KIK toetab 2025/2026 õppeaastal programmi läbiviimist
Programmi üks osa toimub Tipu Looduskooli õuealal ja teine osa Halliste jõe ääres (0,25 km looduskoolist).
Programmis rakendame erinevaid meetodeid, et anda õpilastele ettekujutus veekogu uurimisest, veekogu mõjutavatest faktoritest ja üldisemalt vee kasutamisest ning säästliku veekasutusevajadusest. Õpilased tegutsevad meeskonnana ja lahendavad koos erinevaid ülesandeid, tuletavad meelde varem õpitut ning rakendavad oma loogilist mõtlemist.
Räägime puhtast veest ja paneme oma mõistuse ja käed tööle, et ehitada looduslikest vahenditest parim veefilter. Vaatluse ja pH-mõõtmise tulemusel tuleb välja selgitada erinevate vete päritolu (kraav, laugas, jõgi). Meelde tuletame ka matemaatilisi valemeid ja mõõtühikute teisendamist, et välja arvutada kui mitu liitrit vett mahub teatud suurusega basseini.Arutleme mõistliku veekasutamise üle
Halliste jõe ääres täidavad õpilased veekogu uurimise ankeeti. Selleks määravad nad asukohta, mõõdavad veetemperatuuri, vee pH-taset, arvutavad keskmist vooluveekiirust, määravad vees ja kaldal kasvavaid taimi, kahvaga püüavad vee selgrootuid ja määravad neid.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
III kooliaste
Loodusõpetus:
8) mõõdab või määrab kujundi pindala, keha ruumala, liikumise kiirust, tihedust;
Bioloogia:
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab elurikkust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
3) kasutab bioloogiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit igapäevaelu probleeme lahendades ning põhjendatud otsuseid langetades;
4) oskab sõnastada uurimisküsimusi, plaanida, korraldada ohutusnõudeid silmas pidades vaatlusi ja katseid, teha korrektseid järeldusi ning esitada saadud tulemusi suuliselt ja kirjalikult;
Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid
2) seostab erinevate selgrootute loomade välisehituse ja kohastumuse liikuda, hingata, toituda ning orienteeruda nende elukeskkonnas
5) analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses, väärtustades selgrootuid eluslooduse olulise osana, ning toob selle kohta näiteid.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
4)analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele.
Füüsika:
10) tunneb kehade ujumise ja uppumise tingimusi ning selgitab nende seoseid loodusnähtusega
Geografia:
2) kasutab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi looduses ning ühiskonnas toimuvate nähtuste, nende ruumilise paiknemise ja vastastikuste seoste selgitamiseks ning analüüsiks;
3) märkab ja lahendab igapäevaeluga seotud geograafiaprobleeme, langetab põhjendatud otsuseid, kasutades loovat ja kriitilist mõtlemist;
Veestik:
2) analüüsib veeringet Maa eri piirkondades, seostab selle kliima, vee kättesaadavuse ja inimtegevuse võimalustega; 5) seostab jõgede veetaseme muutused, sh üleujutused ja nende ulatuse piirkonna kliima ning pinnamoega.
Ainetevaheline lõiming:
loodusõpetus, bioloogia, füüsika, geograafia, matemaatika, eesti keel
Läbiv teema
Keskkond ja jätkusuutlik areng - Programm aitab vee teemal kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja -ressurssidest. Vesi on oluline loodusressurss, mida tuleb säästlikult kasutada ja kaitsta.
Õpitulemused:
Õpilane
- mõistab veekogude ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid, veekogude uurimise tähtsust ning vee kaitse vajadust;
- oskab näiteid tuua organismidevahelistest seostest veeökosüsteemis;
- oskab valmistada käepärastest vahenditest veefiltrit ning on teadlik vee puhastamise põhimõtetest, võimalustest ja vajalikkusest;
- oskab mõõta vee pH-d ja temperatuuri
- oskab mõõta ja arvutada vee voolukiirust jões
- oskab kasutada määrajaid veetaimestiku- ja loomastiku määramiseks
-oskab kasutada kahva vee-elustiku püüdmiseks
- mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes.
- mõistab veekogude ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid, veekogude uurimise tähtsust ning vee kaitse vajadust;
- oskab näiteid tuua organismidevahelistest seostest veeökosüsteemis;
- oskab valmistada käepärastest vahenditest veefiltrit ning on teadlik vee puhastamise põhimõtetest, võimalustest ja vajalikkusest;
- oskab mõõta vee pH-d ja temperatuuri
- oskab mõõta ja arvutada vee voolukiirust jões
- oskab kasutada määrajaid veetaimestiku- ja loomastiku määramiseks
-oskab kasutada kahva vee-elustiku püüdmiseks
- mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes.
Üldpädevused:
digipädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Rühmatöö - ülesanded 1. Ujuv kuju; 2. Kust vesi pärit on? 3. Mitu ämbrit vett tuleb tassida, et täita basseini?; 4. Veefiltri meisterdamine. Rühmatööde vahendid: vesi, veekausid, plastiliin, klaaskuulid, kirjaklambrid, puidutikud, erinevat päritolu veed 3 liitristes purkides, klaaspurgid, tabel, kuhu märkida uurimistulemusi, pabertahvel ja markerid, lahtilõigatud plastmasspudelid, turbasammal, liiv, killustik, must vesi.
Arutelu ja vestlus- Mis on sulle lähim veekogu?; Mis juhtub tugeva vihma korral linnakeskkonnas, majandusmetsas, loodusmetsas ja põllu peal?, Kuidas erosioon mõjutab veekogusid?, vahendid: kiletatud probleemianalüüsi tabelid + markerid.igale rühmale
Uurimine - veekogu uurimine, vahendid: kiletatud töölehed, non-permanentsed markerid, määrajad ja määramisabi (taimestik, vee-elustik), GPSi või telefoniga asukoha määramine, termomeetrid, pH-mõõtja, mõõdulindid, oksad, telefonid ajavõtuks, kalameeste kummikud 2-3 paari, kõis.
Mängud - soo ületamise koostöömäng, vahendid: puitplaadid (iga õpilase kohta üks); memoriini mäng, vahendid: memoriini mängukaadid, kus ühel kaaridl on sõna, teisel sõna definitsiooni, kokku umbes 30 paari.
Kõik vajalikud vahendid on juhendaja poolt!
Juhis õpetajale:
Programm toimub õues. Nii kevadel kui ka sügisel võib hommikuti päris külm olla. Õpilased peaks ennast riietuma vastavalt ilmale, pigem mugavalt/sportlikult. Jalga soovituslikult niiskuskindlad jalanõud.
Kaasa tuleks õpilastel või kooli poolt võtta lõunasöök, teeme vahepeal umbes 15 minutilise lõunapausi.
Suures osas toimuvad programmi tegevused meie Tipu looduskooli õuealal, vahepeal liigume aga ka Halliste jõe äärde (edasi-tagasi umbes 500 meetrit). Jõe kallas võib suurveejärgselt pehme olla.
Õpetajal on programmi ajal õpilasi innustav ja toetav roll. Peale programmi palume täita tagasisideankeet, millele saadame õpetajale link e-maili teel..
Programmile võtame üldjuhul ühe grupi korraga vastu, kui soovite tulla kahe klassiga, siis palun võtke enne broneerimist ühendust!
Programm ei ole sobilik HEV õpilasgruppidele. Soovitame HEV õpilastele valida meie õppeprogramm "Vesi on elu".
Sihtrühm:
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
3,5 tundi
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Kevad
Suvi
Sügis
Hind:
150€
Lisainfo:
Programmile võtame üldjuhul ühe gruppi korraga vastu, kui soovite tulla kahe klassiga, siis palun võtke enne broneerimist ühendust! Sel juhul toimuvad tegevused kahes grupis, kahe juhendajatega.
Programm ei ole sobilik HEV õpilasgruppidele. Soovitame HEV õpilastele valida meie õppeprogramm "Vesi on elu".
Läbiviimise koht:
Tipu Looduskool
Läbiviimise asukoht:
58.358551606631, 25.087484121323
Maakond:
Viljandimaa
Keskus:
Otsekontakt:
info@tipulooduskool.ee
+372 5353 6961
+372 5353 6961
Programmi läbiviija:
Tipu Looduskool juhendajad Dagmar Hoder (geoökoloog, koostab ja juhendab õppeprogramme alatest 2010. aastast) ja Jane Rebane (kutsetunnistusega matkajuht, juhendab õppeprogramme alatest 2022. aastast). Lisainfo juhendajate kvalifikatsiooni kohta leiate keskuse lehelt.
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmikava:
- Sissejuhatus (tutvumine, kokkulepped ja reeglid programmi ajal) ja rühmadesse jagamine (Kui kaugel elad lähimast veekogust? Mis see veekogu on?) (15 min) (3-4 liikmelised rühmad)
- Rühmatöö ülesanded: 1. Ujuv kuju, kordus: miks teatud esemed ujuvad; 2. Kust vesi pärit on?, vaatlus ja arutelu; 3. Mitu ämbrit vett tuleb tassida, et täita basseini?; arvutus ja arutelu mõistliku veekasutuse üle, 4. Veefiltri meisterdamine ja katsetamine, analüüs. ja vestlus (60 min)
Mis juhtub tugeva vihma korral linnakeskkonnas, majadusmetsas, loodusmetsas ja põllu peal? Mis faktorid mõjutavad erosiooni ja kuhu liiguvad mullaosakesed? Rühmatööna probleemianalüüsi tabeli täitmine, arutelu ja vestlus kuidas see mõjutab veekogusisd (20 min)
Söögipaus (15 min)
- Veekoha uurimine: asukoha määramine telefoni või GPSiga, üldinfo Halliste jõe kohta, jõe laius ja vee sügavus vaatluskohas, mõõdame pH-taset, arvutame välja vee voolukiirust, mõõdame vee temperatuuri. Uurime lähemalt määrajate abil jõe taimestikku ning püüame kahvadega loomastikku. Jõelõik on madala veetasemega, va suurvee ajal mõõdab juhendaja ühe või kahe vabatahtliku õpilasega kalamehe kummipükstes veesügavust otse jõest ning ka jüe laiust. Viskame oksa vette viskame ja läbitud vahemaa ning aja mõõtmise tulemusel arvutame veevoolukiirust (60 min)
- Meeskonnaülesannet terve klassile "Soo ületamine" (15 min)
- Vee memoriin (sõnad ja nende definitsioonid) (15 min) (3-4 liikmelised meeskonnad)
- Kokkuvõte ja tagasiside ("Mida uut teada said ja milline tegevus pakkus eriti huvi?) (10 min)