Paunküla maastikukaitsealal toimuvas õppeprogrammis saavad õpilased hea ülevaate jääajatekkelistest pinnavormidest antud piirkonnas – oosidest, moreenküngastest ning jääaegadest pärit taimekooslustest, sh rabadest. Programm toetab pinnavormide, Eesti ja Euroopa jääajajärgse looduse arenguloo ning vastavate ajalooliste protsesside õppimist.
Õuesõppeprogrammis peame oluliseks väärtustada vastutustundlikku käitumist loodusesse ja elukeskkonda, äratada huvi ja austust looduse vastu ning tunda looduses viibimisest rõõmu.
Programm on mõeldud eelkõige III kooliastmele, retke kestvus on 4 tundi ja orienteeruvalt 5 km pikk. Programm ei sobi sellisel kujul liikumispuudega õpilastele. Vajadusel saab marsruuti ja tegevusi lühendada või kohandada rühmatööde vormis.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Geograafia III kooliaste
Kaartide kasutamine:
4) orienteerub ja liigub kaardi abil maastikul.
Pinnamood:
1) võrdleb kaartide ja muude infoallikate põhjal pinnavorme ning pinnamoodi kodukohas Eestis ja maailmas;
2) selgitab pinnavormide ja pinnamoe kujunemist ning muutumist eri tegurite, sh inimtegevuse toimel;
3) analüüsib pinnamoe ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid ning arvestab maastikul liikudes pinnamoodi ja sellest tulenevaid ohte.
Läbivad teemad on:
- Keskkond ja jätkusuutlik areng: arutelu loodusvara jätkusuutlikust kasutamisest, maavarade kaevandamisest ja kasutamisega seotud keskkonnaprobleemidest; .
Lõimitud on loodusõpetus (raba taimed, raba loomad, turvas, kui maavara), matemaatika (arvmõõtkava teisendamine võrdlusmõõtkavaks), ajalugu (teab Eesti esimesi inimasustusalasid), loovus (modelleerimine ja kujustamine). Ainetevaheline lõiming toetab süsteemset mõtlemist looduses toimuva ja inimtegevuse vaheliste seoste üle.
Seos jätkusuutliku arengu põhimõtetega
Keskkond – õpilased uurivad jääaja mõjul tekkinud pinnavorme ja rabaökosüsteeme, mõistavad inimtegevuse mõju maastikule ja looduskeskkonna säilitamise olulisust.
Majandus – käsitletakse maavarade ja turba kasutamist ning rõhutatakse nende säästlikku käsitlust.
Sotsiaalne ja kultuuriline – arendatakse koostöö- ja suhtlemisoskusi, loovust ning kultuurilist mõistmist Eesti maastiku kui kultuuriruumi kontekstis.
Õpitulemused:
Õpilane seletab:
- jääaja mõju Eesti pinnamoele,
- raba arengu etappe,
- jääajajärgse looduse kulgu Eesti aladel.
Õpilane toob näiteid:
- jääajamõjust Eesti pinnamoele,
- jääajal või jääaajajärgselt elanud loomadest ja taimedest Euroopas,
- raba ja metsataimedest.
Oskused
- Õpilane arvestab ja kogeb jääaja loodud pinnamoode matkates moreenküngastel, rabas ja oosis.
- Õpilane liigub ja orienteerub kaardi abil maastikul.
Hoiakud
- Õpilane väärtustab turvast, kui loodusvara
- Õpilane väärustab praktilist kogemist õppe eesmärgil
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
-kogu klassi koostöö: meenutamine, ühiste kokkulepete loomine, arutelud teemades jääajamõju pinnamoele, ilmakaared, kaardiõppe põhitõed.
-rühmatöö: jääajajärgse looduse ajatelje loomine, pinnavormide mudeldamine, raba arenguetappide kirjeldamine
-paaristöö- jääajal ja jääajajärgselt elanud ning tänaseks väljasurnud loomaliike tutvustamine, piirkonnakaardil asukoha uurimine
-vaatlus (oos, moreenküngas, salumets, raba),
Kasutatavad vahendid: jääajajärgse ajatelje lamineeritud sisutekstid ja ajaskaala, lamineeritud pildid ja tekstis väljasurnud loomadest, lamineeritud oosi, mõhna ja voore samakõrgusjooned ja profiili läbilõige mudeldamiseks, lamineeritud raba arengulugu seletav skeem.
Juhis õpetajale:
Palume õpetajal:
- tutvustada õpilastele õppeprogrammi temaatikat, toimumiskohta, kestust ja kaasa võetavaid esemeid;
- paluda igal õpilasel kaasa võtta oma seljakotis:
- võileib,
- energiarikas näks (nt pähklid, kuivatatud puuviljad),
- jook (vesi või soe tee – sõltuvalt aastaajast ja ilmast);
- edastada õpilastele hiljemalt kaks päeva enne programmi infot ilmaolude ja soovitusliku riietuse kohta. Soovitame kihilist riietust, vajadusel müts ja kindad, vihmase ilma korral vihmakeep ning jalga matkasaapad või niiske ilma korral kummikud;
- matka ajal liikuda grupi lõpus, et toetada grupi koos püsimist;
- vajadusel toetada juhendajat aktiivõppemeetodite kasutamisel – näiteks grupitöödes osalemisel või eelnevalt kokkulepitud reeglite meeldetuletamisel.
Pärast programmi soovitame klassis kokkuvõtva arutelu, kus õpilased joonistavad või sõnastavad õpitut, et kinnistada teadmisi jääaja mõjust Eesti loodusele.
Infovahetus toimub e-kirja teel vähemalt nädal enne programmi, et täpsustada õpilaste eripärasid, ilmastikuolusid ja kohtumispaik. Õpetajale jagatakse retkejuhi kontaktid, et vahetus küsimused otse retkejuhile esitada.
Tagasiside kogutakse pärast programmi e-küsitluse vormis, mille link saadetakse õpetajale 1–3 päeva jooksul pärast osalemist. Tagasisidet kasutatakse programmi arendamiseks ja kvaliteedi hindamiseks.
Lisainfo:
Kevadel võib metsas olla palju sääski. Vesisel perioodil võib matkarada olla osaliselt porine ja märg. Üldjuhul kulgeb matk mööda pinnas- ja laudteid.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Paunküla Maastikukaitseala- õpperada kulgeb läbi ooside ja rabasaare, sisaldades künklikku lõiku, laudteed ja märgalasid. Raja pikkus on umbes 5 km. Parkla ja kohtumispaik on siin: https://maps.app.goo.gl/66Ad539xyFQgycaH7
Programm ei sobi erivajadustega õpilastele. Korraga saavad metsas toimetada kuni 2 klassi.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.150498379031, 25.296363830566
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
56632272
Programmi läbiviija:
Kadri Männisalu- Tartu Ülikool loodusteaduste magister, Noored Kooli liidriprogramm, omab õpetaja kutset tase7 - loodusainete õpetaja, International Supervision and Coaching instituut- superviisor.
Evelin Laanest- Õppinud Luua Metsanduskoolis loodusretke juhiks, lõpetanud Tallinna Ülikooli bioloogia erialal ja täiendanud õuesõppe ja pedagoogika vallas.
Krista Kutsar- Kõrgharidus - diplomiõpe Tallinna Tehnikaülikooli majanduse erialal.
Lisaks kutseharidus:
Loodusturism - Haapsalu Kutseharidus keskus ; Retkejuht - Luua Metsanduskool; Keskkonnakaitse - Räpina Aianduskool; Loodusgiidi 5. tase - Haapsalu Kutsehariduskeskus
Helena Pruul- Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži Tervisejuhi kõrgharidus, 2017-2020 Gaia Akadeemia. Läbinud Gaia akadeemia koolituste sarja Tervikliku eluviisi alused, läbinud koolituse Süsteemne mõtlemine. 2023 - 2025 Luua Metsanduskool, Matkajuhi eriala
Helen Kari- Tartu Ülikool BA ajalugu (2007), Luua metsanduskool matkajuhi eriala (2018), EKR4 veematkajuhi kutsestandard (2022), Tartu Ülikool MA kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu (2022)
Aire Talioja- Haapsalu Kutsehariduskeskuse Loodusgiidi eriala, kutsestandard tase 5.
Kätlin Veidik- Kuressaare ametikooli Loodusgiidi eriala. Loodusgiid kutsestandard 5 tase.
Alushariduse pedagoogika kolmanda kursuse tudeng
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (~15 min)
Programmi eesmärkide, töökorralduse ja ajakava tutvustamine. Lepitakse kokku, kuidas igaüks saab panustada hea ja ohutu koostöö toimumisele. Enne retke algust lepitakse kokku ka ohutusreeglid – grupis püsimine, laudteel liiklemine,taimestiku mitte kahjustamine ehk jätkusuutlik looduse tarbimine tihedalt külastatavatel aladel.
-arutelu: korratakse üle kaardiõppe põhitõed. Läbitakse mõisted kaardilegend, samakõrgusjooned, arvmõõtkava, joonmõõtkava. Kui ilm ja õpilaste valmisolek võimaldavad, jagatakse paaridele kõrgusjoontega piirkonnakaardid, mida kasutatakse juhendaja toel kogu matka vältel.
Peamised tegevused (210 min) - iga tegevuse vahel toimub ka kogemine, jooksvad vestlused ja liikumine järgmisesse punkti.
-meenutamine: suures ringis iga õpilane meenutab, mida ta juba teab teemas Eesti pinnavormid ja jääaja mõju Eesti loodusele. (~10 min)
-arutelu: jääaja mõju pinnamoele, käsitletakse mõisteid nagu rändrahn, moreen, muld ja moreenküngas, (~10 min)
-rühmatöö: lamineeritud siltidest luuakse maapinnale ajatelg jääajajärgsest looduse kujunemisest ja inimtegevusest antud ajaperioodil. Maailmakohviku meetodil kontrollitakse, täiendatakse teiste gruppide tööd ja lõpuks iga grupp esitleb oma ajatele 2-3 olulisemalt mõtet.(~20 min)
- paaristöö: RMK lõkkeplatsil, vallseljakul ja rabasaarel piirkonnakaardi uurimine. Iga paar näitab näpuga, kus me oleme kaardil. (~3 min)
- grupitöö: raba arenguetappide uurimine. Klass jaotatakse 3-ks grupiks, kus iga grupp meenutab raba arenguetappe kasutades lamineeritud silte. Etapid korratakse ka koos ühiselt üle. (~15 min)
- arutelu, vaatlus + meelelised tegevused: Matk rabas ja laudteel, korratakse üle tuntumad rabataimed, rabaloomad, turba olulisus ja selle kaevanduse mõju rabadele, rabas matkamise matkatarkused. Võimalusel maitstakse pohla, sinikat, mustikat ja jõhvikat, nuusutatakse sookailu. Läbitavad mõisted: turvas, maavara, madalsoo, siirdesoo, raba. (~15 min)
- grupitöös mudeldamine: turbaaugu paljandil luuakse olulisemaid pinnavormid. Läbitakse mõisted pinnavorm, voor, oos, mõhn ja korratakse mõisteid samakõrgusjoon. (~20 min)
- arutelu: vallseljakul liikudes arutletakse pinnavormide kujunemise ja ilmakaarte teemadel. Läbitakse mõisted nõlv, jalam, tipp, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus (~15 min)
- piknik rabajärve kaldal. Piirkonnakaardi uurimine. Iga paar näitab näpuga, kus me oleme kaardil. (~15 min)
- paaristöö: õpilased esitlevad üksteisele retkejuhi poolt antud tekstide ja pilte kasutades jääajal ja jääajajärgselt elanud ning tänaseks väljasurnud loomaliike. (~10 min)
Kokkuvõte
- lõpuring. Iga õpilane ütleb ringis ühe märksõna kuni paar lauset, mida täna õppis, kordas või avastas. (~10 min)