Õppeprogrammis käsitletakse kivimite ja mineraalide mõistet, põhiomadusi, paiknemist maapõues ja tekkimist geoloogilistes protsessides. Vaadeldakse erinevaid mineraale kui tahkeid keemilisi ühendeid (oksiidid, sulfiidid, hüdroksiidid, silikaadid) ning nende põhiomadusi. Õpitakse tundma levinumate mineraalide (sh ehedate elementide) ja maakmineraalide esinemisvorme ja nende rakendamise võimalusi. Vaadeldakse kivimite paiknemist litosfääris, maakoore ja vahevöö kivimilise koostise erinevusi ja õpitakse tundma erinevaid kivimitüüpe. Katsega vaadeldakse mineraali kristallide teket keemilise sadestumise teel üleküllastunud lahustest.
Käsitletakse maapõue uurimismeetodeid ja kivimite vanuse määramise meetodeid üldise geoloogilise ehituse kindlakstegemise ja maavarade kasutamise eesmärgil. Uuritakse Eesti kivimite ja setete mineraalset koostist ja maavaralist potentsiaali. Kasutatakse õppekeskuse õppekogusid (kontakt loodusobjektiga).
Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama, kuidas jätkusuutlik tarbimiskäitumine ja uued tehnoloogiad võimaldavad vähendada maapõue kasutusest tulenevat mõju looduskeskkonnale ja säilitada loodusvarasid.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Gümnaasiumi riiklik õppekava.
2.3.3. Geograafia õpitulemused
II kursus „Maa kui süsteem“. Litosfäär. Õpilane:
1) on omandanud ettekujutuse geoloogide tööst ja mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust;
6) eristab kivimeid, selgitab nende teket ning seostab kivimiringega;
7) selgitab kivimite murenemist eri tegurite mõjul erinevates keskkonnatingimustes, teab murenemise tähtsust looduses.
2.4.3. Keemia õpitulemused
II kursus „Anorgaanilised ained“. Õpilane:
4) teab levinumaid metallide looduslikke ühendeid ja nende rakendusi;
12) kirjeldab õpitud mittemetallide ja nende ühendite tähtsust looduses ja/või rakendamise võimalusi praktikas, seostades seda vastava keemilise elemendi ja ainete omadustega.
Läbivad teemad:
Elukestev õpe ja karjääri kujundamine: tutvustatakse geoloogia uurimisvaldkonda, maapõue uurimismeetodeid ja kivimite vanuse määramise meetodeid üldise geoloogilise ehituse ja maavaralasundite kindlakstegemise eesmärgil.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: arutelude ja teabe kaudu kujuneb jätkusuutlik tarbimiskäitumine ja arenevad kestliku majandamise hoiakuid.
Ainete lõimimine:
Ajalugu: käsitletakse erinevate kivimite/mineraalide kasutuselevõttu, mis on olnud ühiskonna tehnoloogia ja majanduse arengu aluseks kiviajast tänapäevani.
Keemia ja füüsika: käsitletakse mineraale kui looduslikke tahkeid keemilisi ühendeid (metallid, mittemetallid, orgaanilised), nende keemilisi ja füüsikalisi omadusi, mis määravad nende kasutusala.
Õpitulemused:
Õpilane teab:
- maapõue uurimise vajalikkust ja uurimismeetodeid üldise geoloogilise ehituse ja maavaralasundite kindlakstegemise eesmärgil;
- litosfääri ehitust ja kivimilist koostist;
- levinumate mineraalide ja maakmineraalide, sh ehedate elementide looduslikke ühendeid ja nende rakendamise võimalusi.
Õpilane oskab:
- eristada levinumaid kivimeid ning seostada nende teket geoloogiliste protsessidega;
- selgitada mineraalide teket vesilahustest keemilise sadestumise teel (katse põhjal) ja tuua näiteid looduses toimuvate vastavate protsesside ja mineraalide kujunemise kohta;
- väärtustada looduse terviksüsteemi kestlikkust ning teha teadlikumaid ja säästlikumaid tarbimisvalikuid, et vähendada maapõue kasutamist ja sellest tulenevat mõju keskkonnale.
- maapõue uurimise vajalikkust ja uurimismeetodeid üldise geoloogilise ehituse ja maavaralasundite kindlakstegemise eesmärgil;
- litosfääri ehitust ja kivimilist koostist;
- levinumate mineraalide ja maakmineraalide, sh ehedate elementide looduslikke ühendeid ja nende rakendamise võimalusi.
Õpilane oskab:
- eristada levinumaid kivimeid ning seostada nende teket geoloogiliste protsessidega;
- selgitada mineraalide teket vesilahustest keemilise sadestumise teel (katse põhjal) ja tuua näiteid looduses toimuvate vastavate protsesside ja mineraalide kujunemise kohta;
- väärtustada looduse terviksüsteemi kestlikkust ning teha teadlikumaid ja säästlikumaid tarbimisvalikuid, et vähendada maapõue kasutamist ja sellest tulenevat mõju keskkonnale.
Üldpädevused:
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: vaatlus, võrdlus, uurimuslik õpe (määramine katse/vaatlusega), arutelu.
Vahendid: kivimite, mineraalide, maavarade õppekogud (kontakt loodusobjektiga), Mohsi kõvadusskaala, stereomikroskoobid, magnetid, soolhape (10%).
Rühmatöö (2-3 liikmeline).
Juhis õpetajale:
Õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist õppeprogrammi tegevustes koos õpilastega. Õpilased peaks olema ette valmistatud õppeprotsessiks sarnaselt koolis läbiviidava õppetööga ning et omandatavad teadmised on vajalikud kooliprogrammi vastava õppeaine läbimisel/hindamisel.
Eeldatavalt on omandatud põhikooli teadmised loodusainetest: aine- ja kiviringe looduses, tahkete ainete keemilised ja füüsikalised omadused, Eesti geoloogiline ehitus. Õppeprogrammi läbimisel arvestatakse õpilaste vanuse ja oskustega (sh erivajadustega). Eelnevalt täpsustatakse õpetajaga programmi läbiviimise võimalused/erisused.
Vajalikud õppevahendid on õppekeskuse poolt, ja arvestatud rühmatööks. Õpilased võivad kasutada telefoni õppematerjalide pildistamiseks või kui õppetöö osa eeldab interneti kasutamist (õppekeskuses vaba wifi).
Toitlustus on kooli/õpetaja organiseerida. Õppekeskus toitlustust ei paku. Võimalik kasutada Kurgja Talumuuseumi toitlustust (kokkulepe ja ettetellimine otse Kurgjaga). Programmi aja sisse ei ole planeeritud söögipausi aega.
Õpetajalt küsitakse tagasisidet kirjalikult paberkandjal programmi lõpus.
Sihtrühm:
Gümnaasium
Kestus:
3 x 45min
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
0€
Lisainfo:
Õppekeskuses on tänapäevane õpikeskkond, turvaline ja ohtutu. Õppeklassidesse on ligipääs ratastooliga, olemas inva-WC. Õppekeskusel puudub kompetents erivajadustega õpilastega tegelemiseks, vajalik tugiisiku kaasasolek.
Õppeprogrammis saab korraga osaleda ainult üks grupp. Suuremate klasside/gruppide puhul lepitakse eelnevalt kokku, kas on võimalik pakkuda õppekeskuse poolset tegevust või kool/õpetaja planeerib omapoolset tegevust teisele grupile (nt. Kurgja Talumuuseumi külastus; loodusvaatlus väljas; söögipaus).
Õppeprogrammi hind 240 eur. Tasuta õppeprogrammid ainult KIKi rahastuse puhul.
Läbiviimise koht:
Särghaua õppekeskus, õpperuumides.
Läbiviimise asukoht:
58.657243450259, 25.239758491516
Maakond:
Pärnumaa
Otsekontakt:
sarghaua@taltech.ee
58846443
58846443
Programmi läbiviija:
Maris Rattas, kõrgharidus, PhD (TÜ geoloogia). Kogemus: Särghaua õppekeskuses keskkonnahariduslike tegevuste juhtimine, ürituste korraldamine, õppeprogrammide ja töötubade juhendamine ning õppematerjalide koostamine alates 2015. aastast.
Toomas Toom, kõrgharidus, (TTÜ peenmehaanikaseadmed). Kogemus: Keskkonna- ja loodushariduslike tegevuste kogemus alates 2015 Särghaua õppekeskuses: töötubade läbiviimine, praktiliste tegevuste juhendamine, tegevusteks vajalike laboriseadmete, mõõteriistade jt tehniliste õppevahendite käitlemine.
Keel:
Eesti keel
Inglise keel
Viited:
Testi oma teadmisi
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajakava (3x45 min)
1. Sissejuhatus programmi (5 min): töökorralduse, reeglite ja ajakava tutvustamine.
2. Teema esitlus (50 min): Käsitletakse kivimite ja mineraalide mõistet, põhiomadusi
paiknemist maapõues (litosfääri ehitus ja koostis) ja tekkimist geoloogilistes protsessides (kivimiringe alusel). Vaadeldakse erinevaid mineraale kui tahkeid keemilisi ühendeid (oksiidid, sulfiidid, hüdroksiidid, silikaadid) ning nende esinemist erinevates kivimitüüpides.
Käsitletakse maapõue uurimismeetodeid ja kivimite vanuse määramise meetodeid üldise geoloogilise ehituse kindlakstegemise ja maarade kasutamise eesmärgil.
Õpilased vaatavad ja võrdlevad eri tüüpi kivimeid ja mineraale visuaalselt (kontakt loodusobjektiga). Kasutatakse õppekeskuse õppekogusid.
3. Rühmatööd (2-3 liikmeline)
A. Mineraali teke vesilahusest keemilise sadestumise teel (30 min Õpilased teevad segavad üleküllastunud lahuse ja uurivad mikroskoobi all tekkinud mineraalikristalli. Kirjeldatakse kristalli kuju ning võrreldakse seda teiste värvuselt (läbipaistev või valge opaakne) sarnaste kristallidega (haliit, suhkur, kvarts, teemant). Arutletakse looduses toimuvate vastavate protsesside ja mineraalide kujunemise üle (keemiline sadestumine pinnaveest või kuumadest vesilahustest kivimites).
B. Mineraalide uurimine kivimites ja setetes mikroskoobiga (40 min). Õpilased uurivad, millistest mineraalidest koosnevad Eesti kivimid ja setted ning arutletakse, millised mineraalid/koostisosad neis on kasulik komponent maavara tähenduses (kvarts liivakivis/liivas, kivistised fosforiidis, kaltsiit/dolomiit paekivis).
6. Kokkuvõte ja tagasiside (10 min). Korratakse üle 3-4 õpitut fakti, mis vajaks veel selgitamist. Õpetaja täidab tagasiside lehe (kaasatud ka õpilaste arvamus).