Õppeprogramm toimub suuresti õues Saadjärve jääl liikudes. Osalejad saavad kogemuse ohutult ning üksteisega arvestavalt liikuda looduslikul jääl ning teostada mõõtmisi Saadjärvel. Programmis osalejad tuletavad meelde töö kompassiga ning määravad liikumissuuna asimuudi. Tegevuste käigus mõõdetakse jää paksust, Saadjärve sügavust, vee läbipaistvust, erinevas sügavuses vee temperatuuri ning vee hapnikusisaldust. Programmi kestel arutletakse inimeste mõju üle Saadjärvele ning leitakse koos lahendusi inimese ja järve koostoimimiseks kestliku arengu aspekte silmas pidades. Mõõdetud andmete põhjal tehakse järeldusi elutingimuste üle järve erinevates piirkondades.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
2.1. Loodusõpetus
Õpilane: 1) tunneb huvi keskkonna, selle uurimise ning loodusainete õppimise vastu; 2) vaatleb ja kirjeldab loodus- ja tehisobjekte ning selgitab ja põhjendab loodusnähtusi; saab aru loodusteadustekstist, kasutab õpitud loodusteaduslikke mõisteid, sümboleid ning ühikuid, selgitades nähtusi ja protsesse; kasutab või koostab mudelit, et näidata protsesside ja süsteemide mõistmist; 8) mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut.
III kooliaste
1) sõnastab uurimisprobleeme ja -küsimusi ning hüpoteese, mida saab katse või vaatluse kaudu uurida (kontrollida), plaanib ja korraldab koos kaaslastega katseid, kogub andmeid, vormistab tulemused tabelite ja joonistena; teeb andmete põhjal kehtivaid järeldusi, esitab tulemused (sh digitaalselt);
21) analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju ja ökoloogilist jalajälge; põhjendab energiasäästu vajadust;
2.4. Geograafia
Kaartide kasutamine.
2) oskab lugeda kaarti: saab aru legendist ja kaardil kujutatud protsessidest, mõõdab vahemaid, määrab suundi, geograafilisi koordinaate, kellaaja erinevusi jms;
Veestik.
1) mõistab veekogude ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid, veekogude uurimise tähtsust ning vee kaitse vajadust;
2.5. Keemia
Hapnik ja vesinik. Oksiidid
Õpilane: 1) selgitab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses, analüüsib osoonikihi tähtsust ja lagunemist saastamise tagajärjel;
2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“
2.2. Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast: 1) aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest; 3) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust;
Õpitulemused:
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Rühmatöö, vaatlemine, võrdlemine, erinevate vahenditega mõõtmine, töö kaardiga, arutelu
Vahendid: Töölehed, kirjutamisalused ning –vahendid, kompass, kaart, mõõdunöör, raskus, secci ketas, termomeetrid, sond, jääpuur, saag, jäänaasklid, jää paksuse mõõtja
Juhis õpetajale:
Enne õppepäevale tulekut palume teha õpilastele väikese sissejuhatuse programmi teemasse, et kõikidel oleks teadmine eesootavast programmist. Soovituslikult võiks üle korrata vee omadused, järve elu muutused aasta lõikes.
Suur osa programmist toimub õues, palume õpilasi korduvalt teavitada ilmastikukindla riietuse ja jalanõude vajalikkusest.
Õpetaja osaleb programmi käigus ning vastutab oma õpilaste eest nii õppeprogrammi toimumise ajal kui ka vaba aja veetmisel.
Tagasisidet õppeprogrammi kohta küsitakse õpetajalt suuliselt vahetult pärast programmi toimumist. Õpetaja nõusolekul saadame meili peale tagasisidestamise ankeedi.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Programmi maksumus: 7.- eurot/osaleja + 100.- eurot juhendamise tasu
Suuremate gruppide puhul võimalik korraldada õppekäik õppepäevana, mille käigus jagatakse õpperühm kahte gruppi ning läbitakse kaks õppeprogrammi kordamööda - mõlemad grupid saavad tellitud programmid. Selle juures tuleb arvestada lisanduvate programmide maksumusega.
Programmi viiakse läbi vaid ohutu jää paksuse korral, jälgitakse päästeameti korraldusi. Suur osa õppeprogrammist toimub õues, riietudes arvesta ilmastikuoludega! Sulailma korral võib järve jääl olla arvestatav kogus vett - vajalikud vettpidavad jalanõud ning soovitatavalt villased sokid.
Sõltuvalt oludest võib ligipääs ratastooliga olla takistatud - lumi või vesi jääl.
Et kõigil oleks meeldiv ja turvaline tutvu meie kodukorraga.
Läbiviimise koht:
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5911 3318
Programmi läbiviija:
Õppeprogrammi juhendajad.
Keel:
Viited:
Seotud failid:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus ~10 minutit
Osalejatele tehakse sissejuhatus teemasse ning tutvustatakse tegevuskava. Korratakse üle ohutuse peamised põhimõtted. Osalejad jagatakse rühmadesse.
Teema arendus ~60-70 minutit
Navigeerimine – Saadjärve kaldal, halva ilma korral õppeklassis. Töö kompassi ja kaardiga - ilmakaarte määramine, positsioneerime end Saadjärve ümbruse kaardil. Vaatluspunkti jõudmiseks asimuudi kindlaksmääramine. Toimub arutelu kompassi kasutamise ning asimuudi määramise olulisuse üle.
Jää ohutuse kontroll ning vaatluspunkti liikumine mööda jääd.
Mõõtmised jäält – mõõtmisvahendite ja töömeetodite tutvustamine. Andmete kogumine järvel toimub rühmades. Andmete kogumiseks on vajalik jää sisse teha piisav hulk aukusid. Rühma iga liige saab katsetada jääpuuri toimimist. Järve sügavuse ja vee läbipaistvuse mõõtmine - selleks kasutatakse mõõtenööri koos raskusega ning secci ketast. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse mõõtmine erinevatelt sügavustelt hapnikuanalüsaatoriga. Mõõtmistulemuste kandmine töölehele. Kuna andmete kogumine hapnikuanalüsaatoriga võtab aega, siis ootamise ajal vaadeldakse ümbrust ning otsitakse inimtegevuse jälgi. Arutletakse inimese mõju üle Saadjärve ökosüsteemile ning osalejad pakuvad välja võimalusi negatiivse inimmõju vähendamiseks.
Kokkuvõte ~10-20 minutit
Kokkuvõtted tehakse õppeklassis. Kokkuvõtte käigus korratakse üle olulisemad õppepäeva käigus saadud teadmised. Analüüsitakse mõõtmistel saadud andmeid ning võrreldakse neid varasemalt kogutud andmetega. Arutletakse elutingimuste üle järves nii talvel kui suvel.