Töötoa esimeses osas toimub süstemaatiline õpe kliimamuutuste lahti mõtestamiseks. Selle väljund on praktiline ja loominguline – valmib plakat, mis kujutab erinevaid kliimamuutuste põhjustatud looduslikke ja sotsiaalseid protsesse. Töötoa teises pooles arutletakse selle üle, kuidas need protsessid meid endid mõjutavad ja mida me ise ära teha saame. Osalejad jagavad oma emotsioone ning saavad juhendajalt tuge ja võimestust lahenduste loomisel.
Õppeprogrammi „Kliimamuutuste mõistmisest tegudeni?“ (9.-12. kl) vabade aegade vaatamiseks ja kiireks broneerimiseks klikka Kliimamuutuste mõistmisest tegudeni (9.-12. kl, tudengid) | Lydian
Programmis on kasutusel töötoa formaat „Kliimakollaaž“ (Climate Fresk), mille on arendanud samanimeline organisatsioon, tuginedes IPCC kliimaraportitele.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Gümnaasiumi riiklik õppekava Lisa 4 Loodusained
Geograafia II kursus Maa kui süsteem
5) arutleb kliimamuutuste võimalike tagajärgede ning kliimamuutustega kohanemise võimaluste üle.
Bioloogia 2.1.2. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud
5) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning prognoosida nende tagajärgi, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele, eetilismoraalsetele ja õigusalastele seisukohtadele;
Gümnaasiumi riiklik õppekava Lisa 14
2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ 2.1. Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast:
3) aru saama loodusest kui terviksüsteemist ning inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest;
Mõttekaarti koostades süstematiseerivad õpilased oma teadmisi looduse- ja inimestevahelistest seostest (seostades näiteks häiringuid looduskeskkonnas inimeste toidujulgeolekuga).
Gümnaasiumi riiklik õppekava Lisa 3 Kunstiained
2.1 Kunsti 2.1.2. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud
1) uurib ning kasutab teadlikult ja põhjendades visuaalseid kujutisi, jooniseid, skeeme ja sümboleid suhtluses;
2.1.3. Õpitulemused
Plaanimine ja ideede arendamine, loomine
Õpilane:
1) genereerib ideid, arendab esialgset ideed edasi;
Õpitulemused:
2. Õpilane suudab toime tulla oma emotsioonidega seoses kliimakriisiga.
3. Õpilane oskab mõtestada probleemide lahendamist kliimamuutustega kohanemise või nende leevendamise näitel.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Vahendid:
- Climate Fresk kaardid (42 tk, 2 komplekti)
- Climate Fresk slaidiprogramm
- Climate Fresk prinditud visuaalsed A4 materjalid (3 tk)
- Harilikud pliiatsid, 20 tk (varuga)
- Viltpliiatsid, 2 komplekti
- Suur paber, 2 tk
- Käärid, 1 tk
- Töölehed, 2 tk
Meetodid
- Arutelu ja dialoog
- Rühmatöö ja koostöine õppimine
- Visuaalsed ja loovmeetodid
- Mõttekaardi koostamine
Juhis õpetajale:
Programmi juurde kuuluvad koolis tehtavad eeltegevused ja järeltegevused. Sellekohane info saadetakse meilile peale programmi broneerimist. Kui teieni eel- või järeltegevus mingil põhjusel ei jõua, palun andke sellest teada bronn@loodusmuuseum.ee . Oleme tänulikud, kui vastaksite järeltegevusega kaasas olevale rahuloluküsimustikule.
Klassi saatval täiskasvanul palume tundi sekkuda juhul kui esineb käitumisprobleeme.
Seda programmi on võimalik läbi viia teie koolis kohapeal või Eesti Loodusmuuseumis (Lai 29a, Tallinn). Tunni broneerimine toimub läbi Lydian keskkonna. Kui teil on broneerimisega probleeme või ajad ei sobi, palun teavitage meid sellest bronn@loodusmuuseum.ee .
Õppekeskkonna eripärad Loodusmuuseumis: Õppeklass on muuseumis väga kitsas, mistõttu tõhusaks õppimiseks sobilik õpilaste arv muuseumis kohapeal on kuni 16 gümnasisti. Õpilastest moodustatakse kuni seitsmeliikmelised grupid.
Kooli tellides on oluline, et klassiruum sobiks grupitöödeks ja oleks võimalik kasutada ekraani ettekande näitamiseks.
Programm sobib kohandatuna HEV õpilastele. Programmi registreerudes palume kirjeldada "Lisainfo" lahtrisse õpilaste vajadusi, millega muuseumiõpetajad arvestama peaksid (motoorsed piiranguid, erihuvid, suhtlusoskused jne). Vajadusel võtame teiega ühendust enne tunni toimumist, et tagada tunni parim kvaliteet just teie õpilastest lähtuvalt.
Eesti Loodusmuuseum tagab kõik õppetegevuseks vajalikud vahendid.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
192 € üks programm, väljaspool Tallinna asuvatele koolidele lisandub transpordi tasu.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.440792358301, 24.745350058141
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
6 411 739
Programmi läbiviija:
Anete Altrov, Eesti Loodusmuuseumi õpetaja ja kuraator. Kõrgharidus (Keskkonnakorraldus). Õpetaja Eesti Loodusmuuseumis alates 2023. aasta detsembrist. Praktika Vaibla linnujaamas lindude rõngastamisest ja määramisest.
Enri Uusna, Eesti Loodusmuuseumi hariduskuraator-õppedisainer. Kõrgharidus (Maastikukaitse ja -hooldus; Andragoogika). Haridososakonnas alates 2025. aasta septembrist.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (15 min)
Töötoaks jaotatakse osalejad vastavalt nende arvule 4-7 liikmelisteks laudkondadeks. Sissejuhatus algab tutvumisringi ja jää murdmisega. Juhendaja tutvustab töötoa ülesehitust ja põhimõtteid ning viib osalejad lühidalt kurssi valitsustevahelise kliimamuutusete paneeli (IPCC) tegevusega. Osalejatelt küsitakse kaks soojendusküsimust, millele koheselt vastata pole vaja:
- Kui palju on globaalne õhutemperatuur tõusnud pärast tööstusrevolutsiooni?
- Kas ilma inimtegevuseta võiks toimuda mingisugunegi kliima soojenemine?
Põhiosa (60 min)
Põhiosa käigus moodustab iga laudkond neile jagatud kaartidest seoste võrgustiku, mis ühendab kokku kliima soojenemise põhjused ja erinevad tagajärjed. Kaardid laotatakse lauda katvale paberile, millele saab töö käigus ka kirjutada-joonistada. Kaartide välja jagamine ja seoste moodustamine toimub viies järgus:
- Järgus 1 saavad osalejad kaardi inimtegevusest, fossiilkütuste põletamisest, CO2 heitmetest, kasvuhooneefekti võimendumisest, temperatuuri tõusust, merejää sulamisest ning merevee taseme tõusust. Osalejad seostavad kaardid omavahel, moodustades esialgse kollaaži. Kontrollitakse osalejate seniseid teadmisi fosiilkütustest, kasvuhooneefektist ning inimtegevuse panusest kliima soojenemisse.
- Järgus 2 lisanduvad olemasolevatele juurde kaardid põllumajandusest, hoonestusest, tööstusest, transpordist, metsaraiest, teisest kasvuhoonegaasidest, süsiniku sidujatest, CO2 kontsentratsioonist ning ookeanide hapestumisest. Osalejad seostavad lisandunud kaardid olemasolevatega ning laiendavad oma kollaaži.
- Järgus 3 lisanduvad kaardid veeringe häiringutest, veetemperatuuri tõusust, mandrijää ja liustike sulamisest. Osalejad seostavad lisandunud kaardid olemasolevatega ning laiendavad oma kollaaži. Sellest järgust alates võivad osalejad joonistada kollaažile kaarte ühendavaid jooni.
- Järgus 4 lisanduvad kaardid mere ja maismaa elurikkuse kadumisest, kaltsiumkarbonaadi ja lubikodade lahustumisest, põudadest, tsüklonitest ja üleujutustest. Osalejad seostavad lisandunud kaardid olemasolevatega ning laiendavad oma kollaaži. Kontrollitakse osalejate teadmisi globaalse elurikkuse vähenemisest.
- Järgus 5 jagatakse osalejatele kaardid igikeltsa sulamisest, haiguskandjatest, saagikuse ja joogivee kättesaadavuse vähenemisest. Osalejad saavad võimaluse enne kätte saamist ära arvata ka viis viimast kaarti: ebavõrdsuse kasv, näljahäda, terviseprobleemid, rahvastiku ümberasumine ning relvastatud konfliktid. Osalejad seostavad lisandunud kaardid olemasolevatega ning lõpetavad oma kollaaži.
Igas järgus palub juhendaja osalejatel oma valikuid põhjendada ning vajadusel suunab neid õigele teele. Täielik kaartide valik kogu kollaažiks sõltub grupi võimekusest ning huvist konkreetse teema osas.
Looming ja kokkuvõte (15 min)
Osalejad mõtlevad oma kollaažile pealkirja, viimistlevad vastavalt oma loomingulisele nägemusele ning saavad vabas vormis pausi.
Emotsioonid (10 min)
Osalejad istuvad ühte suurde ringi ning jagavad paarides pärast esimest osa tekkinud emotsioone seoses kliimakriisiga. Juhendaja valideerib väljendatud emotsioone ning julgustab gruppi suunama emotsioonid võimalike lahenduste väljamõtlemisse.
Arutelu ja tegevusplaanid (75 min)
Juhendaja jagab osalejele IPCC raportite lähtekohad erinevatest ühiskonna sektoritest, kuidas aastaks 2050 hoida globaalse temperatuuri soojenemist alla 2 C. Samuti arutleb juhendaja osalejatega, miks erinevate ühiskonna osad (indiviid, valitsus, ettevõtted) kõhklevad tegutsemast ja vastutust võtmast (nn “tegevusetuse kolmnurk”) ning mida on vaja, et sellest välja tulla.
Laudkonnad asuvad välja mõtlema oma lahenduste ettepanekuid, millest üks vormistatakse ette antud töölehele ning jagatakse suures ringis arutelu ploki lõpus. Igal laudkonnal on aega 3-4 minutit, et esitleda oma ettepanekut teistele.
Kokkuvõte (5 minutit)
Juhendaja julgustab osalejad jagama programmi lõpuks tekkinud emotsioone ning võtab kokku töötoas õpetatu.