Männiku karjääridest on aastakümneid kaevandatud ehitusliiva, kaevandamine toimub erinevates karjääri osades ka praegu. Vanad mahajäetud karjääri osad on muutunud kauniteks järveks ja esmapilgul ei oska aimatagi, et tegemist on tehisliku veekoguga. Kevadiste retkede ajal on võimalik vaadelda veele kogunevaid või roostikus pesitsevaid linde. Läbi põhjaveest moodustunud tehisjärvede selge vee näeb liikumas kalu (särjed, haugid, ahvenad jt).
Programmis osalejate teekond viib üle ehitusjäätmetest tehismäe Raku järveni. Raku järv on samuti endine liivakarjäär, mille poolsaarel leiab kaevandamisel puutumatuks jäänud kaitsealune loodusmälestis, Männiku hiidrahn. Rabakivi kõrguseks pakutakse erinevatel andmetel ligi kuus meetrit ja ümbermõõduks üle 34 m. Poolsaarelt tagasi tulles vaadeldakse erinevas kasutusastmes olevaid liivakarjääre. Retke teekond võib aegajalt muutuda ja sõltub sellest, kus parasjagu asub kaevandus ning seda teenindav taristu.
Keskkonnasõbralikust ja loodussäästlikust majandustegevusest tahaks kasvav põlvkond loota, et kaevandamisjärgselt korrastatakse kasutatud alad kas võimalikult looduslähedasse seisundisse või muudetakse majandus- või puhkealadeks. Vanade karjääride vaatluse tulemuste põhjal saab arutleda, kas õpilaste arvates on neid lootusi ka täidetud.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus 2.1.3. õpitulemused II kooliaste
19) selgitab, kuidas kujuneb põhjavesi, ning põhjendab selle kaitsmise vajadust; kirjeldab joogivee saamise võimalusi;
34) arutleb taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamise ning Eesti keskkonnaprobleemide üle ja pakub nende lahendamise võimalusi;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
36) seostab looduse uurimise, koosluste kaitse ja majandamise nendes valdkondades tegelevate elukutsetega.
Läbiv teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" - ehituses ja teede-ehituses oleks otstarbekas kasutada kohalikku toorainet, liiva kaevandataksegi võimalusel suuremate ehitusalade lähedalt, aga kuidas teha seda võimalikult keskkonda säästvalt: probleemide nägemine, ühises arutelus nende lahtimõtestamine ja rühmatöös võimalike lahenduste leidmine.
Õppeainete lõiming - loodusõpetus, kehaline kasvatus (kaardi ja maastiku võrdlemine, loodusobjektide järgi orienteerumine etteantud piirkonnas, erinevaid pinnasetüüpe ja reljeefivorme arvestades liikumistempo valimine).
Õpitulemused:
Õpilane teab
- põhjavee tähtsust inimestele;
- inimtegevuse mõju keskkonnale (liivakarjääride näitel);
- loodusvarade säästliku kasutamise aluseid (liiva ja põhjavee näitel).
Õpilane oskab
- nimetada liiva kasutusalasid igapäevaelus ja tööstuses;
- kirjeldada põhjavee olukorra muutust kaevandusaladel;
- märgata ja kirjeldada mahajäetud kaevandusala taastumist;
- kasutades nutiseadmeid leida oma asukoht maastikul ja valida õiget liikumissuunda.
Õpilane väärtustab
- looduse ja maastike mitmekesisust ja keskkonna kaitsmise vajalikkust;
- loodusvarade jätkusuutlikku kasutamise tähtsust.
Õpilane kogeb rahulolu mitmekesisel maastikul värskes õhus liikumisest.
- põhjavee tähtsust inimestele;
- inimtegevuse mõju keskkonnale (liivakarjääride näitel);
- loodusvarade säästliku kasutamise aluseid (liiva ja põhjavee näitel).
Õpilane oskab
- nimetada liiva kasutusalasid igapäevaelus ja tööstuses;
- kirjeldada põhjavee olukorra muutust kaevandusaladel;
- märgata ja kirjeldada mahajäetud kaevandusala taastumist;
- kasutades nutiseadmeid leida oma asukoht maastikul ja valida õiget liikumissuunda.
Õpilane väärtustab
- looduse ja maastike mitmekesisust ja keskkonna kaitsmise vajalikkust;
- loodusvarade jätkusuutlikku kasutamise tähtsust.
Õpilane kogeb rahulolu mitmekesisel maastikul värskes õhus liikumisest.
Üldpädevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
- jutustus
- vaatlus
- arutelu
- uuring
- rühmatöö
- tagasiside
Vahendid:
- rühmatöös kasutavad õpilased oma kaasasolevaid nutivahendeid;
- muud vajalikud vahendid on retkejuhil kaasas.
Juhis õpetajale:
Programmile registreerimine
- läbi veebi https://keskkonnaharidus.ee/
- pöördudes otse looduskeskuse poole nommeloodusmaja@gmail.com
- edaspidine suhtlus toimub looduskeskuse meili ja/või mobiiliga;
- palume keskust aegsasti informeerida, kui klassis on õpilasi, kelle erivajadusi tuleb retkel eraldi arvestada;
- palume, et klassi saatval õpetajal oleksid kättesaadavad lastevanemate kontaktid (eriolukordadeks).
Enne programmi palume õpetajal
- teavitada õpilasi, millal, kuhu ja miks minnakse;
- rääkida, millised katsumused ees ootavad - kuni 4 km kõndimist (osaliselt ka ronimist radadeta maastikul ja liikuval liival) ning elus loodus koos vastava aasta-aja nähtustega (+ kevadel uudishimulikke uitajaid ründav isasluik);
- anda soovitusi, kuidas neid katsumusi kergemini taluda - ilmale vastav riietus (+ külmal ajal kindlasti kindad-sallid-mütsid ja märjal ajal tagavaraks vihmakeep) ning kinnised mugavad jalanõud; kaasa kindlasti veepudel ja kasuks tuleb kerge eine;
- vastavalt aineõpetaja soovile on võimalik programmis mingid teemad esile tõsta ja nendega süvendatult tegeleda - palume oma soovidest aegsasti teada anda;
- palun vaadake üle lahter "Lisainfo"
Programmi ajal palume toetada retkejuhti programmi käigus turvalisuse tagamisel ja võimalusel osaleda rühmatöös, näit liikide määramisel.
Pärast programmi palume koos õpilastega meenutada retkel kogetut ning arutleda, kas ja kuidas muutis programm õpilaste teadmistepagasit ja arusaamu.
Kasutades õppeprogrammi kirjeldust võib õpetaja koostada teema kohta kordamisküsimusi, looduskeskuselt saab vajadusel lisainfot.
Kindlasti palume tagasisidet kas vabas vormis looduskeskuse meilile nommeloodusmaja@gmail.com või keskkonnaharidus.ee kaudu programmi tutvustuse juures "Anna tagasisidet" klahvi kasutades ja küsimustele vastates. Aitäh!
Sihtrühm:
4-6 klass II kooliaste
Kestus:
üldjuhul 3 tundi, mis sisaldab piknikupausi, kokkuleppel ka muud võimalused olenevalt erisoovidest
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Kevad
Sügis
Hind:
200€
Lisainfo:
Liigutakse mööda väiksemaid radu, ebaühtlasel pinnasel ja lahtistel liivadel.
Grupi suurus - üks klass. Väikeklasside puhul ka 2-3 klassikollektiivi, kui konkreetsete klasside õpilased on võimelised koos üksteist häirimata tegutsema.
Erivajadused - programm sobib kuulmis- ja/või nägemispuudega ning HEV õpilastele. Kehalise erivajadusega õpilastele pole teekond tehisjärvede ümbruses kahjuks läbitav.
Mida kaasa võtta - kohustuslik on retkele kaasa võtta individuaalne veepudel, soovituslik on kaasa võtta kerge eine.
Mida selga panna - jälgige ilmateadet ja tulge retkele ilmastikukindlas riietuses; vajalikud on kinnised, hästi jalas istuvad, ronimist võimaldavad jalanõud.
Võimalikud allergeenid – olenevalt aastaajast õietolm, putukad jms.
Keskkonnamuutused - piirkonnas võib esineda kõrget veeseisu - sel juhul muudetakse marsruuti ja muutustest antakse osalistele õigeaegselt teada; talvel rohke lumega on tehisjärvede ümbrus ligipääsetav vaid suuskadel.
Programmi aeg - programm saab toimuda kevadel või sügisel, kestab koos söögipausiga 3 tundi, selle ajaga läbitakse umbes 4 km.
Transport - linnaliinibusside 5, 32 ja 33 Männiku peatus (lõpp-peatus) - seal kohtutakse retkejuhiga. Tellitud transpordiga saab sõita linnaliini busside parkla kõrvale.
Läbiviimise koht:
Männiku karjäärid
Läbiviimise asukoht:
59.382241143418, 24.692503237468
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
nommeloodusmaja@gmail.com
+372 55639249
+372 55639249
Programmi läbiviija:
Evelyn Toom - Nõmme Huvikooli loodusringide õpetaja, kogemus antud programmiga 7 aastat
Evelin Laanest - Nõmme Huvikooli loodusringide õpetaja, kogemus antud programmiga 7 aastat
Lada Mehikas - olnud 30 aastat loodusringide õpetaja, kogemus antud programmiga üle 10 aasta
Leelo Rood - loodusretkejuht (Luua Metsanduskool), kogemus antud programmiga 10 aastat
Margit Salmar - loodusretkejuht (Luua Metsanduskool), kogemus antud programmiga 10 aastat
Aleksandra Muratova - loodusretkejuht (Luua Metsanduskool), kogemus antud programmiga 10 aastat
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Retkejuhiga kohtutakse Männikul linnaliinibusside lõpp-peatuses, koos liigutakse tänavamürast eemale tehisjärvede poole.
Sissejuhatus (10 min)
- tutvumine, vastastikused ootused-lootused;
- programmi eesmärkide ja ajakava tutvustus, vajadusel plaani täiendamine või muutmine;
- looduses käitumise reeglid;
- rühmade moodustamine;
- rühmatöö: positsioneerimine nutiseadmete abil, liikumissuuna valimine.
Liigutakse üle Tallinn-Rapla raudtee ja ronitakse ehitusjäätmetest moodustunud tehismäele, kõige kõrgemasse ja parema vaatega paika ümbruskonnas. Jutustus: kuidas mandrijää taandumisega tekkisid siia Männiku liivikud; meenutus: kuidas tekib põhjavesi. Vaadeldakse ümbrust, leitakse kaardilt vasteid looduses nähtule. (20 min)
Arutelu algul rühmatööna (kasutades nutivahendeid), siis kogu klassiga: milleks kasutatakse liiva, kuidas liiva kaevandatakse; piirkonna põhjavee uuringud, kuidas karjäärid mõjutavad põhjavett. (20 min)
Liigutakse mäest alla Pumbajärve juurde. Seal on teemaks veeloomastiku ja -taimestiku taastumine peale kaevandamise lõppu. Rühmatöö: liikide määramine, kasutades loodusveeb.ee poolt soovitatud loodusteemalisi nutirakendusi. (20 min)
Liigutakse edasi Raku järve poolsaarel asuva Männiku hiidrahnu poole. Teel läbitakse inimese poolt istutatud männik. Ühiselt vaadeldakse ja hinnatakse männiku vanust ja seisukorda, analüüsitakse põhjuseid, miks puud liivakarjääri põhjas nii vaevaliselt kasvavad. Uuring: tehakse pinnase kaeve, et näha kasvupinnase koostist ja kihtide paksust. (30 min)
Rühmatöö: nutiseadmete abil orienteeruda hiidrahnuni. See on looduskaunis koht, kus tavaliselt tehakse söögipaus. Võimalus on ennast rahnule ronides proovile panna. (20 min)
Liigutakse tagasi Pumbajärveni ja siis edasi mööda Männiku Väikejärve kohati järsku, ehitusjäätmetest moodustunud, kallast. Seal vaadeldakse tuntud ja tundmatuid ehitusjäätmeid ja arutletakse nende mõju üle ümbritsevale elusloodusele. (20 min)
Möödutakse laialdasest roostikualast, mis on soodus paik mitmetele seal pesitsevatele veelindudele. Sobival aastaajal võib roostiku kõrval liivavallil seista ja linde vaadelda. (10 min)
Liikudes Männiku järve poole, jäävad teele mõned varasemalt karjääris kasutusel olnud veepumpade riismed, mida võib lähemalt uurida. Eemalt vaadeldakse kasutuses olevaid liivakarjääre, võib näha ka tänapäevaste mehhanismide tööd. (10 min)
Männiku järve kaldalt pööratakse tagasi üle raudtee ja liigutakse Männiku teega paralleelsel jalgrajal kuni busside lõpp-peatuseni. Enne järve äärest lahkumist on sobiv koht lõpuringiks ja tagasisideks. Retkel nähtu-kogetu ja arutlusel olnud teemad (ehitusmaavarade kaevandamine, põhjavee kaitsetus jm) on paljude jaoks emotsionaalselt keerulised, seepärast palume õpetajal klassis veelkord need teemad arutlusele võtta. (20 min)