Loomaaia territooriumil paiknevas vääriselupaigas – Veskimetsas – toimuva õppeprogrammi eesmärk on tutvustada õpilastele salumetsa, sealset kooslust ja elustikku. Räägitakse Veskimetsa loomastikust, taimestikust ning eluta loodusestki. Metsatunni jooksul lahendavad algajad loodusuurijad rühmades uurimisülesandeid ja tutvuvad seeläbi Veskimetsa põneva vääriselupaiga ning selle asukatega. Tunni lõpus arutlevad lapsed ühises ringis grupitöödes saadud tulemuste üle. 

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Loodusõpetus II kooliaste:

 

4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;

7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;

13) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi; selgitab nende tähtsust looduses; toob näiteid nende mõju kohta inimese organismile;

36) seostab looduse uurimise, koosluste kaitse ja majandamise nendes valdkondades tegelevate elukutsetega.

 

Õppekava läbivad teemad

 

1. Läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri kujundamine“ 

Läbi aktiivõppe aidatakse õpilastel kujundada positiivset hoiakut õppimisse, kuulates, arutledes toetatakse õpilaste kujunemist ning iseenda ja oma klassikaaslaste tundma õppimist. Programmi käigus tutvuvad õpilased loodusuurija ametiga.

 

2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“  

 Teaduspõhistele faktidele põhinedes arutletakse erinevaid liike mõjutavate tegurite üle, mõtestatakse inimese roll neis ja suunatakse õpilasi väärtustama bioloogilist mitmekesisust ning ökoloogilist tasakaalu. 

 

 

Õpitulemused:

● Õpilane kirjeldab metsa kui elukooslust, selgitab selle tähtsust ning kaitse vajalikkust.
● Õpilane nimetab 3 salumetsa taime ning 3 salumetsa looma.
● Õpilane kirjeldab sambla ja sambliku erinevust
● Õpilane oskab metsas liikuda, vaadelda ja märgata elustikku enda ümber.
● Õpilane teadvustab looduseuurija kutse mitmekülgsust ja laadi.
● Õpilane selgitab, mis on elurikkus ja miks on see oluline.

Üldpädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus

Meetodid ja vahendid:

Meetodid ja vahendid: õppetunnis kasutatakse avastusõppe ja probleemõppe meetodeid: õppekäik Veskimetsas, vaatlus, arutelu, rühmatöö, reflektsioon.

 

Õppevahendid on 3-4 liikmelise grupi peale: mõõdulind, luup, määraja (taimed, tegevusjäljed), loodusuurija märkmik, rajakaart, pliiats, Eesti metsatüüpide fotod.

Klassi peale: tegevuspunktis juhendajal kaasas loomade tegutsemisjälgedega kast (väljaheited, näritud käbid).

Juhis õpetajale:

Õppeprogrammil osalemiseks on vaja saata päring aadressil https://tallinnzoo.ee/telli/ 

 

Enne loomaaeda tulekut palume õpilastele selgitada, et õppeprogramm on õppetund, millel on kindel teema ja eesmärgid ning kus on erinevaid tegevusi ja ülesandeid. Loomaaias kehtivad reeglid, millest tuleb juhinduda https://tallinnzoo.ee/kulastusreeglid/

Õppeprogrammi ajal peab õpetaja aitama distsipliini hoida. 

 

Õppeprogramm toimub metsas ja metsarajal- palume selga panna ilmaoludele vastavad riided ning maastikul liikumiseks sobilikud jalanõud. 

 

Kui õppeprogrammil osalevad erivajadustega lapsed, palume sellest teada anda programmi broneerimisel. Ratastooliga liikumine metsarajal on raskendatud, sest maastik on künklik ja raskesti läbitav. 

 

Kaasas olev õpetaja annab suulist tagasisidet vahetult pärast õppeprogrammi otse juhendajatele, lisaks palub Tallinna Loomaaed pärast õppeprogrammi kirjalikku tagasisidet e-kirja teel. 

 

Järeltegevused: 

  • Pärast õppekäiku ja enne kirjaliku tagasiside edastamist loomaaiale on saatval õpetajal hea võimalus veelkord teha kokkuvõte kogetust. Näiteks uurida lastelt ükshaaval, mis antud õppeprogrammi juures üllatas, mis meeldis, mis ei meeldinud. Alguses võib lapsed jaotada paaridesse, seejärel neljasesse rühma, siis kaheksaliikmeline rühm jne. Järgneb arutelu kogu rühmaga. 
  • Õppekäigul omandatud teadmisi võib kinnistada metsateemalise mõistekaardi loomisega.
  • Väidete mäng. Õpetaja loeb ette väiteid õppekäigul läbitud teema kohta. Kui nad on väitega nõus (“ÕIGE”) liiguvad astuvad nad eelnevalt kokkulepitud kohta ja kui nad väitega nõus ei ole (“VALE”) liiguvad teise punkti.

Sihtrühm:

4-6 klass II kooliaste

Kestus:

1,5 tundi

Grupi suurus:

32

Toimumise aeg:

Kevad
Sügis

Hind:

250€

Lisainfo:

Pileteid ei lisandu. Hinnas sisaldub iseseisev loomaaiakülastus pärast õppeprogrammi. 

Läbiviimise koht:

Tallinna Loomaaed (Veskimets). NB! Õppeprogramm toimub välitingimustes!

Läbiviimise asukoht:

59.4179421, 24.6574698

Maakond:

Harjumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Tallinna Loomaaia loodushariduse spetsialistid (loodusalase kõrgharidusega, pikaaegse keskkonnahariduse valdkonna kogemusega): Kristiina Taits, Heiko Kruusi, Kätlin Kukebal, Jana Kilter, Liina Pork, Jaana Emilia Harjula, Kaari Uibomägi.

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Loodusuurija esimesed sammud
Author:
Tallinna loomaaed
Loodusuurija esimesed sammud.docx(12.37 KB)

Õppeprogrammi sisukirjeldus

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

1.  Sissejuhatus (20 min)

Juhendajad tutvustavad loomaaias kehtivaid reegleid ja eelolevat programmi.

Teemasse sisseelamiseks arutletakse ühises ringis, kas keegi on varem käinud uurimisretkel ning arutletakse selle üle, keda/mida metsas näha võiks ning mida üks loodusuurija üldse teeb. Pööratakse tähelepanu sellele, kuidas peab metsas käituma. Liigutakse üheskoos Veskimetsa.

 

2.  Teema arendus (30 min)

Jõutakse Veskimetsa õpperajale, kus toimub programmi põhiosa. Klass jagatakse 3-4

 liikmelistesse gruppidesse.

  • Õpilased vaatlevad metsa enda ümber. Väiksemates gruppides järgneb lühike arutelu, mis on mets. Arutelu laieneb kogu klassile, kus kõik grupid saavad oma arvamust avaldada.
  • Juhendaja jagab igale grupile ühe metsatüübi pildi. Õpilased vaatlevad pilti ning kirjeldavad seda teistele. Lõpuks otsustavad õpilased, kas nende ümberolev metsatüüp on nende pildil või ei. Saadakse teada, et Veskimetsa metsatüüp on salumets.

Ühises ringis jätkub teema “Mets kui elukeskkond” avamine: rinded, eluta ja eluslooduse komponendid metsas,  nende vahelised seosed.  Räägitakse bioloogilisest mitmekesisusest ning miks on vaja seda hoida. Vääriselupaiga mõiste avamine arutelu vormis. 

 

  • Praktiline ülesanne (35 min)

●  Praktilise ülesande alustamiseks vaadatakse üle erinevad töövahendid, mida kasutama hakatakse, ja arutletakse, mis on vajalik meeles pidada metsas ohutuks liikumiseks. Arutletakse vaatlusolude (kuupäev, kellaaeg, asukoht, ilmaolud) fikseerimise olulisuse üle. 

●  Õpilased jagunevad kolme-neljaliikmelisteks töörühmadeks.

●  Juhendaja tutvustab ülesannet. Veskimetsa uurimisülesande vaadeldavateks objektideks on selgroogsed ja selgrootud loomad, taimed ja seened.

●   Osa informatsioonist tuleb otsida õpilastel stendidelt, läbi tuleb viia vaatlused, katsed, praktilised ülesanded.

  • Rühmadele jagatakse ülesannete täitmiseks märkmik tööjuhendiga ning muud töövahendid  (rajakaart, pliiats, luup, mõõdulint, määrajad (taimed, tegevusjäljed)).

 ●   Juhendaja(d)  liigub/liiguvad gruppide vahel ringi, vajadusel näpunäiteid andes ja tegevust suunates.

●   Ülesande lõppedes tutvustavad rühmad oma praktilise ülesande tulemusi teistele gruppidele.

 

3.  Kokkuvõte (5 min)

Tunni lõpus arutletakse õpilastega programmil läbitud teemadel, et saada tagasisidet selle kohta, mida õpilased tunnis omandasid, mis oli nende jaoks eriti huvitav, mis meeldis vähem ning kas õppetunni eesmärgid said täidetud. 

Viimati uuendatud: