Programm tutvustab esitluse, erinevate praktiliste tööde, vaatluste ja ülesannete kaudu kalade välis- ja siseehitust, nende seoseid elupaikade ja eluviisidega, kalade meeli, toitumist ja kaitset ning Eesti kalade mitmekesisust. Tutvutakse päris kalade baasil vähemalt 15 Eesti kalaliigiga ja erinevatest kaladest valmistatud roogadega. Väikestes (3 õpilast) rühmades viiakse läbi kala põhjalik välis- ja siseehituse vaatlus, 6 kalaliigi soomuste suurendusega vaatamine ja võrdlemine, elusate akvaariumikalade vaatlus, kaitsealuse sägaga tutvumine, töölehe täitmine.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Bioloogia.
Bioloogia uurimisvaldkond
Õpilane:
1) analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust igapäevaelus ning erinevates elukutsetes;
Selgroogsete loomade tunnused
Õpilane:
1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
2) analüüsib imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;
3) selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid.
Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus
Õpilane:
2) seostab selgroogsete loomade erinevaid toiduobjekte toidu hankimise viiside ja seedeelundkonna eripäraga;
Selgroogsete loomade paljunemine ja areng
Õpilane:
3) seostab selgroogsete loomade järglaste eest hoolitsemise vajadust eri rühmade paljunemise ja arengu eripäraga.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Õpilane:
4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
Läbiv teema:
Keskkond ja jätkusuutlik areng - programmis käsitletakse kalade kaitse vajadust ja võimalusi (püügiaja piirangud, kvoodid, alammõõt püügil), kaladega seotud inimeste ameteid ja kalade olulisust inimestele toiduna.
Õpitulemused:
Programmi läbinud õpilane:
• oskab abimaterjale kasutades määrata kalaliike; vajadusel kala lahata ja puhastada, mõõta kala pikkust ja otsustada, kas kala on alamõõduline või mitte; leida infot kalatoitude tootesiltidelt; nimetada vähemalt 3 Eesti kaitsealust kala;
• tunneb kalade välis- ja siseehitust, vähemalt 10 liiki Eesti kalu;
• teab kalade kaitseks kasutatavaid meetmeid; kalade välimuse, paljunemise, rännete, liikumise ja toitumisega seotud suurt mitmekesisust;
• mõistab kalade sise- ja välisehituse seoseid nende elukeskkonna ja eluviisiga; kalade olulisust nii ökosüsteemides kui inimese elus;
• oskab abimaterjale kasutades määrata kalaliike; vajadusel kala lahata ja puhastada, mõõta kala pikkust ja otsustada, kas kala on alamõõduline või mitte; leida infot kalatoitude tootesiltidelt; nimetada vähemalt 3 Eesti kaitsealust kala;
• tunneb kalade välis- ja siseehitust, vähemalt 10 liiki Eesti kalu;
• teab kalade kaitseks kasutatavaid meetmeid; kalade välimuse, paljunemise, rännete, liikumise ja toitumisega seotud suurt mitmekesisust;
• mõistab kalade sise- ja välisehituse seoseid nende elukeskkonna ja eluviisiga; kalade olulisust nii ökosüsteemides kui inimese elus;
Üldpädevused:
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
MEETODID: Arutelu, rühmatöö, vaatlus, lahkamine, määramine, töölehe täitmine.
VAHENDID:
Klassile: Esitlustehnika ja esitlus, healõhnaline salv lõhna varjutamiseks soovijatele.
Igal rühmal (3-4 õpilast rühmas) lahkamiskäärid, pintsetid (2), kala välis- ja siseehituse uurimiseks (tavaliselt ahven, särg, ümarmudil või kiisk, mõnikord muu), tööjuhis kala vaatlemiseks väljast ja seest, vaatlemise juhis (mida otsida väljast, seest), tööleht, märkmepaber ja pliiats lõpuringi küsimuseks.
Igale õpilasele vinüül- või latekskindad;
Tööpunktides luubid, pintsetid, binokulaarid (3), 6 kalaliigi kiletatud soomused, joonlaud ja kalade alammõõtude tabel, sägameeter (säga elusuuruses riputatav joonis koos säga kasvu, vanuse ja kaalu vaheliste seostega graafikaga), akvaarium kaladega, vähemalt 15 liiki päris kalu (alati lest, kilu, räim, merinõel, madunõel, ogalik, luukarits, raudkiisk, ahven, kiisk, särg, ümarmudil, lisanduvad vastavalt võimalustele koha, jõesilm, meritint, linask, merihärg, merivarblane, latikas, kammeljas, haug või muu liik), 9 erinevat kalarooga (konservid, kuivatatud kalad, kalamaksaõli jm) ja nende toitude tegemiseks kasutatud kalade pildid; tõetruud kalapadjad (haug, ahven, tursk); erinevad määramislehed, kalapildid nimetustega jm kirjalikud abimaterjalid.
Juhis õpetajale:
- Enne programmile tulekut palume õpetajal õpilastele selgitada, kuhu tullakse, mida õpitakse ning mida kaasa võtta (vahetusjalanõud). Täpsustada tuleks ka, kas mõnel õpilasel on kalaallergia (tegutseme päriskaladega ja see ei pruugi sobida selge allergia puhul) ja sellest eelnevalt teada anda, et leida koos asendusvõimalusi mitmetele programmi tegevustele.
- Palume informeerida juhendajat (koordinaatorit) grupi eripäradest ja erivajadustest juba programmi kokkuleppimisel.
- Programmi vältel palume õpetajal aidata juhendajal seostada teemasid eelnevalt õpituga ja toetada klassis koostöise õhkkonna hoidmist.
- Pärast loodusmaja külastust soovitame õpetajal seostada õppeprogrammis omandatud teadmisi loodusõpetuse tunnis käsitletavate teemadega.
- Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt saadetud lingil.
Sihtrühm:
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
3 x 45min
Grupi suurus:
27
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
195€
Lisainfo:
- Toimub Tartu loodusmaja õppeklassis, kuid on tellitav erijuhul ka haridusasutusse. Haridusasutusse tellimisel lisandub programmi hinnale juhendaja transpordikulu edasi-tagasi sõiduks.
- Kui programm tellida haridusasutusse, vajatakse programmi läbiviimiseks suuremat ruumi, kus on võimalus laudu/toole ümber paigutada, esitlustehnika ja kasuks oleks, kui koolis oleks olemas ja ligipääsetav kaladega akvaarium.
- Programm sobib kõige paremini 7. klassile.
- Kõige sobivam aeg programmile on oktoober-märts (siseprogramm).
- Programm on kohandatav ka erivajadusega õppijale, kuid eelnevad kokkulepped on vajalikud.
- Loodusmajas on lift ja inva-wc.
- Erisoovidest palume teada anda programmi broneerimisel.
- Tartu loodusmaja õppekeskkond on turvaline ja keskkonnahariduslikud põhimõtted on rakendatud igapäevases tegevuses (jäätmete sorteerimine on korraldatud, ühekordseid nõusid ei kasutata - seda palume jälgida ka maja külalistena.
- Tartu loodusmajas palume kanda vahetusjalatseid.
- Programmis osalemiseks ei ole õpilastel vaja töövahendeid kaasa võtta, vaja on vahetusjalatseid.
Lisainfo ja tellimine: programmid@tartuloodusmaja.ee, tel +372 527 4180, https://www.tartuloodusmaja.ee/oppeprogrammid/
Läbiviimise koht:
Tartu loodusmaja (erandjuhtudel ka kool)
Läbiviimise asukoht:
58.37436940436, 26.726775169373
Maakond:
Tartumaa
Keskus:
Otsekontakt:
programmid@tartuloodusmaja.ee
736 6120
736 6120
Programmi läbiviija:
Annelie Ehlvest - hüdrobioloog ja zooloog, bioloogia-keemia õpetaja (TÜ); mitmete õppeprogrammide koostaja, kaasautor, juhendaja alates 1994. aastast. Antud programmi kaasautor.
Tiina Lilleleht - TÜ bioloog/bioloogia-keemia õpetaja; Tartu loodusmaja õpetaja ja keskkonnahariduslike programmide juhendaja alates 1996. aastast. Selle programmi kaasautor.
Aire Orula - EMÜ põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine; Luua Metsanduskool retkejuhtimine; Tartu loodusmaja õpetaja ja programmide juhendaja alates 2009. aastast.
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (10 min): jagunemine kolmestes rühmades töölaudade taha. Eesmärkide ja päevakava tutvustus, töökorralduse selgitus, kokkulepped ohutuks ja koostöiseks tegutsemiseks. Arutelu Miks kalad tugevalt lõhnavad? ja soovijatele lõhnava salvi pakkumine “lõhnakardinaks”.
Kes on kala? (25 min): Arutelud (Kuidas tunneme ära kala? Kui palju erinevaid kalaliike Eestis elab? Millest sõltub kala kuju? Milleks on kaladel ujupõis? Kas kõigil on? Kas kalad häälitsevad ja kuulevad? Kas kalad näevad värve? Mida kalad söövad? Kes teist kalu sööb? Kas kalad hoolitsevad oma järglaste eest? Kuidas hoolitsevad? Kui vanaks kalad elavad? Miks ja kuidas kalu kaitstakse?) esitluse toel kalade mitmekesisuse, meelte, eluviisi ja kaitse teemal (lühikeste filmiklippide ja piltidega). Järgneva praktilise töö tutvustamine. Selgitamine, et programmis õppeks kasutatavad kalad on valdavalt Eesti Mereinstituudi kalaseire püükide ja võrkude puhastamisel saadud jäägid, mida säästlikult kasutame ja palume ka surnud kalade suhtes näidata üles lugupidamist edasiste tööde käigus.
Rühmatöö: Kalade vaatlemine, lahkamine (35 min). Arutelu Milliste ametite korral puututakse kokku kaladega? Millised tunnused on olulised kalade määramisel? Väikestes rühmades (3 õpilast rühmas) kala vaatlemine väljast ja seest (juhendatud lahkamine). Ehituse seostamine kalade elukeskkonna ja eluviisiga.
Rühmatööd 6-s tööpunktis (65 min): 3-liikmelised rühmad lahendavad ülesandeid 6-s tööpunktis (akvaariumivaatlus, soomuste uurimine, kalade määramine ja mõõtmine, kalaroogadega tutvumine ja nende toorainega seostamine, lõimetishool kaladel, sägaga tutvumine) ja täidavad töölehte. Töölehed on võimalik õpetajal kaasa võtta edasiseks töö jätkamiseks/ seostamiseks koolis õpitavaga.
Kokkuvõte, tagasiside (15 min): Iga rühm mõtleb ja paneb märkmepaberile kirja 1 küsimuse kaladest (arvestades, et selle vastus võiks olla midagi, mida nad ise uut teada said programmist). Küsimuste küsimine ja teiste õpilaste poolt vastamine. Juhendaja ja õpetaja lisavad omalt poolt ka ühe küsimuse.