Õppeprogrammi käigus vaadeldakse matemaatika ja loodusteaduste seoseid. Tutvutakse mõõtühikutega, võrreldakse looduslikke objekte mõõtes puu kõrgust, ümbermõõtu, sammu pikkust, kasutades selleks karjapoisimeetodit, koolipoisi meetodit I ja II ning peeglimeetodit. Tegevused toimuvad Ubari Loodustarkuse Keskuse õpperajal, kus tuleb nutivahendi abil leida viis loodusesse paigutatud mõõtekohta. Seal tuleb ruutkoodi abil lugeda ülesandeid ning need täita. Ülesandeid kohandatakse vastavalt rada läbivale klassile. Sobib põhikooli III kooliastmele.
Hea õpetaja,
Ubari Loodustarkuse Keskus ja Puhta vee teemapark õppeprogrammide tellimusi saab teha meie veebis: www.okokratt.ee/register/
Küsimuste puhul klikkige palun küsimärgil ja kui vajate ikkagi abi helistage palun Priit Adler 5132149.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetuse õppekava III kooliaste:
mõõdab või määrab kujundi pindala, keha ruumala, liikumise kiirust, tihedust;
leiab infot uuritavate ainete, kehade, nähtuste ja protsesside kohta ning hindab allikate usaldusväärsust õpetaja abiga; esitab uurimise tulemus
Matemaatika õppekava III kooliaste:
Arvutamine:
1) lahendab protsentarvutuse tüüpülesandeid (osa leidmine, terviku leidmine, osamäära leidmine, suuruse muutumine);
Geomeetria:
4) leiab täisnurkse kolmnurga joonelemendid (sh kasutades trigonomeetrilisi seoseid);
5) lahendab geomeetrilise sisuga probleemülesandeid (sh kasutades korrapärase hulknurga omadusi, Thalese teoreemi);
6) kasutab probleemülesannete lahendamiseks hulknurkade sarnasust (nt maa-alade plaanistamine);
7) arvutab tasandiliste kujundite (korrapärane hulknurk, kolmnurk, rööpkülik, romb, trapets, ring) joonelemendid, ümbermõõdu, pindala;
16) selgitab oma algebra- ja geomeetriateadmiste elulisi rakendusvõimalusi.
Bioloogia:
5) kasutab bioloogiainfo erinevaid allikaid, hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet, eristab seda mitteteaduslikest seisukohtadest ning kasutab teadusinfot probleeme lahendades;
Õpitulemused:
• mõõteriistadega (sh digitaalsetega) tutvunud;
• keha pikkust, pindala ja ruumala mõõtnud, tulemuste usaldusväärsust hinnanud;
• bioloogiliste, geograafiliste või kodulooliste objekte vaadelnud, kirjeldanud ja mõõtnud;
• oskab kasutada nutivahendit, lugeda ruutkoodi;
• on tutvunud erisuguste mõõtühikutega;
• oskab teha looduses mõõtmisi ja seostada tulemusi koolis õpituga;
• on arutlenud elurikkuse üle konkreetses vaatluspunktis;
• on harjutanud geomeetriliste kujundite ümbermõõdu ja pindala arvutamist;
• toonud näiteid protsentarvutuste kasutamise kohta looduses tegutsemisel;
• mõistnud loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust igapäevaelus;
• arvutanud kujundite joonelemente, ümbermõõtu, pindala ja ruumala;
• lahendanud geomeetrilise sisuga probleemülesandeid;
• rakendanud õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus;
• väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundega ja säästvalt erinevatesse
ökosüsteemidesse ning elupaikadesse.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Rühmatöö, arutelu, vestlus, praktiline töö mõõtevahenditega, paaristöö
Juhendaja annab igale osalejale pliiatsi, paberi, igale paarile antakse 50 m mõõdulint, klupp. Aastarõngastega puidu ristlõigete kogu. Võimalusel palume õpilastel kaasa võtta nutiseade, millega saab lugeda ruutkoode.
Juhis õpetajale:
Vajalik on valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja jalanõud. Soovitame õpilastele eelnevalt tutvustada programmi teemat ning asukohta, et õpilastel oleks võimalus omandatud teadmisi looduses rakendada. Pärast õppekäiku on soovitav koolis programmil kuuldut/nähtut korrata ja kinnistada. Õppekäigu ajal on saatva õpetaja rolliks grupi jälgimine.
Ootame koolilt tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta. Seda saab anda läbi keskkonnahariduse portaali. Vahetut tagasisidet küsime õpetajalt ja õpilastelt ka programmist kokkuvõtet tehes.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Ligikaudu 1 km pikkusel metsa õpperajal.
Rada on sobiv ka erivajadustega õpilasele, kuid mitte ratastooliga. Parema korralduse huvides palume keskust puudega õpilase osalemisest eelnevalt teavitada. Keskuse juhendajad on saanud puuetega inimestega tegelemiseks ettevalmistuse ja läbinud esmaabikursuse.
Palume võileib ja jook kaasa võtta. Kodus reisikotti pakkides tuleks igaühel läbi mõelda, kuidas looduses korraldada lõunatamine nii, et ei tekiks jäätmeid.
Juhendajate hariduslik valmisolek.
Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5, noorsootöötaja tase 6, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Helgi Sammel: kõrgharidus metsainsener, , loodusgiid noorsootöötaja, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.487351080316, 25.267567634583
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
5132149
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus – 10 min
Õppeprogrammi tutvustus. Käitumine looduses, õpperajal liikumine, üldine ohutus. Veendutakse, et kaasavõetud nutivahendites on töötav ruutkoodi rakendus.
Tegevused
Tegevused toimuvad viies mõõtmiskohas. Õpilased paaristööna liiguvad kaardil märgitud punktidesse, leiavad sealt ruutkoodi, loevad ülesande, mida täitma hakkavad ja pärast ülesande täitmist liiguvad järgmisesse punkti.
- Esimese mõõtekoha teemaks on mõõtühikud läbi aegade – 30 min;
Õpilased tutvuvad mõõtühikutega: jalg, küünar, puud, meeter, miil, kuupmeeter, ruutmeeter, hektar, kilomeeter. Maas lamava palgi mõõtmiseks kasutatakse jalga ja küünarvart, arutletakse sellise mõõtmise täpsuse üle. Tulemused teisendatakse kaasaegseteks SI-mõõtühikuteks.
Iga õpilane mõõdab oma sammu pikkuse. Arvutab teekonna pikkuse järgmise punktini.
- Teine mõõtekoht - teemaks geomeetria - 20 min;
Õpilased moodustavad nööri abil erinevaid geomeetrilisi kujundeid (kolmnurka, ristkülikut, rombi), mõõdavad kujundite ümbermõõtu ja pindala nii nööri abil kui vastavat valemit kasutades.
- Kolmas mõõtekoht - teemaks puu parameetrite hindamine – 20 min;
Puu ümbermõõdu mõõtmine ja diameetri arvutamine 1,3 m (rinnas-) kõrguselt. Tutvumine metsakorraldaja tööriista - klupiga ja juhendatud mõõteriista kasutamine. Puude vanuse määramine aastarõngaste järgi. Arutelu taime elutingimuste muutumise üle (aastarõngaste laiuse ja kuju alusel, koore paksuse mõõtmine). Puuliigi määramine.
- Neljas mõõtekoht teemaks puu kõrguse määramine – 30 min;
Puu kõrguse mõõtmine 3 erineva meetodiga (karjapoisi, pliiatsi, kolmnurga meetodiga). Erinevate mõõtmismeetodite täpsuse võrdlemine. Puuliigi määramine.
- Viies mõõtekoht taimestiku tiheduse ja katvuse hindamine– 30 min;
Erinevate puuliikide (pärn, sarpuu, hall lepp, pihlakas, jalakas) leidmine ja määramine 20 x 20 m ruudus kasutades nutirakendusi Plantnet ja /või Obsidentify. Milline on liikide katvus uuritavas ruudus %-des? Arutle: kuidas hindad elurikkust selles vaatluspunktis?
- Kogunemine kohtumispaika kokku lepitud ajaks. Lõunapaus – 20 min;
Kokkuvõte – 20 min;
Rühmad võrdlevad erinevates mõõtmispunktides saadud tulemusi. Arutelu teemal, kui palju läheb selliseid matemaatilisi mõõtmisi vaja inimesetele, kes lihtsalt matkavad looduses, töötavad metsakorraldaja või maamõõtjana?