Õpilased osalevad otsimismängus loodusmuuseumi püsinäitusel, kus tuleb leida QR-koodidega märgistatud haruldased ja hävimisohus liigid. Rühmatöös tuleb lahendada ülesandeid muuseumis ja digikeskkonnas ning vastata küsimustele ohustatud ja haruldaste liikide kohta. Saab teada ohustatuse kategooriatest maailma punases nimestikus, looduskaitsest Eestis. Arutletakse loodushoidliku ja jätkusuutliku käitumise ja koosluste elurikkuse ning kaitse üle maailmas ja Eestis. Õpilased uurivad, kas või miks on Euroopa naarits, orangutan, kiivi, ebapärlikarp, jääkaru, merikilpkonn, hallpapagoi, soomusloom, tiiger, mustlaik-apollo, kaelkirjak, latimeeria jt ohustatud liigid. Õppeprogrammi lõpus tutvustavad rühmad oma praktilise töö tulemusi ja toimub arutelu.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava
Loodusainete valdkond
2.2.3 Õpitulemused.
Selgroogsete loomade tunnused.
Õpilane:
1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
3) selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse.
2) analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele ning toob selle kohta näiteid;
6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme.
Lisa 14 2 Läbiv teema keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
Programmis õpitakse tundma taime-, looma- ja seeneliike maailma õkosüsteemides, nende eluviisi ja elupaiku, tutvutakse nende kaitsega ja ohustatusega, keskkonnaprobleemide (nt liigirikkus ja elupaigad, nende muutumine, saastus ja prügi jm) Inimese mõju seostamine maailma erinevates ökosüsteemides (nt looduslike koosluste ja elupaikade asendamine põllumajandus maastikuga, prügi jm) annab teadmisi elustiku mitmekesisuse ja nende elupaikade kaitsmiseks, loodushoidliku suhtumise kujundamiseks ja jätkusuutlikuks eluviisiks ning toimimiseks.
Oluline on käituda nii, et vähem ohustada ja rikkuda loodust, käituda loodussõbralikult ja keskkonnasäästlikult, võimalikult vähem jäätmeid tekitada, neid sorteerida ja materjale taaskasutada, muuta inimeste tarbimisharjumusi jätkusuutlikumaks ja säästlikumaks, elurikkust ja elupaikasid kaitsta ja hoida nii, et säiliks looduslik keskkond ja looduse tasakaal ning isereguleerumine.
Bioloogia lõimimine muude õppeainetega (lugemine, kirjutamine, kirjeldamine (eesti keel), pikkuse mõõtmine (matemaatika), kehaline kasvatus (liikumine), joonistamine (kunstiõpetus)
Programmi seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega
Praktiliste tegevuste ja uute kogemuste kaudu suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus, kujunevad säästva eluviisi harjumused ning hoiakud. Maailma ohustatud liikide tundmine, nende ohustatuse ja põhjuste teadmine ning inimese mõju ja keskkonna seisundid ning probleemidega tegelemine uurimisülesannetena annavad teadmisi ja oskusi elustiku mitmekesisuse kaitsmiseks, jätkusuutlikuks eluviisiks ja toimimiseks.
Õpitulemused:
Tunnevad olulisemaid hävimisohus liike maailmas, nende ohutegureid ja kaitset, on teadlikud maailma punase nimestiku põhimõtetest ja ohustatuse kategooriatest; oskavad näha seoseid erinevate liikide, keskkonna olukorra ja inimeste majandustegevuse vahel ja lahendada keskkonnaprobleeme, väärtustavad elustiku mitmekesisust, kaitset ja säästlikku eluviisi ning loodushoiu ja jätkusuutliku eluviisi põhimõtteid.
Üldpädevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid
Esitlus, arutelu, rühmatöö, uurimine QR-koodide abil, interaktiivne metsamäng (digikeskkonnas), vaatlus, liikide käitumise ja eluviisi uurimine, loomade kirjeldamine, elupaigad kaardil, ohustatuse kategooriate määramine, otsimisülesanded loodusmuuseumis ja digiekspos, töölehtede täitmine, diskussioon, kokkuvõte rühma vaatlustulemustest.
Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid
Esitlus ja tutvustusmaterjalid (Powerpoint, videod), esitlustehnika ja vahendid (projektor, laptop), interaktiivsete ülesannetega õppemäng digikeskkonnas, tahvelarvutid rühmadele, töölehed, kirjutamisalused rühmale, h. pliiatsid, Temaatiline näituse õppematerjal „Kaduvate liikide otsingul“ digiekspositsioonis ja õppekogumikus.
Juhis õpetajale:
Õpetaja roll
Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Enne programmi pole õpetajal vaja teha eeltööd. Palume õpilasi eelnevalt informeerida, et minnakse programmile „Kaduvate liikide kannul“, kus uuritakse ja õpitakse tundma ohustatud ja haruldasi loomi. Programmi järel palume koolis meelde tuletada ja üle arutada, mida õppisite programmil ja mis oli kõige huvitavam.
Ohutus ja selle tagamine
Õppekeskkond TÜ loodusmuuseumis ja botaanikaaias on tänapäevane, turvaline ja ohutu. Programmide (sh ka väliprogrammi alguses) tutvustab juhendaja grupile programmi kava ja reegleid (sh ohutust ja käitumisreegleid) ning juhendaja koos õpetajaga jälgib nendest kinnipidamist.
Tagasiside
Tagasiside küsitakse õpetajalt kirjalikult paberkandjal programmi lõpus.
Sihtrühm:
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
3 x 45min
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Lisainfo:
TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Muuseumis on riidehoid, kuhu saab jätta oma riided, muuseumi ja õppeklassi tegevused toimuvad välisjalanõudes. Õuesõppe tundide puhul palun arvestada riietumisel ilmastikuga ja valida matkaks sobivad jalanõud.
Info ja tellimine: Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Tartu, Vanemuise 46, loodusmuuseum@ut.ee, tel 737 6076, www.natmuseum.ut.ee
Läbiviimise koht:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
Läbiviimise asukoht:
58.373517025786, 26.7162334
Maakond:
Tartumaa
Keskus:
Otsekontakt:
loodusmuuseum@ut.ee
737 6076
737 6076
Programmi läbiviija:
Loodusmuuseumi juhendaja Külli Kalamees-Pani.
Haridus. TÜ bioloog, bioloogia-keemia õpetaja, MSc bioloogia didaktika.
Kogemus. Töötanud Tartu Loodusmajas 1984–2005. TÜ loodusmuuseumis alates 2006. aastaast loodushariduse koordinaator: keskkonnaprogrammide koostamine ja juhendamine, õppematerjalid, loodus- ja keskkonnahariduse koolitused ning üritused. Tamme Gümnaasiumi zooloogiakursus.
Loodusmuuseumi juhendaja Aivo Tamm.
Haridus. TÜ bioloog, bioloogia-keemia õpetaja.
Kogemus. Töötab TÜ loodusmuuseumis alates 1987. aastastl Zooloogiaringi juhendaja alates 1994. aastast. Õppeprogrammide koostamine ja juhendamine.
Keel:
Eesti keel
Viited:
Üppeprogrammi info TÜ loodusmuuseumi veebilehel
Seotud failid:
Kaduvate liikide kannul (3. kooliaste)
Kaduvate liikide kannul (3. kooliaste).pdf(542.18 KB)
Õppeprogrammi kirjeldus
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus. 5 min.
Tutvustatakse programmi ajakava ja käitumisreegleid.
2. Hävimisohus liikide, nende ohutegurite ja kaitse tutvustamine. 45 min.
Ülevaade ohustatud liikidest ja neid mõjutavatest keskkonnaprobleemidest, ohustatuse kategooriatest maailma punases nimestikus, CITES-i konventsioonist ja looduskaitsest Eestis ja maailmas. Esitlus.
3. Interaktiivne uurimuslik õppemäng Eesti ohustatud liikidest. 30 min.
Metsamäng Eesti liikidest, kus tuleb lahendada kaheksa liigiga (näiteks must-toonekurg, lendorav jt) seotud keskkonnaprobleeme ja leida parimad võimalused nende ellujäämiseks valikute tegemise kaudu. Õppemängu ülesanded lahendatakse rühmatööna digikeskkonnas tahvelarvuti abil.
4. Rühmatöö ülesanded ohustatud liikidest ja kaitsest otsimismängus loodusmuuseumis. 60 min.
Õpilased osalevad otsimismängus loodusmuuseumi püsinäitusel, kus tuleb leida QR-koodidega märgistatud haruldased ja hävimisohus liigid. Rühmatöös tuleb lahendada ülesandeid muuseumis ja digikeskkonnas ning vastata küsimustele ohustatud ja haruldaste liikide kohta. Arutelu elustiku kaitse, loodushoiu ja jätkusuutliku eluviisi tähtsusest maailmas ja Eestis. Info ohustatuse kategooriatest maailma punases nimestikus ja looduskaitsest Eestis. Õpilased uurivad, kas või miks on Euroopa naarits, orangutan, kiivi, ebapärlikarp, jääkaru, merikilpkonn, hallpapagoi, soomusloom, tiiger, mustlaik-apollo, kaelkirjak, latimeeria, metsis, hõlmikpuu, Euroopa angerjas jt ohustatud liigid. Arutelu. Loodushoid ja jätkusuutlik eluviis, elurikkuse kaitse erinevates elupaikades maailmas, globaalsed keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid, inimeste mõju loodusele ja keskkonnale (nt looduslike koosluste asendamine põllumajandus maastikuga, vaesumine, liigirikkuse vähenemine). Kliimamuutused, mis mõjutavad ja muudavad elurikkust ja elupaiku erinevates loodusvööndites kogu maailmas.
Kuidas käituda jätkusuutlikult tänapäeva muutustes ja milliseid valikuid on tehtud erinevates piirkondades? Mida peab tegema, et elurikkus ja elupaigad maailmas erinevates loodusvööndites säiliksid, praktilised näited? Mõelda rühmaga üks näide Eestist või üks näide maailmast.
Kokkuvõttev arutelu toimub koos õpilastega diskussioonina: kas selle programmi teema on aktuaalne tänapäeval ja teema puudutab meist igaüht?; mis oli programmis huvitav?