Botaanikaaia avamaakollektsioonides mullakaeve juures arutletakse mullatekke, muldade kujunemise ja olulisuse teemadel, nägemis- ja kompimismeele ning võrdluste abil tutvutakse nelja Eestis leiduva mullatüübiga.
Arutletakse mõistete "mulla lähtekivim, mulla horisont, huumus-, sisse- ja väljauhtehorisont, mulla mineraalne ja orgaaniline osa, mulla lõimis" tähenduse ja sisu üle. Teadmiste suurendamiseks ja kinnistamiseks määratakse mullakaeves mullahorisondid ning viiakse paaristööna läbi “vorsti” katse mullatüübi kindlakstegemiseks ja sõelkatse mulla lõimise uurimiseks. Vastused kirjutatakse töölehele.
Õppeklassis arutletakse muldade kaitsmise vajaduse teemadel. Teadmiste suurendamiseks ja kinnistamiseks viiakse paaristööna läbi pH määramine erinevates mullaproovides, huumusainete määramine ning karbonaatiooni tõestamine. Katsete tulemused kirjutatakse töölehele.
Juhendajad varustavad õpilased töölehtede, kirjutusvahendite jm vajalike õppevahenditega.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm on seotud alljärgnevate gümnaasiumiastme geograafia õpitulemustega:
II kursus „Maa kui süsteem“
Litosfäär
7) selgitab kivimite murenemist eri tegurite mõjul erinevates keskkonnatingimustes, teab murenemise tähtsust looduses.
III kursus „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“
Põllumajandus ja toidutootmine ning keskkonnaprobleemid
3) seostab mullatekke tingimusi mulla koostise, ehituse ja omadustega ning toob näiteid
mullatüüpide ja mullaprotsesside kohta eri bioomides;
4) arutleb muldade hävimise ja selle peatamise võimaluste üle.
Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemine kujundab õpilastes keskkonnaküsimustes kaalutletud otsuste langetamise ning hinnangute andmise oskust – õpilane saab aru, mis on muld, kuidas see tekib ning oskab arutleda selle olulisuse üle. Õppepäev toetab õpilastes valmisoleku kujunemist tegelda muldi puudutavate keskkonnakaitseküsimustega ning rakendada loodussäästlikke ja jätkusuutlikke tegutsemis- ning majandamisviise.
Lõimitud on geograafia, bioloogia ja keemia.
Bioloogia: ökosüsteemid, keskkonnakaitse, kodanikuaktiivsus keskkonnakaitsel.
Keemia: pH, happed, keemilised reaktsioonid, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevad ohud, muldade pH ja selle tähendus.
Õpitulemused:
Õpilane oskab:
- selgitada kivimite murenemist eri tegurite mõjul erinevates keskkonnatingimustes (aluseks muldade kujunemisele, mullatüüpidele);
- eristada mullahorisonte (huumus-, sisse- ja väljauhtehorisont, lähtekivim) ja neid nimetada;
- läbi viia mullaga seotud katseid („vorsti“ katse mullatüübi kindlaks tegemiseks, sõelkatse mulla lõimise uurimiseks, pH määramine erinevates mullaproovides, huumusainete määramine, karbonaatiooni tõestamine).
Õpilane teab:
- mis on muld, kuidas see tekib;
- mullaga seotud mõisteid (horisont, mulla lähtekivim, huumus-, sisse- ja väljauhtehorisont, mulla mineraalne ja orgaaniline osa, lõimis);
- nelja Eestis leiduvat mullatüüpi (liiv-, turvas- ja rähkmuld, savikas muld);
- muldade hävimise põhjuseid ja selle peatamise võimalusi.
Õpilane väärtustab:
- mulda kui olulist kasvu- ja elukeskkonda ning elu kestlikkuse alust inimestele, taimedele ja loomadele.
- selgitada kivimite murenemist eri tegurite mõjul erinevates keskkonnatingimustes (aluseks muldade kujunemisele, mullatüüpidele);
- eristada mullahorisonte (huumus-, sisse- ja väljauhtehorisont, lähtekivim) ja neid nimetada;
- läbi viia mullaga seotud katseid („vorsti“ katse mullatüübi kindlaks tegemiseks, sõelkatse mulla lõimise uurimiseks, pH määramine erinevates mullaproovides, huumusainete määramine, karbonaatiooni tõestamine).
Õpilane teab:
- mis on muld, kuidas see tekib;
- mullaga seotud mõisteid (horisont, mulla lähtekivim, huumus-, sisse- ja väljauhtehorisont, mulla mineraalne ja orgaaniline osa, lõimis);
- nelja Eestis leiduvat mullatüüpi (liiv-, turvas- ja rähkmuld, savikas muld);
- muldade hävimise põhjuseid ja selle peatamise võimalusi.
Õpilane väärtustab:
- mulda kui olulist kasvu- ja elukeskkonda ning elu kestlikkuse alust inimestele, taimedele ja loomadele.
Üldpädevused:
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: arutelu, võrdlus, paaristöö, selgitamine, nägemis- ja kompimismeele kasutamine.
Vahendid: tervele grupile – mullatüüpide näidised (4 tk); igale paarile – tööleht, kirjutusvahend ja -alus, tühi tops „vorsti“ katse läbiviimiseks, mullasõel ja karp lõimise katse läbiviimiseks, indikaatorpaber pH määramiseks, vesilahused erinevatest muldadest pH määramiseks, Petri tass, destilleeritud vesi, kätepaber, plastikust lusikas, pipett, filterpaberid, 4 katseklaasi, katseklaaside hoidik, lehter, indikaatorvedelik, kaaliumkloriid, soolhape, naatriumhüdroksiid.
Juhis õpetajale:
Enne botaanikaaeda tulekut selgitatakse kohapealse kontaktisiku poolt õpetaja ootused programmi ja selle läbiviimise kohta, lisaks palume eelnevalt anda teada, kui osalevad erivajadusega õpilased (ei sobi liikumispuudega õpilastele). Korraga võtame vastu maksimaalselt 32 õpilast, kes jaotatakse kahe juhendaja vahel. Võimalus on valida programmi algusaeg vahemikus 11.00 kuni 13.00. Kohtumispaik on botaanikaaia külastuskeskus. Seoses õpilaste jagamisega kahte rühma on vajalik vähemalt kahe õpilaste hulgas autoriteeti omava koolipoolse täiskasvanu juuresolu, kes innustavad õpilasi programmist aktiivselt osa võtma, jälgivad, et õpilased käituvad vastavalt headele tavadele, vajadusel kutsuvad õpilasi korrale ja lahendavad konflikte ning abistavad õpilasi õpiülesannete täitmisel. Kõik õppevahendid on kohapeal olemas. Pool programmist toimub välitingimustes. Õpilased peavad olema riietatud ilmale vastavalt: piisavalt sooja hoidvad ja vettpidavad riided ja jalanõud, kaasas võiks olla veepudel või termos sooja joogiga. Õpetaja saab programmi algul tagasisidelehe, mille palume tagastada täidetuna pärast programmi läbimist. Tagasisidelehel on palutud anda hinnang programmile (üldmulje, mis oli meeldiv/ebameeldiv), hinnata programmi pikkuse ja programmi erinevate osade kestuse sobivust, eakohasust, mõistetavust, haakumist riikliku õppekavaga ning kasutegurit kümnepallisüsteemis. Samuti oodatakse hinnangut juhendaja tegevusele (kõne kiirus, hääle tugevus, lastega tegutsemise oskus). Lisaks on võimalik kirjutada omapoolseid kommentaare või ettepanekuid. Vastavalt tagasisidelehtedelt saadud infole korrigeeritakse ja parandatakse programme.
Peale programmi läbimist saab õpetaja rakendada/seostada õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Sihtrühm:
Gümnaasium
Kestus:
2 tundi
Grupi suurus:
32
Toimumise aeg:
Kevad
Suvi
Sügis
Hind:
300€
Lisainfo:
Maksumus
Grupile kuni 25 õpilast 200.00 (koos käibemaksuga); grupile 26 ‒ 32 õpilast 300.00 (koos käibemaksuga).
Programmile saab tulla ühiskondliku transpordiga. Programm ei sobi läbiviimiseks liikumispuudega õpilastele. Pool programmist toimub sisetingimustes õppeklassis ning pool välitingimustes mullakaeve juures, õpilased peavad olema riietatud ilmale vastavalt. Juhendaja ja õpetaja viibivad kogu aja õpilaste juures. Juhendaja selgitab katsete läbiviimisega seotud ohutusnõudeid ning mullakaeve juures kehtivaid käitumisreegleid.
Läbiviimise koht:
Tallinna Botaanikaaed
Läbiviimise asukoht:
59.469824526927, 24.8783611
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
marit.kasemets@botaanikaaed.ee
606 2663
606 2663
Programmi läbiviija:
Juhendajatel on pikaajaline kogemus nii õppekavakohaste programmide läbiviimisel kui botaanikaaia kollektsioonide tutvustamisel õpilastele ja täiskasvanutele.
Krista Kaur – kõrgharidus, MSc, agronoomia, waldorfpedagoogika kursus, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Tiia Jaanus – kõrgharidus, MSc, bioloogia-botaanika, bioloogia- ja keemiaõpetaja, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Ave Visnapuu – kõrgharidus, MSc, agronoomia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Merlyn Pajur – kõrgharidus, MSc, geograafiaõpetaja, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2006.
Marit Kasemets – kõrgharidus, MSc, geoökoloogia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2006.
Pille Hermann – kõrgharidus, MSc, entomoloogia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2012.
Tiina Marjapuu – keskeriharidus, aednik, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2014.
Õnne Kuriks – kõrgharidus, MSc, sotsiaalteadus, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2022.
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
10 minutit – sissejuhatus, vastuvõtja tutvustab botaanikaaeda, programmi kava ja tegevusi, lepitakse kokku käitumisreeglid. Grupp jaotatakse kahe juhendaja vahel, kes õpilastega tegelevad. Igale õpilasi saatvale õpetajale antakse täitmiseks tagasisideleht.
Tegevus avamaakollektsioonides mullakaeve juures:
15 minutit – arutletakse mullatekke, muldade kujunemise ja olulisuse teemadel, nägemis- ja kompimismeele ning võrdluste abil tutvutakse nelja Eestis leiduva mullatüübiga (juhendaja annab selleks õpilastele liiv-, turvas- ja rähkmulla, savika mulla näidised). Juhendaja tutvustab Geoportaalis olevat Eesti mullastiku kaarti kasutades nutiseadet.
15 minutit – arutletakse mõistete "horisont, mulla lähtekivim, huumus-, sisse- ja väljauhtehorisont, mulla mineraalne ja orgaaniline osa, lõimis" tähenduse ja sisu üle. Tutvutakse mullahorisontidega mullakaeves, horisondid määratakse ja pannakse kirja paari peale antud töölehele.
20 minutit – teadmiste suurendamiseks ja kinnistamiseks viiakse paaristööna läbi „vorsti“ katse botaanikaaias leiduva mullatüübi kindlakstegemiseks ja sõelkatse botaanikaaias leiduva mulla lõimise uurimiseks.
“Vorsti“ katse läbiviimiseks võetakse kaevest igast horisondist natuke mulda, mis segatakse omavahel. Vastavalt sellele, kas peopesal saab mullast vormida vorstikese, kuulikese vm, on võimalik kindlaks teha mullatüüp. Sõelkatse läbiviimiseks võetakse kaevest igast horisondist natuke mulda mullasõelale ja sõelutakse seda kastikesse. Luubi abil uuritakse, milline materjal jäi sõelale (kas juuretükid, lehetükid, putukate osad, sõmerad, kores või mitte midagi) ja milline mulla osa sõeluti välja (mulla peenes). Vastavalt lõimisele saab selgitada mulla sobivust erinevate taimede kasvatamiseks. Katsete tulemused kirjutatakse töölehele.
Tegevus õppeklassis:
Teadmiste suurendamiseks ja kinnistamiseks viiakse paaristööna läbi kolm mullaga seotud keemiakatset. Juhendaja tuletab meelde, kuidas katseid ohutult ja mõistlikult läbi viia, et õpilane ei ohustaks end ega teisi enda ümber.
Katsed:
15 minutit – pH määramine erinevates mullaproovides. Juhendaja antud mullaproovist valmistatakse vesiekstrakt kaaliumkloriidiga, mis filtreeritakse. Filtraadile lisatakse indikaatorvedelikku. Saadud lahuse värvust võrreldakse juhendis toodud kalibreerimislahuste värvustega. Katse kontrollimiseks kasutatakse indikaatorpaberit.
Juhendaja selgitab, et oluline on teada, millise pHga mullas millised taimed kasvavad ja kuidas seda teadmist kasutada põllumajanduses, maaparanduses ning kuidas muldade väärkasutamine loodusele mõjub.
15 minutit – huumusainete määramine. Juhendaja antud mullaproovist, NaOHst ja veest valmistatakse lahus, mis filtreeritakse, et eraldada humiinained ja huumushapped. Hiljem filtraat hapestatakse ja filtreeritakse uuesti, et eraldada humiinhapped ja fulvohapped.
Juhendaja selgitab, et mullas on aineid, mida palja silmaga ei näe, kuid ometigi koosneb muld taimedele väga olulisest ainest huumusest, millest oleneb mulla viljakus ja kvaliteet. Huumuses leiduv humiinhape aitab parandada mulla struktuuri ja on taimedele oluline toitainete kättesaadavaks tegemisele. Fulvohapped aitavad muuta toitaineid (mineraale jt metalle) taimedele kättesaadavamaks.
10 minutit – karbonaatiooni tõestamine. Juhendaja antud kahest mullaproovist määratakse kindlaks kaltsiumkarbonaat. Petri tassile asetatakse lusikatäis mulda mõlemast mullaproovist ning lisatakse HCl. Jälgitakse, kas mullaproovis sisalduvad karbonaadid reageerivad happega ning eraldub CO2. See katse annab võimaluse märgata, et mullad ei ole ühesuguse koostisega, üks proovidest on lubjakivirikas rähkmuld ja teine lubjakivi ei sisalda.
Juhendaja selgitab, et lubajakivil kujunenud karbonaatsed mullad on enamasti aluselised, viljakad, hästi õhustatud, põuakartlikud ja õhukese tüsedusega, kuidas inimesed on läbi aegade paepealseid muldi kasutanud ja millised murekohad võivad tekkida, kui sellisel mullal põllukultuure kasvatatakse.
Katsete tulemused kirjutatakse töölehele. Täidetud töölehed antakse õpilasi saatvale õpetajale.
10 minutit – arutletakse muldade kaitsmise vajaduse teemadel (kuidas põllumajandus, ehitus, väär maaparandus muldadele mõjub, millised on muldade hävitamise peatamise võimalused).
10 minutit – kokkuvõtte tegemine. Juhendaja palub õpilastel rääkida programmil tehtust ning kogetust. See võimaldab juhendajal aru saada, kas õpitulemused on saavutatud. Õpetaja annab juhendajale täidetud tagasisidelehe.