Programmis osalejad saavad teadmisi jääaegadest ning jääaegade tekkepõhjustest. Osalejatele selgitatakse liustiku tekkimist ja liikumist ning liustiku mõju maapinnale. Seostatakse rändkivide teke ning liikumine liustikujääga. Luuakse seoseid rändkivide ja Põhja-Euroopa kivimikihtide paiknemise vahel. Vaadeldakse rändkivide paiknemist Eestis. Kivipargis ja Jääaja Keskuses tutvutakse erinevate kivimitüüpidega. Tardkivimeid, settekivimeid ja moondekivimeid õpitakse üksteisest eristama rühmatöö käigus. Arutletakse rändkivide rolli üle Eesti kultuuriloos ning mõeldakse koos ohtudest, mis võivad rändkivisid mõjutada.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
III kooliaste
9) eristab aineid ja materjale nende omaduste (värvuse, tiheduse, sulamis- ja keemistemperatuuri, soojusjuhtivuse) uurimise põhjal ning seostab omadusi nende kasutusaladega;
16) seostab soojusülekande ja energia muundumise nähtusi looduslike protsesside ning igapäevaeluga; toob näiteid energia jäävuse seaduse kehtivuse kohta;
21) analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju ja ökoloogilist jalajälge;
2.4. Geograafia
2.4.3. Õpitulemused
Geoloogia Õpilane: 3) iseloomustab ja võrdleb setteid ning eri tekkeviisiga kivimeid, teab nende kasutamise võimalusi; 5) seostab kivimite ja setete, sh maavarade paiknemise ja tekke Eesti geoloogilise ehitusega;
Pinnamood Õpilane: 2) selgitab pinnavormide ja pinnamoe kujunemist ning muutumist eri tegurite, sh inimtegevuse toimel;
2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ 2.1. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustab jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele.
2) aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest ning inimtegevusega kaasnevatest mõjudest;
5) võtma vastutust jätkusuutiku arengu eest, kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku arengut toetavaid tegutsemisviise; hindama ning vajaduse korral muutma oma tarbimisvalikuid ja eluviisi.
Osalejatega arutletakse rändkivide olulisuse üle nii jääaja teooria vastuvõtmise kui Eesti kultuuriloo võtmes ning räägitakse rahnude säilitamise vajadusest kui looduse ja eesti kultuuri mineviku säilitamisest.
Õpitulemused:
Programmil osalenud õpilane eristab kivimitüüpe üksteisest, oskab neid kirjeldada ning teab nende tekkelugu. Osalejad oskavad seostada kivimite olulisust inimeste majandustegevuses ja kultuuriloos ning õpivad märkama kivimites leiduvaid märke mineviku elustiku kohta. Õpilased mõistavad erinevate rändkivide, näiteks nagu ohvrikivid ja Kalevipoja kivid, kaitsmise ja säilimise olulisust.
Üldpädevused:
enesemääratluspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
Meetodid ja vahendid:
Rühmatöö, arutelu, töö kaardiga, vaatlemine, võrdlemine
Vahendid on kasutamiseks rühmatöös: töölehed, kirjutusalused ja -vahendid.
Ülesannete täitmiseks: kivimeid moodustavad mineraalid, kivimites leiduvad fossiilid, näidised settekivimitest, tardkivimitest ja moondekivimitest.
Juhis õpetajale:
Enne õppepäevale tulekut palume teha õpilastele väikese sissejuhatuse programmi teemasse, et kõikidel oleks teadmine eesootavast programmist. Soovitame üle korrata kivimite tüübid ning nende tekkevõimalused ja rääkida Eesti maavaradest.
Osa programmist toimub sobiva ilma korral õues.
Õpetaja vastutab oma õpilaste eest nii õppeprogrammi toimumise ajal kui ka vaba aja veetmisel.
Tagasisidet õppeprogrammi kohta küsitakse õpetajalt suuliselt vahetult pärast programmi toimumist. Õpetaja nõusolekul saadame meili peale tagasisidestamise ankeedi.
Sihtrühm:
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
90 min
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Lisainfo:
Programmi hind: 7 eurot/osaleja + 50 eurot juhendamise tasu
Suurema grupi puhul pakume teist juhendajat ja alternatiivset programmi. Selle juures tuleb arvestada lisanduva programmi maksumusega.
Ligipääs ratastooliga on tagatud.
Et kõigil oleks meeldiv ja turvaline tutvu meie kodukorraga.
Läbiviimise koht:
Jääaja Keskuse kivipark, Jääaja Keskuse 1. korruse ja 2. korruse ekspositsioon
Läbiviimise asukoht:
58.5268921, 26.6739163
Maakond:
Tartumaa
Keskus:
Otsekontakt:
info@jaaaeg.ee
+372 5911 3318
+372 5911 3318
Programmi läbiviija:
Õppeprogrammi juhendajad.
Keel:
Eesti keel
Viited:
Jääaja pärandus
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus ~ 15 minutit
Õpilastele tehakse sissejuhatus teemasse ning tutvustatakse aja- ja tegevuskava. Õpilased
jagatakse rühmadesse. Iga rühm saab valida kivipargist omale lemmik rändkivi ning seda põhjendada. Koos vaadatakse Eesti geoloogilist läbilõiget ning tehakse sissejuhatus rändkivide teemasse.
Teema arendus ~ 70 minutit
1. Õpilastega arutletakse jääaegade esinemise ning jääaegade tekkepõhjuste üle Maal. Mandrijää tekkimine ning liustike liikumine.
Kuidas jääajad mõjutavad elusloodust ning pinnamoodi. ~ 15 minutit
2. Rühmatöö rändkivide teemal. Arutletakse rändkivide nimetuse üle - miks on hakatud teatud tüüpi kive kutsuma rändkivideks. Osalejad uurivad Jääaja Keskuse ekspositsiooni kasutades rändkivide päritolu ning nende levikuulatust Eestis. ~ 15 minutit
3. Kivimite uurimine. Osalejad arutlevad rühmades erinevate kivimitüüpide (settekivim, tardkivim, moondekivim) üle ning lepivad kokku nende kivimite tekkeloos. Iga rühm valib kivimite kogust endale 1 eksemplari igast kivimitüübist. Koos juhendajaga kontrollitakse valikuid ning kirjeldatakse kivimitüübid õigete näidete alusel. Vaadeldakse enamlevinud mineraale, mis annavad kivimitele erilise ning ilusa värvuse. Koos arutatakse kivimitüüpide ning Eesti tähtsamate maavarade vaheliste seoste üle. Õpilased õpivad märkama eluslooduse jälgi kivimites - vaatleme kivistisi. Kivimitest leitud looma- ja taimejäänused aitavad luua ettekujutust minevikus elanud kooslusest. ~ 40 minutit
Kokkuvõte ~ 10 minutit
Osalejatega arutletakse rändkivide rollist inimese elus nii praegu kui ka minevikus. Luuakse seoseid Kalevipoja ning jääaja vahel. Arutatakse rändrahnude säilimise olulisuse üle - miks on suured rahnud kaitse all, kes või mis on rahnudele suuremateks ohtudeks. Läbi selle rõhutatakse nii elus kui eluta looduse kaitsmise ja säilimise olulisust.