Programm keskendub Arktikale ja tundraaladele ning seal elavatele loomaliikidele. Koos lastega arutletakse, kuidas loomad oma elukeskkonnas hakkama saavad. Otsitakse vastused küsimustele, kust jääkaru süüa saab ja kelle udusuled on kõige soojemad, kas hülgel vees külm ei ole ning kes on kiirem ujuja. Vahval retkel külastatakse polaariumi ja kullimäe ekspositsioone, uued teadmised kinnistatakse lustlike õppemängudega. Programmi käigus käsitletakse polaarloomade näitel ka kliimamuutuste temaatikat ning arendatakse jätkusuutlikku mõtteviisi.
Õppeprogramm on sobilik 5-7-aastastele.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Valdkond Mina ja keskkond:
11) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt;
12) tunneb oma kodukoha eripära ja oskab kirjeldada kodukoha loodust;
14) oskab kirjeldada loodusnähtusi ja selgitada ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest;
Õpitulemused:
Laps kirjeldab Arktikas valitsevaid elutingimusi ja nimetab põhilised aastaajad.
Laps oskab nimetada või pildi järgi ära tunda vähemalt kolm Arktika looma.
Laps nimetab Arktika kliimas toimetulemiseks vajalikke kohastumusi ja mõistab, et sageli samad tunnused on ka Eesti talves ja Eesti loomadel vajalikud.
Laps teadvustab Arktika elustikku ohustavaid inimtegevuse tegureid ja mõistab, et inimene on osa loodusest.
Laps oskab nimetada või pildi järgi ära tunda vähemalt kolm Arktika looma.
Laps nimetab Arktika kliimas toimetulemiseks vajalikke kohastumusi ja mõistab, et sageli samad tunnused on ka Eesti talves ja Eesti loomadel vajalikud.
Laps teadvustab Arktika elustikku ohustavaid inimtegevuse tegureid ja mõistab, et inimene on osa loodusest.
Üldpädevused:
mänguoskused
sotsiaalsed oskused
tunnetus- ja õpioskused
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: avastusõpe - õppekäik loomaaias, vaatlus, arutelu, mäng grupis (aga individuaalne valik igühel), tunnetamine (sulekatse), mõõtmine/võrdlemine (käpajälg, looma pikkus), viktoriin - individuaalne, aga koostööd soosiv (kui ei oska, teised julgustavad ja aitavad)
Vahendid: loomaaia kollektsiooni aedikud ja loomad, polaariumi stendid, gloobus, mängukaardid “Kas see loom elab Arktikas?”, näitlikustavad vahendid (jääkaru karv, lumekaku sulg, faasani sulg, jääkarupoja pilt, hülge nahk), viktoriiniküsimuste lehed ja värvilised punktikaardikesed, mängu “Kolm jääpanka” vahendid
Juhis õpetajale:
Õppeprogramm on sobilik alates viiendast eluaastast.
Õppeprogramm viiakse läbi eesti keeles - nõrga eesti keele tasemega gruppidele antud õppeprogramm ei sobi.
Õppeprogammil osalemiseks on vaja saata päring aadressil https://tallinnzoo.ee/telli/ Päringule vastatakse üldjuhul kolme tööpäeva jooksul ning kirjavahetuse teel lepitakse kokku aeg jm täpsemad detailid.
Enne loomaaeda tulekut palume õpilastele selgitada, et õppeprogramm on õppetund, millel on kindel teema ja eesmärgid ning kus on erinevaid tegevusi ja ülesandeid. Loomaaias kehtivad reeglid, millest tuleb juhinduda https://tallinnzoo.ee/kulastusreeglid/. Õppeprogrammi ajal peab õpetaja aitama distsipliini hoida. Kui õppeprogrammil osalevad erivajadustega lapsed, palume sellest teada anda programmi broneerimisel.
NB! Õppeprogramm toimub välitingimustes ning iga ilmaga! Palume riietuda ilmastikukindalt.
Kõik õppeprogrammiks vajalikud vahendid on loomaaia poolt olemas.
Kaasasolevalt õpetajalt küsivad juhendajad suulist tagasisidet vahetult pärast õppeprogrammi, lisaks palub Tallinna Loomaaed pärast õppeprogrammi kirjalikku tagasisidet e-kirja teel.
Järeltegevused:
Pärast õppekäiku ja enne kirjaliku tagasiside edastamist loomaaiale on saatval õpetajal lasteaias hea võimalus veelkord teha kokkuvõte kogetust. Näiteks uurida lastelt ükshaaval, mis antud õppeprogrammi juures üllatas, mis meeldis, mis ei meeldinud. Alguses võib lapsed jaotada paaridesse, seejärel neljasesse rühma, siis kaheksaliikmeline rühm jne. Järgneb arutelu kogu rühmaga. Teemade paremaks kinnistumiseks soovitame Arktika elanikke joonistada või meisterdada.
Sihtrühm:
Lasteaed
Kestus:
70 min
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
150€
Lisainfo:
Pileteid ei lisandu. Hinnas sisaldub iseseisev loomaaiakülastus pärast õppeprogrammi. Iga 6 lapse kohta üks täiskasvanud saatja hinna sees.
Läbiviimise koht:
Tallinna Loomaaed, algus Paldiski mnt 145 väravas, programmi sisuline osa polaariumi ja kullimäe ekspositsioonialadel.
Läbiviimise asukoht:
59.425802807936, 24.659671783447
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
kristiina.taits@tallinnzoo.ee
6943300
6943300
Programmi läbiviija:
Tallinna Loomaaia loodushariduse spetsialistid (loodusalase kõrgharidusega, pikaaegse keskkonnahariduse valdkonna kogemusega): Kristiina Taits, Heiko Kruusi, Kätlin Kukebal, Jana Kilter, Liina Pork, Jaana Emilia Harjula, Kaari Uibomägi.
Keel:
Eesti keel
Viited:
Õppeprogrammi tellimine kodulehelt
Seotud failid:
Jääkaru ja Arktika elustik
LA_Jääkaru_ja_Arktika_elustik_Zoo_2025.docx(198.41 KB)
Õppeprogrammi sisukirjeldus
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- SISSEJUHATUS (5 min)
Juhendajad tutvustavad loomaaias kehtivaid reegleid ja eelolevat programmi. Suurema grupi korral (alates 20 last) jagatakse grupp kaheks. Kummalgi grupil on oma juhendaja ja järgnevad tegevused toimuvad paralleelselt.
- TEEMAARENDUS (63 min)
Arutelu ja loomaliikide mäng (10 min)
Lapsed uurivad juhendaja käes olevat gloobust ning koos arutledes õpitakse selgeks, et Arktika asub põhjapoolkeral - õpitakse ka sõnu “jäävöönd” ja “tundra” ning uuritakse pildi abil, kas ka suvel on seal igal pool lumikate või mitte. Suunavate küsimuste abil pakuvad lapsed, millised aastaajad ja omapärased ilmastikutingimused seal olla võiks.
Järgneb mäng Arktikas elavate loomade kohta, kus lastele näidatakse kahekaupa loomapilte (näiteks jääkaru ja pruunkaru). Laste ülesandeks on käega näidates arvata, kumb neist elab Arktikas. Selgitatakse välja õiged vastused, rõhutades mitmete põhjamaiste loomaliikide nimetusi (polaar- ja põhja- eesliited) ja laste märkamisosavust (kas fotol on lumi? kas see tähendab alati, et see loom elab ainult Arktikas?). Mängu abil saavad lapsed üheskoos aimu põhilistest Arktika asukatest.
Õppekäik polaariumis (20 min)
Grupiga suundutakse polaariumi ekspositsioonialale jääkarusid otsima. Vaadeldakse loomaaia jääkarusid ning arutletakse, mille abil jääkaru nii külmas kliimas toime tuleb. Näitlikustamaks karvastiku olulisust, katsutakse ehtsat kaasavõetud jääkaru karva näidist. Kui jääkarud ujuvad, vaadeldakse neid veealuselt vaateplatvormilt. Laiade käppade ilmestamiseks saavad lapsed hea õnne korral käe basseiniklaasi vastu pannes võrrelda selle suurust jääkaru käpaga. Kui jääkarud parajasti ei uju, saavad lapsed võrdlemiseks kasutada stendimaterjale, kus asetavad käed suure käpajälje pildi peale.
Möödutakse maailma karude ekspositsiooniosast, kus on elusuuruses karude pildid - seal võrreldakse koos kogu grupiga enda/õpetaja ning jääkaru pikkust ja selgitatakse välja maailma suurim karuliik.
Uuritakse jääkaru koobast ja selle funktsiooni. Foto abil tutvutakse vastsündinud jääkarupojaga. Grupil on võimalus ka ise jääkaru koopasse pugeda ja proovida omal nahal, mis tunne võib jääkarudel koopas olla.
Basseinide juures õpitakse stendidel asuvate värviliste jooniste näitel selgeks ka jääkarude jahipidamise viisid ja lemmik toiduobjektid. Õpilased saavad katsuda juhendaja kaasavõetud viigerhülge nahka. Arutletakse, mis juhtub kliima soojenedes, kuidas see mõjutab jääkarusid ja mida inimesed saaksid olukorra parandamiseks teha. Selle teema paremaks kinnistamiseks viiakse läbi järgnev mäng.
Liikumismäng “Kolm jääpanka” (10 min)
Juhendaja asetab maha kolm ringi, mis on piisavalt suured, et mahutada ära kõik osalejad. Igale jääpangale antakse nimi. Osalejatel ehk jääkarudel palutakse valida jääpank, millel nad sooviksid elada. Seejärel hoiatatakse osalejaid, et üks jääpank sulab peatselt kliima soojenemise tõttu ja selle elanikud on sunnitud kiiresti evakueeruma mõnele teisele jääpangale. Juhendaja hüüab ühe jääpanga nime. Selle jääpanga elanikud peavad jooksma (ja mahtuma) ülejäänud kahele jääpangale. Mäng jätkub, kuni kõik on mahtunud ühele jääpangale. Mängule järgneb lühike arutelu polaaralade tundlikkuse kohta kliimamuutuste ajal ja mis saab edasi loomadest, kes seal elavad. Samuti arutletakse, mida inimesed saaksid olukorra parandamiseks teha.
Õppekäik kullimäel (15 min)
Kõnnitakse kullimäele. Üheskoos vaadeldakse lumekakku ning arutletakse tema eluviisi ja külmas kliimas toimetulemise mehhanismide üle (nt “sulesaapad”) tundras. Samuti tutvutakse piltide abil lumekaku peamise toiduobjekti, lemminguga.
Järgneb praktiline tunnetamise katse. Lapsed seisavad ringis. Üks laps paneb kaks peopesa enda ette ja silmad kinni - juhendaja silitab ühte kätt ühe, teist kätt teise sulega. Laps tõstab üles käe, kumb tundub talle pehmem. Sedasi selgitame kakkude hääletu lennu põhimõtet, et lumekakk karmis kliimas saagist ilma ei jääks - pehme sule serv on siinkohal suureks abiks.
Viktoriin (8 min)
Läbitud teemade kokkuvõtteks toimub viktoriin. Juhendaja küsib küsimuse. Vastata soovijad tõstavad käe ja üks laps saab võimaluse vastata. Iga õige vastuse eest on võimalik teenida üks värviline punktikaart. Küsimusi küsitakse, kuni kõik õpilased on vähemalt ühe punkti (kasvõi teiste kaasabil) saanud. Lõpus arvutab õpilane ise oma punktid kokku.
- KOKKUVÕTE (7 min)
Tunni lõpus arutletakse, mida lapsed tunnis teada said, mis oli nende jaoks eriti huvitav, mis meeldis vähem ning kas õppetunni eesmärgid said täidetud.