Õppeprogrammi eesmärk

Õppeprogrammi eesmärgiks on omandada teadmisi Eesti kaladest, vaadelda ja kirjeldada kalu, õppida eristama enamlevinud Eesti kalaliike, nende eluviisi ja elupaiku, praktiliselt tutvuda kalade tunnustega ja kehaehitusega, teada olulisemat infot kalapüügist ja kalade kaitsest, õppida olema loodusesõbralik ja suhtuma loodusesse säästvalt.

Õppeprogrammi sisu ja tegevuste kirjeldused

1) Eesti kalade, kalapüügi ja eeskirjade tutvustus, arutelu kalapüügi kogemustest. Eesti kalaliikide tutvustamine, esitlus. Arutelu kalapüügist ja püügieeskirjadest -milliseid kalu on õpilased ise püüdnud, kus ja millega? Näited kalade alammõõtudest, millal ja millega kalu võib püüda. Kalade kehaehitus, siseehitus, tunnused ja kohastumused eluks vees – uimed, lõpused, soomused, ujupõis, kas kaladel on kopsud. Kalade elupaigad, toitumine ja sigimine (mere- ja mageveekalad, rööv- ja lepiskalad, kudemine ja kalade ränded), kalade seosed inimeste tegevustega.

2) Praktiline kalade vaatlus (tunnused, liigid). Kokkuvõte. Töölehega rühmatöö (noorem aste). Praktiline õpe töölehtedega, ülesanded rühmatööna: kalade vaatlus ja tunnused, kala välisehitus ja kuju, värvus, pikkus, vaatlemine luubi või binokulaari abil. Joonistada kõige huvitavam kala, mida vaatlesime. Vaatluse all 6–8 kalaliiki (valikus haug, lõhe, angerjas, ahven, särg, räim jt). Kalade uurimine, abiks piltidega infolehed ja kalamääraja fotod. Soomuste uurimine. Soovi korral kala lahkamine ja vaatlus. Kokkuvõte rühmade tööst, kordamine ja arutelu õpilastega.

3) Tutvumine kalade ekspositsiooniga ja Eesti kalade akvaariumiga TÜ loodusmuuseumis. Kalade teema kordamine ja näited, kalade vaatlus akvaariumis. Eesti kalade akvaariumis ujuvad mitmesugused mageveekalad (särjed, linaskid, kogred, lepamaimud, trullingud jt). Kalade ekspositsioonis on näha erinevad maailma kalad ja sõõrsuud (suuremad on haid ja raid, kuukala, mõõkkala, haruldasemad säga, atlandi tuur, vaatame ka haug, ahven, lest, angerjas, jõesilm, särg, lest, räim, lõhe, ogalik).