Õppeprogramm tutvustab õpilastele seemnete ehitust ja omadusi, külvamise põhimõtteid ning ettekasvatamiseks sobivaid kasvusubstraate. Programmi käigus õpitakse vaatlema ja võrdlema erinevaid seemneid, tutvutakse peamiste külvamismeetoditega ning külvatakse lilli ja maitsetaimi ettekasvatamiseks sobivatesse anumatesse. Praktilise tegevuse kaudu kujundatakse oskust teha teadlikke valikuid taimede kasvatamisel, mõista kasvutingimuste mõju taime arengule ning väärtustada elusloodust ja vastutustundlikku tegutsemist.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga
Õppeprogramm toetab kehtiva põhikooli riikliku õppekava üldpädevuste kujunemist, eelkõige õpipädevust, suhtluspädevust, sotsiaalset ja kodanikupädevust, enesemääratluspädevust, ettevõtlikkuspädevust ning matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalast pädevust. Programm toetab praktiliste oskuste arengut, tähelepanelikku vaatlemist, teadlike valikute tegemist, loodushoidlikku mõtteviisi ja igapäevaeluga seotud probleemide lahendamist. Riiklik õppekava sätestab, et ainevaldkondade kavad ja läbivate teemade kirjeldused esitatakse lisades.
Ainetevaheline lõiming
Selle programmi puhul on kõige tugevamad seosed loodusainete, bioloogia, tehnoloogia, matemaatika ja eesti keelega.
Loodusained
PRÕK lisa 4, p 1.1 „Valdkonnapädevus” – õpilane huvitub keskkonnast ja selle uurimisest, rakendab teadmisi keskkonna objektide ja nähtuste selgitamiseks, teeb põhjendatud otsuseid ning kasutab loovat ja kriitilist mõtlemist.
PRÕK lisa 4, p 1.4 „Võimalusi valdkonnaüleseks lõiminguks…” – loodusainete õppimine toetab üldpädevuste arengut ja lõimimist teiste ainevaldkondadega.
Seos õppeprogrammiga: õpilane uurib seemnete omadusi, võrdleb kasvumuldi, mõistab idanemiseks vajalikke tingimusi ning seostab külvamise tulemusi keskkonnatingimustega.
Bioloogia
PRÕK lisa 4, p 2.2.1 „Õppeaine kirjeldus” – bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises; bioloogiat õppides tuginetakse loodusõpetuses omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning lõimitakse õpet teiste loodusteadustega.
Seos õppeprogrammiga: õpilane õpib tundma seemnete ja taimede arenguks vajalikke tingimusi, märkab idanemise eeldusi ning mõistab taimede kasvuga seotud põhiseoseid.
Tehnoloogia / käsitöö ja kodundus / tehnoloogiaõpetus
PRÕK lisa 7, p 1.1 „Valdkonnapädevus” – õpilane omandab teadmisi erinevate materjalide omadustest ja kasutamise võimalustest.
PRÕK lisa 7, p 1.3 „Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming” – tehnoloogia valdkonna õppeained on esteetilis-praktilised ning tehnilis-tehnoloogilised; õpitulemusi toetavad loovtööd ja multimateriaalsed tööd.
PRÕK lisa 7, p 1.4 „Võimalusi valdkonnaüleseks lõiminguks…” – tehnoloogia valdkonna õppeainete kaudu toetatakse kõigi üldpädevuste arengut ning lõimimist teiste ainevaldkondadega.
Seos õppeprogrammiga: õpilane kasutab töövahendeid ja materjale, valib sobiva kasvumulla ja külvianuma, rakendab praktilisi külvamisvõtteid ning kavandab tööprotsessi algusest lõpuni.
Matemaatika
PRÕK lisa 5, p 1.1 „Valdkonnapädevus” – matemaatikaõpetuse eesmärk põhikoolis on kujundada eakohane matemaatikapädevus, mis tähendab matemaatika mõistete, seoste ja protseduuride tundmist ning rakendamise oskust elulistes ja ainealastes olukordades.
PRÕK lisa 5, p 1.4 „Võimalusi valdkonnaüleseks lõiminguks…” – matemaatika toetab üldpädevusi ja lõimub teiste ainevaldkondadega.
Seos õppeprogrammiga: õpilane hindab külvisügavust, seemnete vahekaugust, substraadi hulka ja külvinõu mõõtmeid ning kasutab mõõtmist ja võrdlemist praktilises tegevuses.
Eesti keel
PRÕK lisa 1, p 1.3 „Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming” – keeleoskus kõnes ja kirjas on intellektuaalse arengu ja sotsialiseerumise alus; ainevaldkonnas arendatakse lugemis-, kirjutamis- ja suhtlusoskusi.
PRÕK lisa 1, p 1.4 „Võimalusi valdkonnaüleseks lõiminguks…” – keele ja kirjanduse valdkonna ained lõimuvad valdkonnaüleselt kõikide õppeainetega ja toetavad pädevuste saavutamist teistes ainevaldkondades.
Seos õppeprogrammiga: õpilane loeb seemnepakendite infot, kirjeldab seemnete omadusi, selgitab külvamisvalikuid ja esitleb töö käiku ning tulemusi.
Õpitulemused:
• eristab lille- ja maitsetaimeseemnete peamisi tunnuseid;
• selgitab, mille järgi valida sobiv külvamismeetod ja kasvusubstraat;
• kasutab juhendamisel lihtsamaid töövõtteid seemnete külvamisel;
• külvab juhendamisel seemneid ettekasvatamiseks sobivasse anumasse;
• mõistab kasvutingimuste ja hoolduse tähtsust seemnete idanemisel ning taimede arengul.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid
Vaatlus, arutelu, näitlikustamine, praktiline töö, juhendatud tegevus, refleksioon.
Vahendid
Lille- ja maitsetaimeseemned, seemnepakendid, külvinõud või potid, kasvumuld või külvisubstraat, sildid või märgistused, kastmisvahendid, tööalused, lusikad või istutuskühvlid, kindad.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.655446426673, 26.603608131409
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5300 4520
Programmi läbiviija:
Maria Jürisson, Luua Metsanduskooli maastikuehituseõppe kutseõpetaja
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus ja teemaga tutvumine (20 min)
Tutvustatakse lillede ja maitsetaimede ettekasvatamise teemat, töö eesmärki ja päeva ülesehitust. Õpilased saavad ülevaate, miks taimi ette kasvatatakse, millised liigid sobivad ettekasvatamiseks ning kuidas mõjutavad idanemist ja kasvu valgus, soojus, niiskus ja substraat.
2. Seemnete vaatlemine ja võrdlemine (25 min)
Õpilased vaatlevad erinevaid lille- ja maitsetaimeseemneid, võrdlevad nende suurust, kuju, värvi ja tekstuuri ning arutlevad, kuidas seemne omadused võivad mõjutada külvamist ja idanemist. Tutvutakse seemnepakendil oleva infoga ning õpitakse märkama külvisügavuse, külviaja ja hoolduse juhiseid.
3. Kasvumuldade ja külvianumate tundmaõppimine (20 min)
Tutvutakse erinevate kasvumuldade, külviturba või muude külvisubstraatidega ning arutletakse, millised omadused teevad mulla ettekasvatamiseks sobivaks. Vaadeldakse külvianumaid ja töövahendeid ning räägitakse ohututest ja säästlikest töövõtetest.
4. Külvamismeetodite tutvustus (25 min)
Juhendaja tutvustab peamisi külvamismeetodeid: hajuskülv, reaskülv ja üksikkülv. Õpilased õpivad valima sobivat külvamisviisi vastavalt seemne suurusele ja taime eripärale. Selgitatakse külvisügavuse, seemnete vahekauguse ja kastmise tähtsust.
5. Lillede ja maitsetaimede külvamine (50 min)
Õpilased valmistavad ette külvinõud, täidavad need sobiva kasvusubstraadiga ning külvavad juhendamisel valitud lille- ja maitsetaimeseemned. Töö käigus jälgitakse külvamise täpsust, sobivat sügavust, seemnete jaotust ja mulla niisutamist.
6. Hooldusplaani koostamine (20 min)
Pärast külvamist arutletakse, milliseid tingimusi vajavad seemned idanemiseks ja tärkamiseks. Õpilased koostavad juhendamisel lihtsa hooldusplaani, kus arvestatakse kastmise, valguse, temperatuuri ja edasise jälgimisega.
7. Kokkuvõte ja refleksioon (20 min)
Programmi lõpus vaadatakse üle tehtud töö, arutletakse, millised külvamisvõtted sobisid erinevatele seemnetele ning kuidas mõjutavad kasvusubstraat ja hooldus taimede arengut. Õpilased seostavad praktilise kogemuse taimede kasvatamise, vastutuse ja loodushoidliku tegutsemisega.