Õppeprogramm suunab lasteaialapsi rohelisele mõtlemisele läbi lasteaialastele sobivate praktiliste tegevuste. Kõik programmi raames toimuvad tegevused viiakse läbi praktiliste mänguliste tegevustena loodusrajal, luues lastele võimaluse tegevustes aktiivselt kaasalöömiseks ja vahetu kogemuste kaudu õppimiseks. Läbiviidavad tegevused suurendavad laste teadlikkust sellest, kuidas looduses käituda. Lastega arutatakse, milliste käitumisvalikutega saame loodust hoida.
Programmis on oluline vahetu looduskontakti loomine (looduse vaatlemine, katsumine, luubiga vaatlemine), et anda lastele positiivne elamust loodusest. Looduse vaatlemise tegevusi viiakse läbi matkates matkarajal.
Programmi raames toimuvate tegevuste kaudu tutvustatakse mängude ja arutelude kaudu lastele planeedil Maa toimuvaid muutusi ja rohelise mõtlemise valdkonda ning arutletakse, kuidas saavad lapsed kaasa aidata looduse hoidmisele.
Õppeprogramm on valminud ja testitud lasteaedadele suunatud pilootprojekti „Keegi pole liiga väike, et muuta maailma” raames. Õppeprogrammi valmimist toetas Eesti Riik. Õppeprogrammis kasutatavad mängulised vahendid on valminud lasteaedadele suunatud konkursi „Milline on meie tulevikumaailm?” raames.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos alushariduse riikliku õppekavaga:
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps: 11) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt.
§ 18. Valdkond Keel ja kõne
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps: 2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;
3) oskab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda.
§ 22. Valdkond Liikumine (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps: 2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutus- ja mängureeglitest, valib liikumiseks ja mängudeks sobivad paigad ja vahendid.
Ainetevaheline lõiming: Projekti tegevused on omavahel lõimitud erinevate valdkondadega: mina ja keskkond, keel ja kõne, liikumine.
Läbivad teemad: Tegevus toetab lapse keskkonnateadlikkust ja vastutustunnet (läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“). Lapsed õpivad ühiselt õpetlikke mänge mängides ja loodust vaadeldes hoolima elusolenditest ja tegutsema säästvalt.
Õpitulemused:
Lasteaialaps teab:
milliste käitumisvalikutega saame loodust hoida.
Lasteaialaps oskab:
kasutada mängudes loovalt erinevaid vahendeid
vaadelda loodust
nimetada tegevusi, mis hoiavad loodust ja keskkonda
märgata ja kirjeldada enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale
käituda keskkonda säästvalt
Lasteaialaps väärtustab
keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi
milliste käitumisvalikutega saame loodust hoida.
Lasteaialaps oskab:
kasutada mängudes loovalt erinevaid vahendeid
vaadelda loodust
nimetada tegevusi, mis hoiavad loodust ja keskkonda
märgata ja kirjeldada enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale
käituda keskkonda säästvalt
Lasteaialaps väärtustab
keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi
Üldpädevused:
mänguoskused
sotsiaalsed oskused
tunnetus- ja õpioskused
Meetodid ja vahendid:
Metoodika: õppeprogrammis kasutatakse lasteaialastele sobivaid õppimismeetodeid (aktiivtegevuste ja -mängude kaudu looduse vaatlemine ja tundmaõppimine, tähelepanelikkus, kirjeldamisoskus, rühmatöö, liikumine).
Kasutatavad õppevahendid: Vajalikud vahendid mängudeks ja õppetegevusteks (luubid) on kohapeal olemas. Õppeprogrammis kasutatakse järgmisi mänge: "Magnettahvel luuletus tulevikumetsast", "Prügi sorteerimise mäng", "Magnettahvel roheline mõtlemine", "Pusle Roheline mõtlemine", "Põrandamäng Vapu Väärtuste viilud", "Magnettahvel Roheline mõtlemine - Tulevikumets", Lauamängud "Nätsupaberi rännak" ja "Mina muudan maailma". Juhendaja otsustab vastavalt rühma suurusele ja eripärale ning ilmale, milliseid mänge ja kui palju ta programmi jooksul läbi viib. Mänge on arvestatud läbiviimiseks kahele rühmaga korraga.
Juhis õpetajale:
Tegemist on õueprogrammiga, arvestada tuleks kuni 2 km matkaga. Teekonna pikkuses võib tulla muudatusi, juhendaja teeb valiku vastavalt grupi iseärasusele. Halva ilma korral on võimalik tegevust osaliselt läbi viia ka Vapramäe Loodusmajas. Kuna programm sisaldab looduskontakte, palume riietuda vastavalt, arvestada ilmaga ning panna märja ilma puhul jalga kummikud. Retke alguses lepitakse kokku reeglid, mis tagab ohutuse matkarajal.
Õpetajal on toetav ja õpilasi innustav roll. Palume vajadusel õpilasi abistada gruppide moodustamisel ning mänguala piiride hoidmisel. Gruppide suuruse mängudes otsustab juhendaja iga rühma iseärasust ja suurust arvestades koostöös õpetajaga. Palume teada anda laste iseärasustest. Korraga saame vastu võtta kaks rühma. Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.
Meil on hea meel, kui programmile tulev õpetaja loeb enne lastega koos raamatut “Miks? Roheline mõtlemine?” ja pärast programmi arutleb lastega, mis lastele enam meeldis ja meelde jäi.
Sihtrühm:
Lasteaed
Kestus:
2 h
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
180€
Lisainfo:
Oleme grupi suurusena arvestanud ühe lasteaia rühma suurusega, mille maksimaalne suurus võib olla 24 last. Korraga saame vastu võtta kaks rühma. Erivajadustega lastest palume meid enne teavitada. Väiksemate laste puhul on programmi pikkuseks 1,5 tundi. Toidupaus palume soovi korral plaanida enne või pärast programmi.
Läbiviimise koht:
Vapramäe õpperada
Läbiviimise asukoht:
58.252159052709, 26.462963819504
Maakond:
Tartumaa
Otsekontakt:
sihtasutus@vvvs.ee
52 54 172, 5088359
52 54 172, 5088359
Programmi läbiviija:
- Õppeprogrammi juhendaja on Vapramäe Loodusmaja poolt atesteeritud õppeprogrammi läbiviija.
- Priit Pakhoff. Tartu Rakenduslik Kolledž, aktiivtegevuste instruktor, matkajuht tase 4. Õpib Tartu Ülikoolis kutseõpetajaks. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2024.
- Kadi Kard. Eesti Maaülikool, loodusturism. Kadi on tore ja südamlik juhendaja. Kadi programmid on põhjalikult ettevalmistatud. Programmi lõppedes ei unusta ta uurimast, kui palju lapsed omandanud on. Tema suureks kireks on hobused ja hobustega tegelemine. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2020.
- Inga Tennokese. Tallinna Tehnikakõrgkool, tehnoökoloogia õppekava. Magistrikraad. 2020 Tallinna Tehnikaülikool, keskkonnatehnika ja juhtimise õppekava. Inga on sõbralik, lapsi toetav ja suunav. Püüab tekitada igas lapses uudishimu teema ja ümbruse kohta. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2023.
- Gea Järvela. Eesti Põllumajanduse Akadeemia - Loodusteaduste magister agronoomia, Eesti Maaülikool Loodusteaduste teadusmagister (maastikuarhitektuur) (MSc) Olen läbinud erinevaid pedagoogilise hariduse koolitusi. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus 2004. aastast.
- Gaili Kangur. Tartu Ülikool, õigusteaduste bakalaurus, oma loodusteadmised on ta saanud kaasa kodust. Gaili on kannatlik ja suudab lapsi ennast kuulama panna ja aktiivselt tegutsema. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2018.
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Sissejuhatus: 10 minutit. Juhendaja tutvustab end ja raamatut “Miks? Roheline mõtlemine?”. Küsib, kas rühmas on seda raamatut vaadatud või loetud. Juhendaja tutvustab, millised tegevused on lapsi ees ootamas, milliseid mänge mängitakse. Lepitakse koos kokku ühised käitumisreeglid mängides ja metsas liikudes.
2. Matk koos tegevustega loodusrajal 1 h 40 minutit. Õppeprogramm viiakse läbi matkarajal. Juhendaja valib lastele eale vastava marsruudi arvestusega, et ta saaks läbi viia spetsiaalselt selle õppeprogrammi jaoks valminud mänge. Matkates vaadeldakse koos loodust. Õpitakse lihtsamaid taimi, katsutakse puid, otsitakse luubiga putukaid taimedelt ja puudelt).
Iga juhendaja otsustab, milliseid vahendeid õppeprogrammi läbiviimiseks kasutab. Valiku teeb juhendaja laste vanusest, erisusest ja ilmastikust lähtuvalt. Juhendaja arvestab ka õpetajate poolt eelnevalt avaldatud soove mängude valiku osas. Mänguks kuluva aja pikkus ja mängitavate mängude arv sõltub laste arvust ja vanusest rühmas. Arvestatud on, et üldjuhul viiakse läbi 4 mängu, iga mängu keskmiseks pikkuseks arvestatakse 15 minutit. Kokku mängudeks 1 tund. 40 minutilise matka käigus vaadeldakse ümbritsevat loodust, katsutakse puid ja vaadeldakse luubiga, milliseid elusolendeid taimedelt leitakse.
Õppeprogrammis teeb juhendaja valiku järgmiste õpetlike mängude seast:
2.1. "Magnettahvel luuletus tulevikumetsast". Konkursi raames valminud luuletusest on eraldatud sõnad magnetil. Rühm paneb koos juhendajaga luuletuse kokku magnettahvlile. Luuletus loetakse koos lastega kõvasti ette ja arutatakse luuletuse sisu üle.
2.2. "Prügi sorteerimise mäng". Erinevatest jäätmetest on lamineeritud pildid. Lapsed sorteerivad pildid koos juhendajaga õigetesse anumatesse. Kogu matka jooksul korjatakse juhendaja kotti metsas leiduv prügi. Retke lõpus see sorteeritakse ja arutatakse, kas seda oli vähe või palju ja mida teha, et prügi metsa ei satuks. Arutatakse, kellele on prügi metsas kahjulik.
2.3. "Magnettahvel roheline mõtlemine". Magnettahvlil on pilt, mis on kooliõpilase poolt joonistatud spetsiaalselt programmi jaoks. Pilt suunab lapsi mõtlemisele, kuidas käituda loodust säästvalt. Pildist on tehtud erinevatest kohtadest/teemadest magnetrõngad. Mängu saab mängida mitut moodi, väiksematele liikumismänguna, suuremad saavad lugeda magnetrõnga taga olevaid õpetlikke sõnumeid. Magnetrõngaid jagub igale lapsele, kõik lapsed saavad ise mängus kaasa lüüa. Juhendaja otsustab, kas mängu mängitakse ühe või kahe rühmana ja kas üks või mitu korda. (juhendaja saab vajadusel kasutada korraga kahte mängu). Iga kord arutatakse rühmaga koos ühe või mitme magnetrõngal olevat teemat.
2.4. "Pusle Roheline mõtlemine". Magnettahvlil on pilt, mis on kooliõpilase poolt joonistatud spetsiaalselt programmi jaoks, sellest on tehtud suuretükiline ilmastikukindel pusle, mida saab kiiresti kokku panna. Kokku pannes saab möödaminnes arutada pildil olevaid teemasid.
2.5. "Põrandamäng Vapu Väärtuste viilud" õuemängu variant. Mängu alusel on neli väärtust: looduslikud väärtused, inimväärtused, majanduslikud väärtused, kultuurilised väärtused. Iga väärtus on jaotatud kolmeks viiluks. Alusel on kokku 12 viilu. Teise kihina on mäng lõigatud läbipaistvast materjalist viiludeks. Lapsed saavad otsida läbipaistvale viilule õige koha mängul. Mängule on toodud teine funktsioon aastaaegade õppimiseks (kevad, suvi, sügis, talv). Mäng sobib suurematele lasteaialastele. Mängu ajal arutletakse lastega koos erinevate väärtuste üle. Suuremate laste puhul saavad nad ka ise teksti lugeda.
2.6. "Magnettahvel Roheline mõtlemine - Tulevikumets". Magnettahvlil on pilt - tulevikumets, mis on konkursi raames valminud tööst. Laste nägemuses elab tulevikumetsas palju loomi, pilt on rõõmus ja värviline. Pildist on tehtud erinevatest loomadest magnetrõngad. Mängu saab mängida mitut moodi, liikumismänguna või arutlusmänguna. Magnetrõngaid jagub igale lapsele, kõik lapsed saavad ise mängus kaasa lüüa. Juhendaja otsustab, kas mängu mängitakse ühe või kahe rühmana ja kas üks või mitu korda. (juhendaja saab vajadusel kasutada korraga kahte mängu). Iga kord arutatakse rühmaga koos magnetrõngal olevaid loomi, nende tunnuseid, elukohti jne. Tulevikumetsa magnettahvel sobib väga hästi väiksematele lasteaialastele, aga on selgunud, et meeldib väga ka suurematele.
2.7. Lauamängud "Nätsupaberi rännak" ja "Mina muudan maailma". Lauamängud on valminud konkursi raames, neist on valminud suurendatud variandid vihmakindlatel alustel suurte magnetnuppudega. Mõlemat mängu on kaks. Juhendaja otsustab, milline mäng rühmale sobib ja mitme rühmaga mängu mängitakse. Mängu ajal arutletakse koos lastega lauamängul olevate teemade üle.
3. Kokkuvõtte, õpitu kontroll 10 min. Lastelt küsitakse lõpuringis programmi lõppedes tagasisidet, mis neile kõige rohkem meeldis tänasel õppepäeval? Mida uut said lapsed teada? Tagasisideringis saab vastata iga laps. Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.