Õppeprogrammis tutvutakse erinevate vaatluste ja praktiliste tegevuste kaudu mineraalide ja kivimite omaduste, tekke, maapõue uurimise ja kasutamisega. Käsitletakse mineraalide põhiomadusi (kristallkuju, koostis, värvus, kõvadus), mille alusel neid määrata ja/või eristada. Vaadeldakse kivimite paiknemist maapõues ja nende tekkimist geoloogilistes protsessides (magma tardumine, vulkaanipursked, settimine, kivistumine, organismidest tekkinud kivimid). Arutletakse kivimite/mineraalide kui taastumatu loodusressursi kasutamise vajalikkust ja selle mõju looduskeskkonnale.
Õpilased vaatlevad Eesti kivimeid ning enamlevinud mineraale visuaalselt, määravad/eristavad neid põhiomaduste alusel erinevaid uurimisvahendeid ja abimaterjale kasutades. Õpilased saavad praktilise kogemuse kivitöötlemisest.
Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust maapõue uurimise ja kasutamise vajalikkusest ning kuidas säästliku tarbimise ja taaskasutusega vähendada maapõue kasutust ja sellest mõju looduskeskkonnale.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava. 2.1.Loodusõpetus
2.1.3. Õpitulemused / II kooliaste:
Õpilane:
4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;
6) arutleb looduse ja maailmaruumi uurimise vajalikkuse üle; toob näiteid, kuidas teadlased koguvad tõendusmaterjali;
23) võrdleb igapäevaelus kasutatavate materjalide omadusi ning seostab need kasutusaladega;
34) arutleb taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamise üle;
36) seostab looduse uurimise, koosluste kaitse ja majandamise nendes valdkondades tegelevate elukutsetega.
Läbivad teemad:
Elukestev õpe ja karjääri kujundamine: käsitletakse kivimite/mineraalide uurimise eesmärke ning töötlemise/väärindamise võimalusi, tutvustatakse geoloogi elukutset ja uurimisvaldkonda.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: käsitletakse kivimite/mineraalide kasutuse vajadusest tulenevat mõju looduskeskkonnale ning kuidas säästva tarbimise ja jäätmete taaskasutusega hoida looduse terviksüsteemi kestlikkust.
Tehnoloogia ja innovatsioon: kivitöötlemise tehnoloogia ja tehniliste vahendite kasutamine (lõikamise saed, lihvimismasinad, augupuurimine); turvaliste töövõtete kasutamine.
Ainete lõimimine:
Ajalugu: kivimite ja mineraalide kasutamine eelajaloolistel perioodidel (kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg).
Õpitulemused:
Õpilane teab:
- nimetada mineraali põhiomadusi, mille alusel saab neid eristada: kristallkuju, püsiv koostis, värvus, kõvadus, magnetilisus;
- nimetada kivimite/mineraalide tekkeprotsesse: magma/laava tardumine, settimine, kivistumine;
- maapõue uurimise vajalikkust.
Õpilane oskab:
- seletada kivimite ja mineraalide tähtsust ja vajadust inimeste igapäevaelus ning seostada õpitud kivimeid ja mineraale nende kasutusaladega;
- arutleda maapõue kasutamisega kaasneva keskkonnamõju üle ning rakendada vajalikke meetodeid nagu säästlik tarbimine ja jäätmete taaskasutamine selle mõju vähendamiseks.
Õpilane omandab praktilise kogemuse kivimitöötlemisest ja vastavate tehniliste töövahendite kasutamisest.
- nimetada mineraali põhiomadusi, mille alusel saab neid eristada: kristallkuju, püsiv koostis, värvus, kõvadus, magnetilisus;
- nimetada kivimite/mineraalide tekkeprotsesse: magma/laava tardumine, settimine, kivistumine;
- maapõue uurimise vajalikkust.
Õpilane oskab:
- seletada kivimite ja mineraalide tähtsust ja vajadust inimeste igapäevaelus ning seostada õpitud kivimeid ja mineraale nende kasutusaladega;
- arutleda maapõue kasutamisega kaasneva keskkonnamõju üle ning rakendada vajalikke meetodeid nagu säästlik tarbimine ja jäätmete taaskasutamine selle mõju vähendamiseks.
Õpilane omandab praktilise kogemuse kivimitöötlemisest ja vastavate tehniliste töövahendite kasutamisest.
Üldpädevused:
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: vaatlus, võrdlus, uurimuslik õpe (määramine katse/vaatlusega), arutelu.
Vahendid: kivimite, mineraalide, maavarade õppekogud (kontakt loodusobjektiga), Mohsi kõvadusskaala, stereomikroskoobid, luubid, magnetid, kivilihvimismasinad, kivilõikesaed.
Rühmatöö (kuni 4-liikmeline), individuaalne töö.
Juhis õpetajale:
Õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist õppeprogrammi tegevustes koos õpilastega. Õpilased peaksid olema ette valmistatud õppeprotsessiks sarnaselt koolis läbiviidava õppetööga ning teadlikud, et omandatavad teadmised on vajalikud kooliprogrammi vastava õppeaine läbimisel/hindamisel.
Eelteadmised teemast ei ole vajalikud. Õppeprogrammi läbimisel arvestatakse õpilaste vanuse ja oskustega (sh erivajadustega). Eelnevalt täpsustatakse õpetajaga programmi läbiviimise võimalused/erisused.
Vajalikud õppevahendid on õppekeskuse poolt, olenevalt grupi suurusest kas rühma- või individuaalseks tööks. Õpilased võivad kasutada telefoni õppematerjalide või -protsessi pildistamiseks või kui õppetöö osa eeldab interneti kasutamist (õppekeskuses vaba wifi).
Toitlustus on kooli/õpetaja organiseerida. Õppekeskus toitlustust ei paku. Võimalik kasutada Kurgja Talumuuseumi toitlustust (kokkulepe ja ettetellimine otse Kurgjaga). Söögipausi aeg ei ole arvestatud õppeprogrammi ajakava sisse.
Tagasisidet küsitakse õpetajalt kirjalikult paberkandjal programmi lõpus.
Sihtrühm:
4-6 klass II kooliaste
Kestus:
3 x 45min
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
0€
Lisainfo:
Õppekeskuses on tänapäevane õpikeskkond, turvaline ja ohutu.
Õppeklassidesse on ligipääs ratastooliga, olemas inva-WC. Õppekeskusel puudub kompetents erivajadustega õpilastega tegelemiseks, vajalik tugiisiku kaasasolek.
Õppeprogrammis saab korraga osaleda ainult üks grupp. Suuremate klasside puhul tehakse ülesandeid kahes rühmas, poolele klassile võimalik pakkuda teist tegevust kaasasoleva õpetaja juhendamisel. Üks võimalustest on külastada Kurgja Talumuuseumi.
Õppeprogrammi hind 240 eur. Tasuta õppeprogrammid ainult KIKi rahastuse puhul.
Läbiviimise koht:
Särghaua õppekeskuse õpperuumid.
Läbiviimise asukoht:
58.657223776075, 25.23981055
Maakond:
Pärnumaa
Otsekontakt:
sarghaua@taltech.ee
58846443
58846443
Programmi läbiviija:
Maris Rattas, kõrgharidus, PhD (TÜ geoloogia). Kogemus: Särghaua õppekeskuses keskkonnahariduslike tegevuste juhtimine, ürituste korraldamine, õppeprogrammide ja töötubade juhendamine ning õppematerjalide koostamine alates 2015. aastast.
Toomas Toom, kõrgharidus, (TTÜ peenmehaanikaseadmed). Kogemus: Keskkonna- ja loodushariduslike tegevuste kogemus alates 2015 Särghaua õppekeskuses: töötubade läbiviimine, praktiliste tegevuste juhendamine, tegevusteks vajalike laboriseadmete, mõõteriistade jt tehniliste õppevahendite käitlemine.
Keel:
Eesti keel
Viited:
Testi oma teadmisi
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajakava (3x45 min)
1. Sissejuhatus programmi (5 min): töökorralduse, reeglite ja ajakava tutvustamine.
2. Teema esitlus 1 (45 min). Käsitletakse kivimi ja mineraali mõisteid ja põhiomadusi (kristallkuju, koostis, värvus, kõvadus), mille alusel on võimalik kivimeid ja mineraale eristada. Kivimite/mineraalide paiknemine maapõues ja tekkimine geoloogilistes protsessides (litosfäär e kivisfäär, magma tardumine, vulkaanipursked, settimine, kivistumine, organismidest tekkinud kivimid).
Arutletakse kivimite/mineraalide kui taastumatu loodusressursi kasutamise vajalikkust. Mis kivimist olid tehtud kiviaja tööriistad, milliseid metalle kasutati pronksiajal, ja kuidas saadi rauaajal rauda. Arutletakse meetodite üle (säästlik tarbimine, taaskasutus), kuidas tänapäeva tarbimise juures vähendada maapõue kasutust ja mõju loodusele.
Õpilased vaatavad ja võrdlevad levinumaid kivimeid ja mineraale visuaalselt. Kasutatakse õppekeskuse õppekogusid (kontakt loodusobjektiga).
3. Rühmatöö (2-4 liikmeline): Kivimite ja mineraalide eristamine (30 min). Nimetuseta kivimite ja mineraalide palad tuleb eristada, milline on kivim ja milline mineraal. Õpilastel on kasutada erinevad uurimisvahendid ja abimaterjalid, mille abil on võimalik määrata kindlat tüüpi kivimit/mineraali. Õpilased saavad määratavat pala võrrelda õppekogus leiduvate paladega ja leida konkreetse kivimi/mineraali nimetus. Töö lõpus toimub kontrollimine ja arutelu.
4. Individuaalne töö: Kivilihvimine (45 min). Õpilased saavad praktilise kogemuse kivitöötlemisest (lõikamine, lihvimine, poleerimine) ja tehnoloogiast (lihvimismasinad, kivisaed), kuidas üht maapõue kivimit väärindada ehk temast vajalik toode saada.
5. Kokkuvõte ja tagasiside (10 min). Kordame üle 3-4 fakti, mille õpilased omandasid. Õpetaja täidab tagasiside lehe (kaasatud ka õpilaste arvamus).