Õppeprogrammi alguses tutvustatakse õpilastele Eesti metsade imetajaid. Vaadeldakse ja katsutakse metsloomade sarvi, kihvasid ja kolpasid.
Iga õpilane saab endale rolli metslooma näol (silt looma pildi ja jäljega). Metsaretk toimub koos juhendajaga, kes suunab laste tähelepanu erinevate loomade tegutsemisjälgedele. Matkaraja ääres on karu kraapimise puu ning huntide küttimismeetodite tutvustamiseks ehitatud näitlik hundi püüdmise aed ja auk. Vaadeldakse endist jahikantslit ning arutletakse lähemalt kontakte metsloomade ja inimeste vahel ning jahimehe rolli nende suhete reguleerimisel.
Mängitakse toiduahela mängu, täidetakse tööleht ja metsloomade nahatükkidega bingo.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava ja ainevaldkond loodusained.
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
17) koostab koosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemides (tootjad, tarbijad ja lagundajad);
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (soo, metsa) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
Läbivad teemad
Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast
aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest;
Õppekäik looduses toetab austavat ja hoolivat suhtumist elusloodusesse.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, liikumisõpetus (liikumine looduses), eesti keel (sõnavara, suuline väljendusoskus), matemaatika (jälgede mõõtmine )
Õpitulemused:
- tunneb kodukoha levinumaid loomaliike, nende elukeskkonda ja tegevusjälgi;
-oskab koostada metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
-teab, et iga organism eluslooduses täidab kas tootja, tarbija ja lagundaja rolli;
-oskab selgitada, kuidas erinevad organismid on aineringes omavahel seotud;
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: liigi määramine, mõõtmine, võrdlemine, kirjeldamine, järelduste tegemine, paaristöö, arutelu, mäng.
Töölehtede täitmine toimub paaristööna
Vahendid: mängu sildid 24 tk, koljud, kihvad, nahanäidised 10 tk, töölehed 12 tk, pliiatsid 12 tk
Juhis õpetajale:
Selga ilmastikukindlad riided, kaasa toiduamps ja veepudel. Riietuda mugavalt ja mitmekihiliselt, jalga sissekäidud veekindlad jalanõud. Igal lapsel kaasavõtta veepudel/termosega tee ja lõuna (võileib vm energiaamps). Söögipaus on keset matka. Õpetaja roll on aidata kaasa õpilaste rühmas hoidmisele.
Õpetajalt küsitakse tagasiside pärast programmi e-posti teel.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Matkajuht kõnnib matkarajal ees, õpilased tema kannul ja õpilastega kaasas olev saatja/õpetaja on viimane. Ühegi ülesande puhul ei ole vaja õpilastel üksi grupist eemalduda. Matkarada on tähistatud. Matkajuhil on kaasas esmaabikott ootamatuteks õnnetusjuhtumisteks.
Rada liikumispuudega õpilasele raskesti läbitav.
Korraga on võimalik läbi viia kaks programmi kahe juhendajaga.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.096408125398, 24.151210784912
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5019255
Programmi läbiviija:
Helena Pruul: Loodusgiid, kes on lõpetanud matkajuhi kursused Luual ja loodusgiidi eriala Haapsalu Kutsehariduskeskuses
Kristel Kadak: Loodusainete õpetaja, kes omab magistrikraadi bioloogia õpetaja erialal
Marje Suharov: Magistrikraad metsainseneri erialal,
Natali Käsk-Nõgisto: Rakenduslik kõrgharidus noorsootöö alal ja bakalaureus muinsuskaitse ja konserveerimine alal.
Andrus Kuiva: Loodusgiid, Matk OÜ
Küik juhendajad on õppeprogramme läbi viinud Valgejärve matkarajal kuue kuni kümne aasta vältel.
Programmile tuleku nädalal võetakse kooli kontaktisikuga ühendust ja täpsustatakse õpilastele edastatav info loodusraja tingimuste, riietuse, lõunapausi jne kohta. Samuti lepitakse kokku erivajadustega õplaste osalemine programmis.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi alguses toimub üldine teema tutvustus. Läbivaks teemaks kogu programmi vältel on imetajad metsas, nenede tegevusjälgede otsimine looduses ning toiduahela tutvustamine. Räägitakse keskkonnahoidlikust käitumisest matkarajal ja looduses.
Sissejuhatus raja alguses Järveotsa järve ääres. Vaadeldakse ja katsutakse metsloomade sarvi, kihvasid ja kolpasid. Võrreldakse kiskjate ning taimetoiduliste imetajate hammaste erinevust. Vaadeldakse põdra ja metskitse sarvede ja metssea kihvade arengut. Arutletakse, mis osa on küünistel ja kihvadel toidu hankimisel.
Iga õpilane saab endale programmis osaledes rolli metslooma näol (silt pildi, nimetuse ja jäljega). Kui programmi vältel tuleb vastavast metsloomast juttu, siis osaleb sildi omanik aktiivselt arutelus. Sissejuhatus 15 minutit .
Aktiivsed õppetegevused liikumisega. Metsaretk koos juhendajaga, kes suunab laste tähelepanu erinevate loomade tegutsemisjälgedele. Alustatakse metsas elavatest väiksematest imetajatest hiirtest ja muttidest, kelle elupaikadele ja toitumisele pööratakse tähelepanu. arutletakse, kes on tuhninud metsa all ja mida on söögiks otsitud. Vaadeldakse endist jahikantslit ning arutletakse lähemalt kontakte metsloomade ja inimeste vahel ning jahimehe rolli nende suhete reguleerimisel. Eesti metsades levivad taudid ning nuhtlusisendid, ulukite arvukus. Arutelu kuidas mõjutab keskkond loomade arvukust metsas. Huntide küttimismeetodite tutvustamiseks on raja äärde ehitatud näitlik hundi püüdmise aed ja auk. Räägitakse eestlaste pärimuslugusid huntidest. ca 2 km kuni 1,5 tundi
Söögipaus programmi keskel 15 minutit.
Töölehtede täitmine sobivas kohas rajal (vaatetornis või tipi telgis) ning metslooma nahatükkidest koostatud äraarvamise mäng (bingo). Töölehtede täitmine toimub paaristööna.
Jooksumäng "kes, keda – toiduahelad ja võrgustikud". Metsas elavate imetajate siltide alusel (jagati õpperetke alguses) jaotatakse osalejad kahte rühma ja selgitatakse, kes on kelle toiduahelas. Jooksumängu lõppedes selgub, kes sai "kõhu täis" ehk kes leidis vastasvõistkonnast endale õige saagi/toidu. Toiduahela tutvustamiseks võetakse lisaks kasutusele sildid metsas leiduvatest võimalikest toiduahela esimestest lülidest: vihmaussidest, seemnetest, puukoorest jt. 20 minutit
Matk tagasi alguspunkti , kus toimub metsaretke lõpetamine. ca 2 km 30 minutit
Kokkuvõtted ühises ringis: iga laps toob välja ühe uue teadmise, mis ta õppekäigul imetajate ja toiduahelate kohta teada sai. 10 minutit