Kalad 4 | Keskkonnaharidus

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Gümnaasiumi Riiklik Õppekava.
Loodusainete ainevaldkond. Bioloogia. Ökoloogia. Keskkonnakaitse.

4. kooliaste (10.–12. kl)

Õpitulemused.
Suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega;
seostab ökosüsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega;
seostab iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis ning seda ohustavaid tegureid;
hindab antropogeense teguri mõju ökotasakaalu muutumisele ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt looduskeskkonnasse;

on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse peamistest objektidest ja protsessidest ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga;
selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust;
analüüsib inimese osa liikide hävimises ja suhtub vastutustundlikul enda tegevusse looduskeskkonnas;

väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses.

Õpitulemused:

Õpilased oskavad eristada tavalisemaid Eesti kalaliike ja nende tunnuseid, oskavad kirjeldada kalaliike, teavad nende eluviisi ja kohastumusi, paljunemist ja elupaiku; tunnevad kaladega seotud keskkonnaprobleeme, tähtsamat infot kalapüügieeskirjades ja kalakaitset; väärtustavad elustiku mitmekesisust, kaitset ja säästlikku eluviisi.

Meetodid ja vahendid:

Rühmatöö, kalade vaatlemine, kirjeldamine ja võrdlemine, kalade määramine infolehe ja määraja abiga, töölehe täitmine ja ülesannete lahendamine rühmatööna, kalade lahkamine, kokkuvõte rühma ülesannetest ja vaatlustest.

Kirjeldavad märksõnad:

kalad

loomad

Sihtrühm:

Gümnaasium

Kestus:

3 x 45min

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Lisainfo:

TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel.

Läbiviimise koht:

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi püsinäitus ja õppeklass

Läbiviimise asukoht:

58.373517025786, 26.7162334

Keel:

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

Õppeprogrammi eesmärk

Õppeprogrammis tutvuvad õpilased kalade ehituse ja tunnustega. Õpilased saavad ülevaate Eesti kalade mitmekesisusest, nende eluviisist ja levikust, ökoloogiast ja paljunemisest, elukeskkonnast ja selle muutustest. Õpilased määravad, vaatlevad ja kirjeldavad erinevaid kalaliike, saavad teada kalade kaitsest ja kalapüügieeskirjadest.

Õppeprogrammi sisu ja tegevuste kirjeldused
1. Eesti kalade tutvustus. Arutelu. Eesti kalaliikide tutvustamine esitlusena. Kalade sise- ja välisehitus ja tunnused, kalade klassi eripärad ja kohastumised eluks vees, kalade levik, sigimine ja ränded (siirdekalad), kalade mitmekesisus ja kaitse, kalapüük, kalade alamõõdud ja püügikeeluajad, igaüheõigus, harrastuspüügi õigus, kalapüügi eeskirjad ja kalakaitse. Arutelu õpilaste kogemustest kalapüügil ja kalanduses, kalapüügi piirangutest, keskkonnaprobleemidest ja inimeste osast keskkonnamuutustes.
2. Praktiline kalade vaatlus (tunnused, liigid, siseehitus). Töölehega rühmatöö Kokkuvõte. Praktiline õpe töölehtega, ülesanded rühmatööna: kalade vaatlus, uurimine ja määramine – liigid ja olulised tunnused. Vaatluse all 10–12 kalaliiki. Kalade määramine infolehtede ja määraja abil, kalade mõõtmine ja uurimine binokulaari all. Kalade siseehitus ja lahkamine. Aktiivne kokkuvõte rühmade tööst ja rühmatöö esitlus.
3. Tutvumine kalade ekspositsiooniga ja Eesti kalade akvaariumiga TÜ loodusmuuseumis. Kalade ekspositsioonis on näha erinevad maailma kalad (haid ja raid, karpkalalised, meripuugilised, ahvenalised, tursalised, lestalised jt) ja sõõrsuud. Eesti kalade akvaariumis ujuvad mitmesugused mageveekalad (särjed, linaskid, kogred, lepamaimud, trullingud jt)

Viimati uuendatud:

14.01.2025