusvarade jätkusuutlikku kasutamise tähtsust.
Õpilane kogeb rahulolu mitmekesisel maastikul värskes õhus liikumisest.
- põhjavee tähtsust inimestele;
- inimtegevuse mõju keskkonnale (liivakarjääride näitel);
- loodusvarade säästliku kasutamise aluseid (liiva ja põhjavee näitel).
Õpilane oskab
- nimetada liiva kasutusalasid igapäevaelus ja tööstuses;
- kirjeldada põhjavee olukorra muutust kaevandusaladel;
- märgata ja kirjeldada mahajäetud kaevandusala taastumist;
- kasutades nutiseadmeid leida oma asukoht maastikul ja valida õiget liikumissuunda.
Õpilane väärtustab
- looduse ja maastike mitmekesisust ja keskkonna kaitsmise vajalikkust;
- loodusvarade jätkusuutlikku kasutamise tähtsust.
Õpilane kogeb rahulolu mitmekesisel maastikul värskes õhus liikumisest.
Üldpädevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
- jutustus
- vaatlus
- arutelu
- uuring
- rühmatöö
Vahendid:
- rühmatöös kasutavad õpilased oma kaasasolevaid nutivahendeid;
- vajalikud vahendid kaeve tegemiseks on retkejuhil kaasas, samuti mõned raamat-määrajad juhuks, kui määramine nutivahendiga ei peaks õnnestuma.
Juhis õpetajale:
Programmile registreerimine
- läbi veebi https://keskkonnaharidus.ee/
- pöördudes otse looduskeskuse poole nommeloodusmaja@gmail.com
- edaspidine suhtlus toimub looduskeskuse meili ja/või mobiiliga;
- palume keskust aegsasti informeerida, kui klassis on õpilasi, kelle erivajadusi tuleb retkel eraldi arvestada;
- palume, et klassi saatval õpetajal oleksid kättesaadavad lastevanemate kontaktid (eriolukordadeks).
Enne programmi palume õpetajal
- teavitada õpilasi, millal, kuhu ja miks minnakse;
- rääkida, millised katsumused ees ootavad - kuni 4 km kõndimist (osaliselt ka ronimist radadeta maastikul ja liikuval liival) ning elus loodus koos vastava aasta-aja nähtustega (+ kevadel uudishimulikke uitajaid ründav isasluik);
- anda soovitusi, kuidas neid katsumusi kergemini taluda - ilmale vastav riietus (+ külmal ajal kindlasti kindad-sallid-mütsid ja märjal ajal tagavaraks vihmakeep) ning kinnised mugavad jalanõud; kaasa kindlasti veepudel ja kasuks tuleb kerge eine;
- anda soovitusi, millised loodusveeb.ee poolt liikide määramiseks pakutavatest loodusteemalistest nutilahendustest oleksid õpilastele sobivaimad;
- vastavalt aineõpetaja soovile on võimalik programmis mingid teemad esile tõsta ja nendega süvendatult tegeleda - palume oma soovidest aegsasti teada anda;
- palun vaadake üle lahter "Lisainfo"
Programmi ajal palume toetada retkejuhti programmi käigus turvalisuse tagamisel ja võimalusel osaleda rühmatöös, näit liikide määramisel.
Pärast programmi palume koos õpilastega meenutada retkel kogetut ning arutleda, kas ja kuidas muutis programm õpilaste teadmistepagasit ja arusaamu.
Kasutades õppeprogrammi kirjeldust võib õpetaja koostada teema kohta kordamisküsimusi, looduskeskuselt saab vajadusel lisainfot.
Kindlasti palume tagasisidet kas vabas vormis looduskeskuse meilile nommeloodusmaja@gmail.com või keskkonnaharidus.ee kaudu programmi tutvustuse juures "Anna tagasisidet" klahvi kasutades ja küsimustele vastates. Aitäh!
Sihtrühm:
4-6 klass II kooliaste
Kestus:
üldjuhul 3 tundi, mis sisaldab piknikupausi, kokkuleppel ka muud võimalused olenevalt erisoovidest
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Kevad
Sügis
Hind:
200€
Lisainfo:
Liigutakse mööda väiksemaid radu, ebaühtlasel pinnasel ja lahtistel liivadel.
Grupi suurus - üks klass. Väikeklasside puhul ka 2-3 klassikollektiivi, kui konkreetsete klasside õpilased on võimelised koos üksteist häirimata tegutsema.
Erivajadused - programm sobib kuulmis- ja/või nägemispuudega ning HEV õpilastele. Kehalise erivajadusega õpilastele pole teekond tehisjärvede ümbruses kahjuks läbitav.
Mida kaasa võtta - kohustuslik on retkele kaasa võtta individuaalne veepudel, soovituslik on kaasa võtta kerge eine.
Mida selga panna - jälgige ilmateadet ja tulge retkele ilmastikukindlas riietuses; vajalikud on kinnised, hästi jalas istuvad, ronimist võimaldavad jalanõud.
Võimalikud allergeenid – olenevalt aastaajast õietolm, putukad jms.
Keskkonnamuutused - piirkonnas võib esineda kõrget veeseisu - sel juhul muudetakse marsruuti ja muutustest antakse osalistele õigeaegselt teada; talvel rohke lumega on tehisjärvede ümbrus ligipääsetav vaid suuskadel.
Programmi aeg - programm saab toimuda kevadel või sügisel, kestab koos söögipausiga 3 tundi, selle ajaga läbitakse umbes 4 km.
Transport - linnaliinibusside 5, 32 ja 33 Männiku peatus (lõpp-peatus) - seal kohtutakse retkejuhiga. Tellitud transpordiga saab sõita linnaliini busside parkla kõrvale.
Läbiviimise koht:
Männiku karjäärid
Läbiviimise asukoht:
59.366050419253, 24.717564582825
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
nommeloodusmaja@gmail.com
+372 55639249
+372 55639249
Programmi läbiviija:
Evelyn Toom - keskkonnakaitse spetsialist (Räpina Aianduskool). läbinud Eesti Loodus- ja Loomateraapia Keskuses loomateraapia praktiku koolitusprogrammi, kogemus antud programmiga 7 aastat
Evelin Laanest - bioloog (Tallinna Ülikool), loodusretke juht (Luua Metsanduskool), kogemus antud programmiga 7 aastat
Leelo Rood - loodusretkejuht (Luua Metsanduskool), kogemus antud programmiga 10 aastat
Margit Salmar - loodusretkejuht (Luua Metsanduskool), kogemus antud programmiga 10 aastat
Aleksandra Muratova - loodusretkejuht (Luua Metsanduskool), kogemus antud programmiga 10 aastat
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Retkejuhiga kohtutakse Männikul linnaliinibusside 5, 32 ja 33 Männiku peatuses (lõpp-peatus), koos liigutakse tänavamürast eemale tehisjärvede poole.
Sissejuhatus (10 min)
- tutvumine, vastastikused ootused-lootused;
- programmi eesmärkide ja ajakava tutvustus, vajadusel plaani täiendamine või muutmine;
- looduses käitumise reeglid;
- rühmade moodustamine vastavalt klassi suurusele, liikmeid rühmas 3-5 nii, et iga rühma peale oleks vähemalt üks netiühendusega nutiseade;
- rühmatöö: nutiseadme abil positsioneerimine ja liikumissuuna valimine.
Liigutakse üle Tallinn-Rapla raudtee ja ronitakse ehitusjäätmetest moodustunud tehismäele, kõige kõrgemasse ja parema vaatega paika ümbruskonnas. Jutustus: kuidas mandrijää taandumisega tekkisid siia Männiku liivikud. Meenutatakse, kuidas tekib põhjavesi. Vaadeldakse ümbrust, leitakse kaardilt vasteid looduses nähtule. (20 min)
Arutelu (algul rühmatööna) kasutades nutivahendeid või olemasolevaid teadmisi
- rühmasiseselt selgitatakse välja tähtsamad alad, kus kasutatakse liiva, ja meetodid, kuidas liiva kaevandatakse;
- rühmasisesel leitakse/ei leita andmeid piirkonna põhjavee uuringutest ja kaevanduse mõjust põhjaveele;
- rühmad pakuvad välja omad variandid, juhendaja aitab leida nende pakkumiste vastavust tegelikkusele. (20 min)
Liigutakse mäest alla Pumbajärve juurde. Seal on teemaks veeloomastiku ja -taimestiku taastumine peale kaevandamise lõppu. Rühmatöö: liikide määramine, kasutades loodusveeb.ee poolt soovitatud loodusteemalisi nutirakendusi. Rühmad jätavad meelde või salvestavad 3-4 leitud liiki, juhendaja kontrollib ja vajadusel parandab. (20 min)
Liigutakse edasi Raku järve poolsaarel asuva Männiku hiidrahnu poole. Teel läbitakse inimese poolt istutatud männik. Vaadeldakse ja hinnatakse männiku vanust ja seisukorda.
Uuring
- hüpotees: ühiselt pakutakse põhjused, miks puud liivakarjääri põhjas vaevaliselt kasvavad;
- kinnitus või ümberlükkamine: tehakse pinnase kaeve, et näha kasvupinnase koostist ja kihtide paksust ning niiskussisaldust. (30 min)
Orienteerutakse hiidrahnuni. See on looduskaunis koht, kus tavaliselt tehakse söögipaus. Võimalus on ennast rahnule ronides proovile panna. (20 min)
Liigutakse tagasi Pumbajärveni ja siis edasi mööda Männiku Väikejärve kohati järsku, ehitusjäätmetest moodustunud, kallast. Seal vaadeldakse tuntud ja tundmatuid ehitusjäätmeid ja arutletakse nende mõju üle ümbritsevale elusloodusele. (20 min)
Möödutakse laialdasest roostikualast, mis on soodus paik mitmetele seal pesitsevatele veelindudele. Sobival aastaajal võib roostiku kõrval liivavallil seista ja linde vaadelda. (10 min)
Liikudes Männiku järve poole, jäävad teele mõned varasemalt karjääris kasutusel olnud veepumpade riismed, mida võib lähemalt uurida. Eemalt vaadeldakse kasutuses olevaid liivakarjääre, võib näha ka tänapäevaste mehhanismide tööd. (20 min)
Männiku järve kaldalt pööratakse tagasi üle raudtee ja liigutakse Männiku teega paralleelsel jalgrajal kuni busside lõpp-peatuseni. Enne järve äärest lahkumist on sobiv koht lõpuringiks ja tagasisideks - iga osaleja kirjeldab lühidalt mõnda retkel teada saadud või kogetud fakti või seika, mis teda kõige enam puudutas. Retkel arutlusel olnud teemad (ehitusmaavarade kaevandamine, põhjavee kaitsetus jm) on tõenäoliselt paljude jaoks emotsionaalselt keerulised, seepärast palume õpetajal võimalusel klassis veelkord need teemad arutlusele võtta. (10 min)