Õuesõppe programm, mille käigus osalejad tutvuvad Saadjärve kui Vooremaa maastikukaitseala suurima järvega. Minnes Jääaja Keskuse parvega Saadjärvele õpitakse tundma järvede ja järveelustiku eripära. Programmi käigus teostatakse erinevaid mõõtmisi: järve sügavus, vee läbipaistvus, vee värvus ning vee hapnikusisaldust ja temperatuuri erinevates sügavustes. Saadud andmeid analüüsitakse ning võrreldakse koolis õpituga. Kompassiga määratakse mitmete objektide asimuuti. Osalejad õpivad tundma ning mõistma looduses toimivaid seoseid ning inimese rolli nendes. Järve nähakse enamana kui ainult veekoguna – veeressurss, toidubaas, energiaressurss, erinevad rekreatiivsed võimalused.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
2.1. Bioloogia
IV kursus „Inimene ja keskkond“
Keskkonnakaitse Õpilane: 2) selgitab elurikkuse kaitse olulisust ning väärtustab iga inimese vastutust selle eest, näitab üles ühiskondlikku aktiivsust, mis tugineb loodusteaduslikel teadmistel; 3) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab kestliku arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, teadvustab rohepöörde olulisust;
2.3. Geograafia
Õpilane: 2) rakendab loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi keskkonna objektide, nähtuste ja nendevaheliste põhjuse-tagajärje seoste selgitamiseks ning analüüsimiseks, kasutades loodusteadustele omast keelt ning loodusteaduslikke mudeleid; 3) märkab, sõnastab ja lahendab igapäevaelu probleeme, langetab põhjendatud otsuseid, kasutab loovat ja kriitilist mõtlemist; 4) sõnastab loodusteadustega seotud uurimisküsimusi, kavandab ja korraldab uuringut, järgides ohutusnõudeid, ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi; 7) väärtustab elurikkust ja kultuurilist mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut;
2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ Läbiva teema käsitlemisega gümnaasiumis taotletakse õpilase kujunemist keskkonnateadlikuks ja sotsiaalselt aktiivseks inimeseks, kes elab ning toimib vastutustundlikult, pidades silmas jätkusuutlikku tulevikku, ja on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele.
2.1. Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast: 1) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust; 3) aru saama loodusest kui terviksüsteemist ning inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest, inimese sõltuvusest loodusressurssidest; 5) võtma vastutust jätkusuutliku arengu eest ja omandama jätkusuutlikku arengut toetavad väärtushinnangud ning käitumisnormid.
Programmis räägitakse inimese ja järvekeskkonna omavahelistest seostest, arutletakse loodusliku keskkonna säästmise võimaluste üle situatsioonis, kus inimene kasutab looduskeskkonda majanduslikult kui ka rekreatiivsetel eesmärkidel. Tehakse järeldusi bioloogilise mitmekesisuse säilimise vajadusest.
Õpitulemused:
Osalejad saavad praktilise kogemuse kaardi ja kompassi kasutamisel looduses. Osalejad oskavad märgata ning saavad aru looduses esinevatest seostest ning oskavad sinna juurde tuua inimese rolli. Osalejad oskavad teha mõõdistusi ning mõõdetud tulemusi analüüsida ja seostada looduses toimuvate protsessidega.
Üldpädevused:
ettevõtlikkuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
Meetodid ja vahendid:
Rühmatöö, arutelu, mõõtmine, navigeerimine, töölehe täitmine, andmete analüüs
Rühma pelae kasutamiseks - kaart, kompass, tööleht, kirjutamisalused, pliiatsid,
2 eksemplari - mõõdunöör, raskus, secci ketas,
1 vahend - hapnikuanalüsaator, taimekonks, termomeeter
Juhis õpetajale:
Enne õppepäevale tulekut palume teha õpilastele väikese sissejuhatuse programmi teemasse, et kõikidel oleks teadmine eesootavast programmist. Soovituslikult võiks üle korrata vee omadused ja järvede veebilansi, veekeskkonna karakteristikud järves suvel ja talvel.
Programm toimub õues, palume õpilasi korduvalt teavitada ilmastikukindla riietuse ja jalanõude vajalikkusest.
Õpetaja osaleb programmi käigus ning vastutab oma õpilaste eest nii õppeprogrammi toimumise ajal kui ka vaba aja veetmisel.
Tagasisidet õppeprogrammi kohta küsitakse õpetajalt suuliselt vahetult pärast programmi toimumist. Õpetaja nõusolekul saadame meili peale tagasisidestamise ankeedi.
Sihtrühm:
Gümnaasium
Kestus:
1,5 tundi
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Kevad
Suvi
Sügis
Lisainfo:
Programmi hind: 7 eurot/osaleja + 100 eurot juhendamise tasu
Programm toimub õues Saadjärvel. Vajalik riietus vastavalt ilmale!
Et kõigil oleks meeldiv ja turvaline tutvu meie kodukorraga.
Turvalisuse tagamiseks on parvel alati 2 juhendajat lisaks saatvale õpetajale, osalejad on varustatud päästevahenditega.
Tänu paadisillale ja konarlikule maastikule on ratastooliga ligipääs raskendatud aga võimalik.
Läbiviimise koht:
Jääaja Keskus
Maakond:
Tartumaa
Keskus:
Otsekontakt:
info@jaaaeg.ee
+372 5911 3318
+372 5911 3318
Programmi läbiviija:
Õppeprogrammi juhendajad.
Keel:
Eesti keel
Inglise keel
Vene keel
Viited:
Jääaja Keskuse kodulehekülg
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Reljeefikaardi põhjal mõõtmispunkti paikapanek ning asimuudi määramine kaldal. Rühmades uurimisküsimuste koostamine/programmi eesmärgi sõnastamine?
Sissejuhatus ~5 min
Juhendajad tutvustavad ennast osalejatele ning teevad sissejuhatuse teemasse ja tutvustavad õppepäeva ajakava. Koos korratakse üle veeohutuse peamised põhimõtted ning jagatakse päästevestid. Programmis osalejatele tutvustatakse töövahendeid ning nad jagatakse võrdsetesse töörühmadesse..
Teema arendus ~75 min
Navigeerimine – Saadjärve kaldal või parvel, halva ilma korral võimalik korraldada siseruumis. Töörühmade ülesandeks on positsioneerida end Saadjärve ümbruse kaardil. Reljeefikaardi kaardi järgi valitakse vaatluspunktiks sobiv koht ning määratakse vaatluspunkti jõudmiseks asimuut.
Teades töövahendeid püstitavad rühmad uurimisretke eesmärgid ning tööülesanded. Vajadusel aitavad juhendajad vihjete ja suunavate küsimustega jõuda eesmärkide püstitamiseni.
Vaatluspunkti liikumise ajal jälgivad osalejad liikumist asimuudil, märgates suuna muutust annavad nad sellest kohe parvejuhile teada ning suunavad parve õigele teele. Sõidu ajal toimub arutelu järvede toitumise, veevahetuse ning järvevee ringluse üle. Tuuakse välja võrdluskohad merega.
Mõõtmised vaatluspunktis. Juhendaja tutvustab ohutuid töövõtteid ning annab töövahendis osalejate käsutusse. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse mõõtmine erinevatelt sügavustelt sondiga. Järve sügavuse ja vee läbipaistvuse mõõtmine vaatluspunktis. Mõõtmistulemuste kandmine töölehele ning analüüs.
Mõõtmised sondiga nõuavad aega ning andmete ootamise käigus arutletakse inimese ja järvede vaheliste seoste üle, rõhutatakse järvede kui elukeskkonna säilimise olulisust - bioloogilise mitmekesisuse seisukohast, aga ka puhkamise võimaluste ja toidu säilimise seisukohast.
Aja olemasolul uuritakse Saadjärve elukeskkonna mitmekesisust - püütakse taimekonksuga vee siseseid taimi ning määratakse need. Taimede vahelt otsitakse veeselgrootuid ning määratakse nad. Arutletakse püütud organismide olulisust veekeskkonnas ning laiemalt ökosüsteemis.
Kokkuvõte ~10 min
Kokkuvõtted tehakse parvel tagasiteel sadamasse. Kokkuvõtte käigus korratakse üle olulisemad õppepäeva käigus saadud teadmised.