Kevad on aeg, mil loodus ärkab ja tärkab. Programmi käigus tutvume kohalike lindude pesaeluga ja meisterdame linnupesi. Võrdleme puslepiltide abil valitud rändlindude välimust, näiteks kuidas eristada kuldnokka ja musträstast. Otsime putukaid, uurime ja võrdleme neid topsluupides lähemalt. Arutleme, kas on olemas head ja halvad putukad ning mil moel on nad metsale kahjulikud või kasulikud. Saame teada, milleks on loomadel varjevärvus, miks ei tohi loomalapsi koju kaasa võtta ega neid toita.
Rohkem infot leiad RMK programmi "Kevadist loodust märkamas" kodulehelt
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Ainetevaheline lõiming: töö- ja kunstiõpetus: käeline tegevus (linnupesade meisterdamine); inimeseõpetus (liikumine ja viibimine värskes õhus kui tervisliku eluviisi alused); kehaline kasvatus (muutuva koormusega füüsiline liikumine maastikul); eesti keel (sõnavara, suuline väljendusoskus)
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng; väärtused ja kõlblus
Õpitulemused:
• 8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses
• 11) eristab selgroogseid ning selgrootuid organisme
• 14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab
• 20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: õppekäik looduskeskkonnas; linnupesa meisterdamine; rühmatöö; iseseisev vaatlus ja võrdlemine; loeng; tähelepanekud; arutelu ja vestlus; esitlemine
Vahendid juhendaja poolt: temaatilised lamineeritud pildid ilmestamaks juhendaja selgitusi ja arutelusid; linnupesa; lindudega A4 suuruses pusled (igale 4-liikmelisele grupile üks), topsluubid putukate kogumiseks (paarile 1 tops). Lisaks looduses olemasolevad vahendid: puuoksad, sammal, samblik, lehed, okkad jmt (mida korjatakse minimaalselt ja loodust säästvalt); lindude pesakastid
Juhis õpetajale:
Õpperada on valdavalt lauge, kuid pinnapealsete puujuurtega, kulgeb osaliselt kõrgel jõekaldal, kolme järsema tõusu-langusega, ühes kohas ületab oja käetoega silla kaudu, talvel ja märja ilmaga libeduse oht. Õpilasgruppide turvalisus ja ohutus on tagatud programmi korraldajate poolt.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Vajalik ilmastikule vastav riietus ja jalanõud. Soovi korral kaasa võtta välitingimustesse sobilik eine ja jook, taaskasutatavad nõud, grupijuhil ka prügikott.
Läbiviimise koht:
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
676 7122
Programmi läbiviija:
Kati Liibert
Alates 2018.a RMK Kiidjärve külastuskeskuse teabetöötaja ja retkejuht
2015-2017 Räpina Aianduskool keskkonnakaitse, tase 4 kutseõpe
2022 Eesti Maaülikool „Innovatiivse ja nutika loodusturismi elamuse loomine läbi giiditeenuse“ 62 ak.tundi
2023 Tallinna Ülikool „Noortega töötamise alused ja mitteformaalõppe meetodid“ 1 EAP
2024 Tartu Ülikool "Laste ja noorte kliimateadlikkuse kujundamine" 1 EAP
Epp Metsaluik
Alates 2012.a RMK retkejuht ja klienditeenindaja 0,5 kohta
2022 Eesti Maaülikool „Innovatiivse ja nutika loodusturismi elamuse loomine läbi giiditeenuse“ 62 ak.tundi
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Grupi saabumine külastuskeskuse parklasse; sissejuhatus; retkejuhi, päevakava ja käitumisreeglite tutvustamine (5 min)
- Õpperetk ja tegevused Roiupalu õpperajal (120 min, millest liikumine 45 min)
Õpperetk sisaldab mitmekülgsel Ahja jõe ürgoru maastikul liikumist koos peatustega õpitegevusteks ning metsakümbluseks. Igas peatuses peab juhendaja alguses olemasolevate vahendite abil väikese selgitava loengu, millele antud punktis keskendutakse ja milliseid tegevusi tehakse. Punktide vahel liikumise ajal lastakse osalejatel avastada ja nautida looduse mitmekesisust oma loovust kasutades, järgides seejuures ohutusreegleid ning arvestades kaaslastega.
- Metsateel pannakse rühmatööna (moodustatakse numbrite loendamise teel) kokku rändlindude piltidega lihtsamad pusled, millega pärast kõik koos tutvuvad ning juhendaja abiga tehakse selgeks, kes piltidel on ja milliste tunnuste järgi neid linde meelde jätta. (15 min)
- Toimub lühike loeng linnupesade teemal, kus linnud pesitsevad, kuidas ja miks nad pesi ehitavad ning miks on lindudel putukaid vaja. Püütakse märgata looduslikke pesaõõnsusi, vaadeldakse pesakaste, kaasasolevat linnupesa. Väikeste rühmadena valmistatakse ise metsamaterjalist linnupesi, mida pärast juhendajale ja üksteisele esitletakse. (20 min)
- Lamineeritud piltide abil tutvutakse loomalaste varjevärvusega ning arutletakse, miks ei tohiks näiliselt abituid metsloomi loodusest kaasa võtta, neid toita või pikaks ajaks looma juurde jääda. (10 min)
- Juhendaja tutvustab piltide abil 4 erinevat puidukahjurit, putukate tunnuseid ja selgitab, kuidas neid teistest loomaliikidest eristada, mis on nende roll looduses ning miks nad inimese jaoks kahjurid on. Ühtlasi rõhutab retkejuht, et järgnevas tegevuses otsitakse ainult putukaid ja eelistatult just mõnda sellist, kellega tutvuti. Osalejad saavad kahepeale ühe luuptopsi ning püüavad ise lähiümbrusest putukaid leida ja topsi püüda, seejuures neid vigastamata. Toimub iseseisev vaatlus, võrdlemine, arutlemine ning järelduste tegemine, kas tegu on putukaga või mõne muu loomaga. Järgneb grupiülene arutelu ja vestlus, kas leitud olend on putukas või mitte, kas inimesed peavad seda putukat metsakahjuriks, miks ei tohiks putukaid ilma mõjuva põhjusta tappa või nende elupaiku kahjustada. (30 min)
- Kokkuvõttev vestlus külastuskeskuse juures. Osalejad väljendavad paari kaupa kogu grupile programmil saadud kogemusi ning teadmisi. Lühike arutelu, kuidas metsas liikumine ja viibimine meid mõjutab. (10 min)
- Soovi korral piknik õpperajal või programmi lõpus külastuskeskuse juures. (15 min)
- Peale programmi toimumist saadetakse õpetajale tagasisidevorm ning soovitus saadud teadmisi ja oskusi õpilastega nende edaspidises õppetöös kasutada.