Õppekäigul uurime Aidu karjääri tehismaastikku: kuidas kaevandamine kujundab maastikku, millised on rekultiveerimise viisid ning kuidas loodus taastub. Teeme kohapealseid vaatlusi ja võrdleme eri kanalite seisundit. Arutleme energia- ja loodusvarade kasutuse mõjude ning loodus- ja sotsiaalmajanduslike seoste üle Eesti näitel.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Läbivad teemad
- Keskkond ja jätkusuutlik areng: maastikumuutuste, taastamise ja energiavalikute seosed (loodus–majandus–ühiskond).
- Elukestev õpe ja karjäär: välitöö oskused ja valdkonna elukutsete tutvustus.
Õppeainete lõiming. Bioloogia (ökoloogia, elupaigad), geograafia (Maa kui süsteem; loodusvarad), keemia (vesi ja lahused – visuaalnäitajate tõlgendus), füüsika (reljeef ja gravitatsioon sademevee suundades), digipädevus (andmete kogumine ja esitlus).
Õpitulemused:
Teadmised. Programmi lõpetanud õpilane:
teab põlevkivi kaevandamise lühiajalisi ja pikaajalisi mõjusid maastikule, põhjaveele ja elustikule;
teab rekultiveerimise erinevaid vorme (nt metsastamine, põld, relkreatsioon, tuulepark jne), tuues näiteid nende tugevustest ja piirangutest;
Oskused. Programmi lõpetanud õpilane:
oskab läbi viia maastiku vaatlusi;
oskab kriitiliselt hinnata seoseid: majandus – kogukond - loodushoid;
oskab kasutada täiendavat teavet (kaardid, portaalid, usaldusväärsed allikad) järelduste põhjendamiseks.
Hoiakud. Programmi lõpetanud õpilane:
mõistab seoseid energia- ja materjalitarbimise, põlevkivi kaevandamise ning keskkonnamõjude vahel ja arvestab neid oma valikutes;
mõistab mitut vaatenurka (loodusteaduslik, sotsiaal-majanduslik, kultuuriline) ja näeb kestliku arengu vältimatust;
rakendab tõenduspõhist mõtlemist (faktid enne arvamusi) ning on valmis oma seisukohti andmete valguses täpsustama.
Õpitulemused
Õpilane…
kavandab ja viib läbi lühiväljuurimuse, kogub süsteemselt andmeid (reljeefiprofiil lohus; substraadi kirjeldus; taimkatte katvus; vee visuaalnäitajad) ja põhjendab järeldusi valitud meetodi piiranguid arvestades. (Gümn Loodusained 1.1 p-d 2–3, 6.)
analüüsib inimtegevuse mõju maastikule ja ökosüsteemidele (kaevandamine, puistangud, rekultiveerimine) ning seob leiud loodusvarade majandamise ja keskkonnaprobleemidega. (Gümn geograafia: „Maa kui süsteem“; „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“.)
hindab kriitiliselt infot (kohapealne vaatlus vs varasemad väited/kaardid) ning kommunikeerib tulemusi (mini-plakat või 60 sek esitlus). (Gümn Loodusained 1.1 p-d 4–5.)
arutleb kestliku arengu kompromisside üle (kohalik kogukond–majandus–looduskeskkond) ja seostab teema karjäärivõimalustega (nt keskkonnakorraldus, geoinfo, maastikukujundus). (Gümn Loodusained 1.1 p-d 7–8.)
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: välitöö protokoll (võrdlevad vaatlused), vaatlused, argumenteeritud arutelu.
Vahendid:
- lihtsad vaatluslehed (vee värv/ läbipaistvus skaalal; taimkatte katvus) ja markerid;
- skeemid/kaardid;
- pildid tööst karjääris ja tehnikast.
Juhis õpetajale:
- Enne programmi käsitleda tundides:: gümnaasiumi loodusained – uurimisoskused; geograafia kursused „Maa kui süsteem“ ja „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“.
- Järeltöö ideed (valik):
- Välivaatluste aruanne. Struktureerida välivaatluse tulemused teadusliku loogika järgi. Koondada lisaandmed. Teostada analüüd, aruanne ja järeldus.
- Arutelu: “Kas Aidu karjääris toimuv näitab kestlikku rohepööret?”
- Sidusrühmade kaardistus ja kompromissettepanek. Kaardistada osalised (elanik, ettevõte, omavalitsus, looduskaitse, külastaja); Koostada 2×2 huvi–mõju maatriks; sõnasta kompromiss.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Toimumiskoht: Aidu karjäär. Kohtumiskoht kokkuleppel (tavaliselt Kaevandusmuuseumi juures)
Aeg: aastaringselt, kuid eelstatud kevad, suvi, sügis
Rühma suurus: kuni 20 õpilast + 2 õpetajat
Rühmade vastuvõtuvõimekus: tavapäraselt 1 rühm korraga, kokkuleppel maksimaalselt 2 rühma. Sõltub ka klsside suurusest.
Läbiviimise koht:
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
514 1692
Programmi läbiviija:
Programmi viivad läbi kogenud keskkonnahariduse juhendajad; kvalifikatsiooni ja kogemuste kirjeldus on toodud kodulehel. https://www.matkaklubi.ee/koolitajad/
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Tegevuste käik (ca 3 h)
- Sissejuhatus kohtumiskohas (10min). Tervitus, tutvumine. Koha tutvustus, lühidalt Aidu karjääri ajaloost ja ülevaade karjääri suurusest (skeemil). Enne liikuma hakkamist pannakse paika liikumisreeglid (rada on ohutu, kuid vajab tähelepanu).
- Rekultiveeritud mets (10min). Aidu karjääri bioloogilise rekultiveerimise tutvustus. Rekultiveeritud metsa vaatlus (puude liigid ja vanus, alustaimestiku liigirikkus). Arutatakse, miks osad liigid kasvavad paremini kui teised, kas ja miks on vaja karjäärialasid rekultiveerida. Kuidas on ajas muutunud bioloogilise rekultiveerimise põhimõtted jne
- Aidu Nõmme lõkkekoht, keskmise kanali juures (10min). Teostatakse esimene kanalis oleva vee visuaalne vaatlus ja arutelu. Mis mõjutab vee sinakat-rohekat värvust? Kas kanalis olevat vett võib juua (näiteks siin telkides)? Arutletakse karbonaatide, sulfaatide, fenoolide mõjust.
- Puistangute vaheline lohk (10 min) Uuritakse puistangut, arutletakse kuidas käivab karjääriviisiline kaevandamine, kuidas need puistangud on tekkinud, miks puistangute vorm on ajas muutunud, kuidas see mõjutab looduslikku keskkonda.
- Puistangu ahelik suure kanali juures (10 min). Vaadeldakse karjääri ulatust (vaade piki kanalit, kaardil asukoha määramine ja ulatuse võrdlus). Programmijuht annab ülevaate Aidu karjäärist ja siin töötanud ülivõimsatest masinatest. Samuti miks on antud kanal tunduvalt suurem, kui eelmine. Selgitatakse välja, miks lähevad kanalid põhjast lõunasse aina sügavamaks (Aidu karjääris 8-27m).
- Karjääri kõrgeim punkt (10 min). Siit avaneb vaade kohale, kus vanasti oli küla. Programmijuht tutvustab, mis sai külaelanikest. Arutletakse, millised on tänapäeval uue tööstusala avamisel ettevõtte kohustused kohalike elanike suhtes. Miks on vaja teha keskkonnamõjusid? Tänaseks kõrguvad Aidus küla asemel põlevkivi karjäärialale rajatud tuulepargid. See on samuti üks karjääri rekultiveerimise vorme. Arutletakse taastuvenergia ja põlevkivi energia plusse ja miinuseid.
- Vana kanal (10min). Teostatakse teine kanalis oleva vee visuaalne vaatlus. Võrdlus eelmisega (esimene on suurem ja rajatud peale 1975.aastat, teine on vanem ja rajatud enne II.ms). Seetõttu on kanalid erinevad nii mõõtmetelt kui ka taastumisprotsesside ja hetkeolukorra poolest. Kuna antud kanal ületatakse parvega, siis on osalejatel võimalus vaadelda vee sügavustesse, kus on uppunud puud ja pruunvetikad. Kui kõik on saanud teisele poole kaldale – arutletakse kanalites olevate vete looduslikku taastumisprotsesse.
- Konveier (10min). Arutlus teemal: VKGle kuuluva põlevkivikonveieri ja eluslooduse vastuolud. Millised võiksid olla vastuolusid vähendavad meetmed?
- Langatusauk (10min). Selgitatakse, millest tekivad langatusaugud ja langatusalad ja millised keskkonnaprobleemid sellega kaasnevad. Koostame arutelu käigud sellise elupaiga riskikaardi.
- Kokkuvõte (10min). Retkejuht küsib kordamisküsimusi kõikide teemade kohta. Kui vastused käes, süütab retkejuht pisikese kaasavõetud põlevkivitüki. Noored näevad, et kivi tõesti põleb, ja samas tunnevad selle musta suitsu lõhna, mis annab neile väikesel skaalal vahetu kogemuse põlevkivikaevandamise ühest keskkonnamõjust.
Hindamine ja tagasiside
- Kujundav: arutelude vahepeegeldused, juhendaja suulised küsimused.
Ohutus, ligipääsetavus ja õpikeskkond
- Rajainfo: Õpikeskkonna eripära: tõusude ja langustega maastik. Rajal on purre ja parv veesilmade ületamiseks. Vihmase ilmaga võib ette tulla lühemaid poriseid lõike.
- Riietus ja varustus: Riietus mugav ja sobilik looduses liikumiseks. Arvestada tuleb Eesti muutlike ilmaoludega. Kaasa vihmakeep. Kindlasti võtta kaasa joogipudel.
- Ligipääsetavus: programm ei sobi ratastooliga ja ulatusliku liikumispuudega osalejale; kokkuleppel võimalik kohandatud programm vaegnägijatele.