Maastikumängud elurikkusega 3

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Põhikooli Riiklik Õppekava.

3. kooliaste (7.-9. kl)
2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Õpitulemused. Õpilane:
1) selgitab populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning toob selle kohta näiteid;
2) selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme;
6) lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemma probleeme;
7) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundega ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse.
Õppesisu
Organismide jaotamine liikidesse. Populatsioonide, ökosüsteemi ja biosfääri struktuur. Looduslik tasakaal. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid) ning nende mõju eri organismirühmadele. Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Liigi- ja elupaigakaitse Eestis. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Põhimõisted: liik, populatsioon, levila, ökosüsteem, kooslus, eluta looduse tegurid, eluslooduse tegurid, aineringe, konkurents, looduslik tasakaal, keskkonnakaitse, looduskaitse, bioloogiline mitmekesisus, biosfäär.

2.3. Geograafia

2.3.2. Õppeaine kirjeldus
Rõhutatakse loodusliku ja kultuurilise mitmekesisuse säilimise olulisust ning selle uurimise vajalikkust.
Areneb õpilaste keskkonnateadlikkus, võetakse omaks säästliku eluviisi ja jätkusuutliku arengu idee ning kujunevad keskkonda väärtustavad hoiakud. Keskkonda käsitletakse kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab nii loodus-, majandus-, sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna.
2.3.3. Õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes 9. klassi lõpetaja:
2) on omandanud ülevaate looduse ja ühiskonna olulisematest nähtustest ja protsessidest ning saab aru nende ruumilisest paiknemisest ja vastastikustest seostest;
3) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades nii kodukoha, Eesti kui ka teiste maade loodust ja kultuuri ning säästva arengu põhimõtteid;
4) kasutab geograafiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades;
2.3.4.1. Kaardiõpetus
Õpitulemused. Õpilane:
3) mõõdab vahemaid, kasutades kaardil erinevalt esitatud mõõtkava ning looduses sammupaari;
6) koostab lihtsa plaani etteantud kohast;

2.3.4.12. Euroopa ja Eesti asustus
Õpitulemused. Õpilane:
2) analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopa, sh Eesti näitel;
4) võrdleb linna ja maa-asulaid ning analüüsib linna- ja maaelu erinevusi;
2.3.4.13. Euroopa ja Eesti majandus
Õpitulemused. Õpilane:
1) analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ning toob näiteid majanduse spetsialiseerumise kohta;

Õppesisu. Majandusressursid.
Majanduse struktuur, uued ja vanad tööstusharud.

2.3.4.14. Euroopa ja Eesti põllumajandus ning toiduainetööstus
Õpitulemused. Õpilane:
1) toob näiteid taime- ja loomakasvatusharude kohta;
2) iseloomustab põllumajanduse arengueeldusi Eestis ja põhjendab spetsialiseerumist; 3) kirjeldab mulda kui ressurssi;

6) toob näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta.
Õppesisu.
Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud tegurid. Eri tüüpi põllumajandusettevõtted ja toiduainetööstus Euroopas. Eesti põllumajandus ja toiduainetööstus. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid.

Põhimõisted: taimekasvatus ja loomakasvatus, maakasutus, haritav maa, looduslik rohumaa, taimekasvuperiood, looma- ja taimekasvatustalud, istandused.

Õpitulemused:

Õppeprogrammi eesmärk
Tutvuda elurikkusega läbi maastikulise aspekti. Õppida planeerima maastikku keskkonnahoidliku asula ja lähiümbruse kavandamise kaudu, arvestades nii inimese kui ka elurikkuse (mitmekesise elustiku) vajadusi, väärtustada looduse mitmekesisust, keskkonnasõbralikku ja säästlikku eluviisi.

Programmi tulemused
Lahendavad bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemma probleeme asula ja lähiümbruse maastiku planeerimisel (koostades maastikumaketti); väärtustavad bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundega ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse. Areneb õpilaste keskkonnateadlikkus, tutvutakse ja võetakse omaks säästliku eluviisi ja jätkusuutliku arengu ideid ning kujunevad keskkonda väärtustavad hoiakud.

Meetodid ja vahendid:

Õppemeetodid

Rühmatöö, võrdlemine, tulemuste dokumenteerimine, maastikumaketi ehitamine, kuulamine, arutelu, esitlus ja kokkuvõte.

Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid

Esitluseks arvuti, projektor. Kolm erinevat vahtplastist 100x120cm kujundatud (reljeef, veekogud) maastikumaketi põhja. Maketile lisatavad elemendid: tekstiilist maastikuelemendid (põllud, niidud, sood, metsad, teed jm), objektid (puud, hooned, rajatised jm). Tööjuhendid rühmatööks, kirjutamis- ja mõõtmisvahendid, alused.

Kirjeldavad märksõnad:

linnud

loomad

maastikud

taimed

Sihtrühm:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

3 x 45min

Grupi suurus:

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Läbiviimise koht:

Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Läbiviimise asukoht:

58.373517025786, 26.7162334

Maakond:

Tartumaa

Keskus:

Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Otsekontakt:

loodusmuuseum@ut.ee
737 6076

Seotud failid:

Maastikumängud 3

Author:

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed

Maastikumängud 3.docx(26.23 KB)

Õppeprogrammi kirjeldus

Lae fail alla

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

1. Sissejuhatus maastikuökoloogiasse. Programmi sisu avav ja maastikuökoloogiat tutvustav kuulajaskonda kaasav esitlus. Näiteid loodussõbralikust maastikust ja maastikest, mis elurikkust ei toeta. Demonstreeritakse, kuidas saab elurikkust suurendada väga lihtsate vahenditega. Elurikkuse jaoks on maastikul olulised ühendused, võrgustikud, koridorid, aga ka takistused ja barjäärid. Kuna inimene on kaasajal peamine maastiku kujundaja, tutvutakse sellega, kuidas maastikku muutes saab elurikkust mõjutada, seda rumalalt vähendades või targalt suurendades. Lisaks arutletakse loodusressursside kasutuse üle maastiku tasandil (näiteks säästlik energiakasutus).
2. Asula ja selle lähiümbruse planeerimine ja maketiehitus rühmatööna. Klass jaotatakse kolme rühma, kellele antakse erinevad ülesanded. Praktilises töös lahendatakse elurikkuse, asula, tööstuse, põllumajanduse ja looduskaitsega seotud planeerimisülesanne. Iga rühm kujundab maastikumaketi põhjale (mõõtkavas 1:1000) etteantud tingimustele vastava asula ja selle lähiümbruse maastiku. Asula kohta on teada elanike hulk. Maketipõhjal on olemas reljeef ja veekogud, muu tuleb rühmatööna arutluste ja mõõtmiste käigus lisada. Osavõtjatel on kasutada erinevad maastikuelemendid nagu põllud, maanteed, niidud, metsad, üksikud puud jm. Inimkätega loodud objektidena saab maketile lisada hooneid, teid, raudteid, tehaseid, elektriliine jm.
Õpilased paigutavad metsad, niidud, põllud, inimasulad ja rajatised maastikule nii, et see toetaks elurikkust.
3. Rühmade kokkuvõtvad esitlused ja arutelu. Esitlused rühma koostatud asula ja lähiümbruse maastikumakettidest. Arutelu kavandatud maastike üle, kellel on seal hea elada, kellele see vähem sobib. Analüüsitakse, kas ka inimesel oleks seal hea elada, kas loodud maastikukujundus toetab elurikkust ja kuidas. Hinnatakse loodud maastiku elemente, nende asukohta, pindalasid ja vahemaid (mõõtkava 1:1000).
4. Loodusmuuseumi elurikkusega tutvumine.

Viimati uuendatud:

14.01.2025

Kvaliteedimärgis