Läbi aegade on inimesed seilanud mööda meresid ja ookeane. Mis aga paneb laevad merel liikuma ja kuidas leida keset lõputut sinist välja õige tee?
Muuseumitund tutvustab hoovusi, nende rolli kliima kujundamisel ja meresõitudes. Meresõitude raames räägime ka tehnoloogia arengust - navigatsioonivahenditest läbi aegade -, sellega tutvume Lennusadama välialal ja kunagise piirivalvelaeva ja praeguse muuseumilaeva Valvase pardal.
Angaaris sees olles meenutame navigatsioonivahendeid ja tuleme hoovuste teema juurde. Tutvume eksperimentaalarheoloogia valda kuuluva Kon-Tiki looga, mille käigus harjutame ka koordinaatide abil teekonna määramist. Tunnis selgitame välja, kuidas temperatuur ja vee soolsus on seotud tuulte ja hoovustega ning teeme katse, mis näitab meile hoovuste tekkimise mehhanisme.
Leiame ka seose hoovuste, inimtegevuse ja keskkonnaprobleemide ning keskkonnahoiu vahel - mida on võimalik teha olukorra parendamiseks ja mille abil.
NB! Selle Lennusadama muuseumitunni esimene pool toimub väljas, palun riietuge ilmale vastavalt!
Broneeri õppeprogramm muuseumi kodulehel!
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm lõimib geograafia-, ajaloo- ja loodusõpetuse aineteadmisi.
Geograafia, III kooliaste
Õpilane:
Kliima
2) selgitab kliima erinevusi sõltuvalt päikesekiirguse jaotumisest Maal, üldisest õhuringlusest, ookeanide, sh hoovuste ja pinnamoe mõjust;
Veestik
1) mõistab veekogude ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid, veekogude uurimise tähtsust ning vee kaitse vajadust;
Kaartide kasutamine
2) oskab lugeda kaarti: saab aru legendist ja kaardil kujutatud protsessidest, mõõdab vahemaid, määrab suundi, geograafilisi koordinaate, kellaaja erinevusi jms;
Loodusõpetus III kooliaste
Õpilane:
1) sõnastab uurimisprobleeme ja -küsimusi ning hüpoteese, mida saab katse või vaatluse kaudu uurida (kontrollida), plaanib ja korraldab koos kaaslastega katseid, kogub andmeid, vormistab tulemused tabelite ja joonistena; teeb andmete põhjal kehtivaid järeldusi, esitab tulemused (sh digitaalselt);
Ajalugu III kooliaste
Õpilane:
25) analüüsib teaduse ja tehnika arengu positiivset ja negatiivset mõju ühiskonnale ja kultuurile, mõistab inimkonna eetilisi valikuid ja vastutust ühiskonna ees seoses teaduse ja tehnika arenguga.
Läbiv teema:
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ - tund toetab õpilase kujunemist keskkonnateadlikumaks, teadvustama probleeme, mis on seotud kliimamuutustega ning pakkuma välja lahendusi.
Õpitulemused:
Õpilane:
1) nimetab ajaloolisi ja tänapäevaseid navigatsioonivahendeid kui näidet tehnoloogia arengust;
2) teab, mis laev oli Kon-Tiki (selle ekspeditsiooni lugu kui näidet eksperimentaalarheoloogiast) ja oskab leida teekonna märkides koordinaate;
3) oskab selgitada hoovuste teket ja mõistab vee füüsikaliste omaduste seost tuulte ja hoovustega ning kliimaga;
4) oskab selgitada keskkonnaprobleemide, inimtegevuse ja hoovuste seost ja pakub välja lahendusi.
1) nimetab ajaloolisi ja tänapäevaseid navigatsioonivahendeid kui näidet tehnoloogia arengust;
2) teab, mis laev oli Kon-Tiki (selle ekspeditsiooni lugu kui näidet eksperimentaalarheoloogiast) ja oskab leida teekonna märkides koordinaate;
3) oskab selgitada hoovuste teket ja mõistab vee füüsikaliste omaduste seost tuulte ja hoovustega ning kliimaga;
4) oskab selgitada keskkonnaprobleemide, inimtegevuse ja hoovuste seost ja pakub välja lahendusi.
Üldpädevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: vaatlus, arutlus, analüüs, kirjeldamine, võrdlemine, katse tegemine, ülesanne kaardiga, grupitööd
Vahendid: Piltmaterjal läbiviijale: Lennusadama ala ja ranniku kohta, sekstant, pildid navigatsioonivahenditest (9), radaripilt. Õpilastele 7 kompassi.
Üks komplekt lamineeritud A6 kaarte igale laudkonnale, üheksa navigatsioonivahendi kohta: vahendi pilt+nimetus+selgitus.
Balsapuu ja männipuu näidised. Powerpoint fail. Golfi hoovuse video. Igale laudkonnale: lamineeritud tööleht koordinaatide määramiseks, pliiats/ vildikas, maailma looduskaart.
Ajajoone paberrull ja piltkaardid (õunasüda, kilekott, plekkpurk, klaaspudel, mähkmed, suitsukoni, mask).
Katse jaoks kuum ja külm vesi termostes; igal laudkonnal: plastkast katse läbiviimiseks, toatemperatuuril vesi; värvipudelikesed: sinine, punane, kollane (läbiviija annab laudadele), sool, mõõteanum, lusikas.
Juhis õpetajale:
Muuseumitunnile broneerimine https://meremuuseum.ee/lennusadam/lastele-peredele/muuseumitunnid/broneeri-muuseumitund/
Lisavarustust ei ole vaja. Kuna osa tegevusest toimub õues mere ääres, on oluline selga panna ilmastikule vastavad riided.
Enne tundi soovitame käsitleda ilma ja kliimat mõjutavaid tegureid ning Maa kliimavöönditeks jagunemise põhjuseid. Tuletage üheskoos meelde ka oma kogemusi meresõiduga.
Programmi ajal: saatev õpetaja aitab hoida distsipliini ning vajadusel aitab jagada või koguda kasutatavaid õppematerjale. Tundes õpilasi, aitab ta vajadusel moodustada võrdse võimekusega gruppe.
Programmi järel: järeltegevustööleht klassis, saadaval e-koolikotis, otsisõna 'Meremuuseum' all. https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/34742-MT-Kiirteed-ookeanis-jareltegevus
Teemaga süvitsi tegelemiseks olenemata sellest, kas külastate muuseumitundi või mitte, soovitame ka Thor Heyerdahli raamatut “Kon-Tiki ekspeditsioon” või filmi selle raamatu ainetel.
Pärast muuseumitundi on võimalik muuseumis omal käel ringi vaadata.
Infovahetus: Õpetaja broneerib tunni muuseumi kodulehel oleva vormi teel, pärast seda suhtleb õpetajaga korralduslike detailide osas muuseumipoolne broneerija.
Tagasiside küsimine toimub samuti broneerija kaudu, kes saadab õpetajale lingi tagasisidevormiga.
Sihtrühm:
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
90 min
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
10€
Lisainfo:
Maksumus: 10 € / õpilane. Iga kümne õpilase kohta saab üks saatev täiskasvanud (õpetaja, lapsevanem) muuseumisse tasuta.
Muuseumitunni kestus: u. 90 min. Tund toimub aastaringselt, tööpäeviti kl 10.10, 12.00, 14.00. Mõjuval põhjusel saab kohandada toimumisaega.
Asukoht: Eesti Meremuuseum, Lennusadama väliala ja angaar
Tunni läbiviimise keel on kas eesti või vene keel.
Grupi suurus ühe läbiviija kohta on kuni 24 last; paralleelselt on samal teemal võimalik tundi läbi viia kahele grupile. Suuremate gruppide korral palume võtta ühendust ning täpsustada saadavust.
Ligipääsetavus: ratastoolis pääseb ligi kõikidele tegevuskeskkondadele, välja arvatud muuseumilaevale Valvas. Väikeste kohandustega (anda rohkem aega, tegevuste sees mahu vähendamine, selgituste lihtsustamine, tegevuste valik) sobib lihtsustatud õppekavaga õpilastele, aga eelneval kokkuleppel ja kohanduste läbirääkimisel. Raskema intellektipuudega õpilastele ei ole programm sobilik. Nägemispuudega õpilasele ei ole sobilik, kuna tunnis kasutatakse palju visuaalset materjali (võimalik siis, kui kõrval oleks pidev kirjeldustõlge). Kuulmispuudega õpilasele vajalik viipekeelne tõlge. Eesti keele õppijale on programm kohandatud kujul.
Õppekeskkonna eripärad: välialal oleme lageda taeva all, see nõuab ilmastikule sobivad riietust; angaaris sees on hämar ja kohati mürarikas.
Angaaris on valveta garderoob üleriietele ja lukustatavad kapid väärtuslikematele esemetele. Siseruumides saab kanda välisjalatseid, vahetusjalatseid kaasa pole vaja võtta.
Angaaris on olemas ka kohvik, kus saab vajadusel keha kinnitada. Suuremate grupitellimuste puhul on vajalik eelnev kokkulepe ja tellimus.
Läbiviimise koht:
Eesti Meremuuseumi Lennusadama väliala ja angaar
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
booking@meremuuseum.ee
6200550
6200550
Programmi läbiviija:
Eesti Meremuuseumi tunde juhendavad külastusjuhid, haridustöö kuraator ja haridusprogrammide kuraator. Kuna merendusvaldkond on interdistsiplinaarne, on ka meie rohkem kui 20 külastusjuhil mitmekülgsed kogemused ja haridustaust. Kõik haridusprogrammide juhendajad osalevad muuseumis töötamise ajal pedagoogilisi ning ainealaseid pädevusi arendavatel sise- ja väliskoolitustel. Muuseumitunde juhendavad antud päeval graafiku kohaselt töötavad külastusjuhid.
Haridusprogrammide loojad ja vastutavad läbiviijad haridusüksusest:
Helene Uppin - haridustöö kuraator. Keskkonnatehnoloogia BA (TÜ); merebioloogia MA (TLÜ), Noored Kooli õpetajate programm (loodusainete õpetaja, keemia õpetaja didaktika), kasvatusteaduste doktorantuur (TLÜ). Eesti Meremuuseumi haridusprogrammide juhendaja alates 2014. a.
Kristel Bultot - haridusprogrammide kuraator. Eesti filoloogia, eesti keele ja kirjanduse õpetaja BA, lisaeriala ajalugu (TLÜ); Varase lapseea haridus ja hoolekanne MA (Rahvusvah. Erasmus Mundus, eri ülikoolid); mikrokraad Muuseumid ja tulevikupärand (TÜ). Eesti Meremuuseumi haridusprogrammide juhendaja alates 2022. a.
Laura Pürjema - külastusjuht ja osakoormusega haridustöö. Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja MA (TÜ); mikrokraadiprogramm Muuseumiharidus (TLÜ). Varasem loodusainete õpetaja, Eesti Meremuuseumis programmide juhendaja alates 2022.a.
Keel:
Eesti keel
Vene keel
Viited:
Link viib Eesti Meremuuseumi kodulehele, kus on õppeprogrammi kirjeldus ja õpitulemused. õpetajale.
Seotud failid:
Kiirteed ookeanis - hoovused_tunnikava
Kiirteed ookeanis_hoovused, III kooliaste - kava läbiviijale märts 2026_0_.docx(94 KB)
Fail sisaldab muuseumitunni "Kiirteed ookeanis" tunnikava läbiviijale. See toob kava eel välja tunni eesmärgi ja õpitulemused. Kava sisaldab tunni struktuuri, ainesisu, programmi kulgu ajaliselt ja tegevuskohtades, eel- ja järeltegevuse soovitusi. Samuti on kava lõpus leitav temaatiline lisainfo läbiviijatele eesti ja vene keeles.
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Muuseumitunni näol on tegemist ookeaneid ning meresõitu tutvustava programmiga, kus käsitletakse merehoovusi, nende mehhanisme ja seoseid kliima ning keskkonnaga. Meresõidu raames tutvume ka navigatsioonivahenditega.
Muuseumitunni kestus on kuni 90 min
Sissejuhatusena tutvub läbiviija klassiga, tehakse käitumiskokkulepped. Seejärel annab läbiviija ülevaate tunni eesmärkidest ja tegevustest ning teeb teemaarenduse. (5 min)
Järgnevalt tutvume navigatsiooniteema raames Lennusadama väliala, naabruskonna maamärkide ning välisekspositsioonis oleva laevaga Valvas. Kaptenisillal vaatleme, milliseid navigatsioonivahendeid leidub antud laeval, millised on tänapäevased ja ajaloolised navigatsioonivahendid. Kordame üle ilmakaared ja määrame neid õpilastele laiali jagatud kompassidega. Seejärel liigume tagasi Lennusadama angaari. (30 min)
Tunni teises osas oleme õppeklassis. Jaotame õpilased laudkondadeks (maks. 6 laudkonda). Meenutame Valvasel kuuldud-nähtud infot navigatsioonivahenditest ja teeme kinnistamiseks laudkonniti grupitöö pilt- ja sõnakaartidega, kus viime kokku vahendi, selle nimetuse ja selgituse. (10 min)
Arutame, kuidas võidi ookeanidel seilates õige suund leida enne tehnoloogia arengut, kui meresõitjatel polnud moodsaid navigatsioonivahendeid. Jutustame näidistamiseks põneva eksperimentarheoloogia valda kuuluva loo Thor Heyerdahli balsapuust laevast Kon-Tiki ning saame vastuse küsimusele, mida võisid kasutada vanad peruulased, et reisida üle Vaikse ookeani, ja millist abi saadi hoovustelt. Keskkonnasõbralik mõõde sellistel reisidel. Analüüsime ka grupitööna koordinaatide abil Kon-Tiki teekonda. Vaatame videot meile olulise Golfi hoovuse kohta. (kuni 20 min)
Arutleme, kuidas hoovused mõjutavad vee-elustikku ja kliimat ning sellega ka inimeste elu. Keskkonnateemadel mõeldes tutvume, kuidas on seotud hoovused ja reostus, arutame kuidas tekivad hoovuste abil ja inimtegevuse tagajärjel hiiglaslikud prügisaared, kuidas kliimasoojenemine mõjutab hoovusi. Pakume gruppides välja lahendusi, kuidas üksikisikud või riigid saaksid olukorda leevendada, milliseid tulevikutehnoloogiaid kasutada jm. Et visualiseerida probleemi, teeme ka ajajoone eri ainete/esemete lagunemise kohta. (10 min)
Tunni viimases osas (u. 10 min) korraldame laudkonniti katse, et teada saada, millised on hoovuste tekkimise mehhanismid. Kasutame selleks erineva soolsuse ja temperatuuriga ning eri värvi vett.
Tunni lõpus toimub kokkuvõttev tagasisidering (5-10 min), kus tuletame meelde, millest muuseumitund rääkis ning mida uut teada saime.
Muuseumitunni temaatika, praktilised tegevused ja valitud aktiivõppemeetodid on eakohased, läbiviija kohandab temaatikas süvitsi minekut ka vastavalt kohale tulnud õpilaste huvile ja eelteadmistele.