1,5 tunni jooksul õpilased saavad lühikese ülevaate klaasitööstuse ajaloost Eestis, kuidas valmivad klaasist esemed käsitsi ja masinatega. Milliseid tooraineid ja tingimusi on vaja klaasi valmimiseks. Kuidas tekib looduses klaas (obsidiaan, fulguriit, tektiit). Räägime klaasi tervise- ja loodusesõbralikkusest, vana klaasi kasutamisest, klaaspakendist (liikumisülesanne).
Kuidas karastatakse klaasi (ruperti tilgad). Vaatame, milline oli klaasitöölise korter. Käime ka muuseumi õuel olevas klaasistuudios ning juhul, kui seal tööd tehakse, saab näha, kuidas valmivad klaasist esemed kaasaegses väikeses käsitööstuudios.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus II kooliaste:
2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis: inimese mõju keskkonnale, jäätmed, säästev tarbimine (klaas ja plastpakend, vana klaasi taaskasutamine)
2.1.6.16. Eesti loodusvarad: taastuvad ja taastumatud loodusvarad; klaasi valmistamise toorained - liiv ja lubjakivi; säästev tarbimine lähtudes seosest loodusvaradega
Lõimitud on: loodusõpetus, matemaatika, eesti keel, kehaline kasvatus, kodulugu, ajalugu, kunstiõpetus
Õpitulemused:
Programmi läbijad saavad teadmisi klaasi:
-valmistamise ajaloost Eestis
-koostisest ja toorainest ning selle saadavusest
-vana klaasi uuesti kasutamisest
-pakendimärkidest
-klaaspakendist
-klaasi mõjust keskkonnale ja inimese tervisele
-klaas- ja plastpakendi erinevusest, plastjäätmete mõjust looduses.
Oskavad selgitada:
-mis on ökoloogiline jalajälg ning miks on sellega arvestamine oluline
-kuidas omalt poolt kaasa aidata, et ökoloogiline jälg väiksem oleks (joogipakenditest lähtuvalt)
- miks eelistada plastpudeli asemel klaasist joogipudelit
- miks on klaas jätkusuutlik materjal
-valmistamise ajaloost Eestis
-koostisest ja toorainest ning selle saadavusest
-vana klaasi uuesti kasutamisest
-pakendimärkidest
-klaaspakendist
-klaasi mõjust keskkonnale ja inimese tervisele
-klaas- ja plastpakendi erinevusest, plastjäätmete mõjust looduses.
Oskavad selgitada:
-mis on ökoloogiline jalajälg ning miks on sellega arvestamine oluline
-kuidas omalt poolt kaasa aidata, et ökoloogiline jälg väiksem oleks (joogipakenditest lähtuvalt)
- miks eelistada plastpudeli asemel klaasist joogipudelit
- miks on klaas jätkusuutlik materjal
Üldpädevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Vestlus koos näitlike vahenditega: klaasivalmistamise tööriistad, masinad, erinevad liivad, loodusliku klaasi näidised, pildimaterjal
Liikumisülesande abil teadmiste omandamine ja kontrollimine. Liikumisülesanne - ekraanil slaididel klaaspakendi teemalised väited, millele tuleb vastata pidevalt sammudes ning erinevaid poose võttes.
Kõik vajalikud materjalid ja vahendid on muuseumis olemas.
Juhis õpetajale:
Ohutus: Muuseumitund toimub siseruumides, kus ei ole järske treppe, ega astmeid. Muuseumi peauksel on madal uksepiit, kus ohutut sisenemist jälgib programmi juht. Muuseumis on liikumist piiravad tõkked. Klaasistuudios on märgitud liikumist piiravad tähised. Grupi saatjad ning programmi juhendaja jälgivad, et neist kinni peetakse.
Kuna programmi kuuluvad ka kergemad liikumisharjutused, siis saab sellest ruumi puudusel osa võtta piiratud arv õpilasi. Suurema arvu õpilaste korral võib muuseumiga enne kokku leppides, kas vastata suuliselt küsimustele või asendada lihtsama liikumisega.
Suurema grupi korral saame jagada ka grupi pooleks ning sel ajal, kui üks pool grupist on muuseumis, käib teine pool juhendajaga hoovil olevas näitusemajas ning klaasistuudios. Hiljem vahetame. Pane tähele! Muuseumis veedetav aeg selle võrra pikeneb.
Erivajadusega õpilaste puhul on vaja muuseumiga eelnevalt kokku leppida. Muuseumis on võimalik liikuda ka ratastooliga, kuid puudub inva WC.
Programm toimub muuseumi siseruumides. Võib liikuda välisjalanõudes ja -riietes. Külmemate ilmade korral võivad ruumid olla veidi jahedad.
Muuseumi õuel on sobiva ilmaga võimalik süüa kaasavõetud toitu.
Kui on kindel soov näha klaasistuudios tööd kuuma klaasiga, siis on soovitav enne muuseumiga nõu pidada sobiva päeva ja aja valimiseks.
Eelkokkuleppel klaasistuudioga saab ühildada muuseumitunni klaasipuhumise töötoaga või tellida sealt puhumise demo. Töötuba või demo klaasistuudios haridusprogrammi ei kuulu ning selle aeg ja hind tuleb stuudioga eraldi kokku leppida.
Sihtrühm:
4-6 klass II kooliaste
Kestus:
90 min
Grupi suurus:
15
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Lisainfo:
Maksumus 5€ õpilase kohta.
Läbiviimise koht:
Muuseumi siseruumid, kus on olemas vahendid tunni ilmestamiseks
Läbiviimise asukoht:
58.777589098253, 24.818716049194
Maakond:
Raplamaa
Keskus:
Otsekontakt:
kylli@klaasimuuseum.ee
5182 610 (muuseumi juhataja 5390 4677)
5182 610 (muuseumi juhataja 5390 4677)
Programmi läbiviija:
Külli Muromägi, klaasiteemaliste haridusprogrammide läbiviija alates 2009. aastast. Kõrgharidus EMÜ
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Muuseumi esimene tuba. Tutvustame lühidalt muuseumit ning programmi, mis ees ootab.
Räägime, miks on klaasimuuseum just Järvakandis. Vaatame Eesti kaardilt, kui palju on olnud Eestis klaasikodasid, mis põhjus oli nende rajamisel ning otsime kõige vanema asukoha.
400 a vanuse klaasiahju maketi näitel räägime, kuidas sellises ahjus klaasi valmistati, näitame, milliseid tööriistu on vaja klaasi käsitsi valmistamisel, milliseid tooraineid kasutatakse ning mis tingimustel klaas valmib.
Millistel tingimustel tekib looduses klaas - obsidiaan, fulguriit, tektiit.
Räägime Järvakandi klaasivabriku algusaastate toodangust - kuidas saab suurest pudelist aknaklaas. - Kestvus 20 min
2. Muuseumi teises toas tutvustame Järvakandi klaasitehases kasutuses olnud masinaid ning kuidas ja mille valmistamiseks neid kasutati. Räägime klaasi valmistamiseks vajaliku liiva omadustest, kus seda Eestis leidub ning võrdleme seda Pärnu rannaliivaga ning Islandi tume-must rannaliivaga (purunenud basalt).
Räägime klaaspakendist, pandipakendi märkidest, klaasi keskkonna- ja tervisesõbralikkusest, miks on tähtis kasutada vana klaasi, kuidas me saame selle kasutamises osaleda ning milleks vana klaasi saab kasutada. Klaas- ja plastpudeli võrdlus (valmistamine, tervisesõbralikkus, taaskasutus), plastjäätmed looduses, taastuvad ja taastumatud loodusvarad (klaasi toorainetest lähtuvalt -liiv ja lubjakivi). Jagame õpilasele pakenditähistega kaardid ning ülesanne on panna tähis õige pakendi juurde.
Liikumisülesanne teadmiste kontrolliks - klaaspakendi ringlus. Kestvus 20 minutit
3. Edasi liigume muuseumis ringi. Vaatame klaasist esemeid. Kuidas ja milleks klaasi karastatakse, ruperti tilgad. Vaatame milline näeb välja eelnevalt mainitud obsidiaan (vulgaanitekkeline klaas), tektiit (meteoriiditekkeline klaas), fulguriit (äikesetekkeline klaas). Näeme, millistes tingimustes elasid klaasitehase töölised. Kestvus 10 min
4. Kokkuvõte ja tagasiside. arutame, mida said muuseumis teada, mida enne ei teadnud. Mis oli huvitav ja mis mitte nii väga? Samal ajal palume õpetajal täita tagasiside leht. 5 minutit
4. Programmi lõppedes astume sisse ka muuseumi õuel olevasse näitusemajja ning tegutsevasse klaasistuudiosse. Näeme, milline on tänapäeval üks väike töökoda, kus kuumast klaasist esemeid valmistatakse ning kui juhtub, et seal ka parajasti töö käib, saab seda jälgida. Kestvus 30 min