Õppeprogrammi eesmärgid on õppida tundma mineraale, kivimeid ja setteid ning kivistisi karjääris või paljandis, tutvuda Eesti maavarade kaevandamise, nende kasutamisega ning keskkonnaprobleemidega. Väärtustada Eesti loodust, keskkonda ja selle kaitset.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Gümnaasium Ainevaldkond „Loodusained“
2.2.4.2. II kursus „Maa kui süsteem“
Litosfäär
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) tunneb looduses ja pildil ära lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi, teab nende tähtsamaid omadusi ning toob näiteid kasutamise kohta;
2) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet;
Keskkonnakaitse
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) analüüsib inimtegevuse osa liikide hävimises ning suhtub vastutustundlikult enda tegevusse looduskeskkonnas;
4) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
7) lahendab kohalikele näidetele tuginevaid keskkonna dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke ja eetilisi seisukohti ning õigusakte;
8) analüüsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitse suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke väärtushinnanguid.
Programmi seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega
Majandustegevuseks vajalik tooraine (maavarad) saadakse loodusest. Programmi tulemusena suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus maavarade kaevandamise- kasutamisega seotud teemade osas ning see aitab kujundada säästva eluviisi harjumusi ja hoiakud.
Õpitulemused:
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid Töölehed, tööjuhendid, kirjutamisalused, kompass, pliiats, värvipliiatsid, võrdhaarne kolmnurk, mõõdulint, luup, vajadusel vasarad, kiivrid, ohutusvestid.
Õppemeetodid
Rühmatöö, vaatlused, võrdlemine, töölehe täitmine, kogumine, tulemuste dokumenteerimine, kuulamine, arutelu ja kokkuvõte.
Juhis õpetajale:
Saatvalt õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Väliprogrammide puhul arvestada riietumisel ilmastikuga.
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
737 6076
Programmi läbiviija:
Tõnu Pani Haridus. TÜ geoloogia, MSc TÜ geoloogia
Kogemus. Töötanud TÜs alates 1979. a. TÜ-s õppetöö: loengud ja praktikumide juhendamine, 1980-1984 ka Tartu loodusmaja geoloogiaringi õpetaja. Alates 1979 TÜ geoloogia/loodusmuuseumis ekskursioonid, õppeprogrammide läbiviimine ja väljatöötamine, geoloogiliste huvipäevade, praktikumide ja koolituste läbiviimine, noorgeoloogide õpe ja programmid. Õuesõppe koolitused õpetajatele.
Keel:
Viited:
Seotud failid:
Õppeprogrammi kirjeldus
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajakava (4-6 x 45 min)
1. Sissejuhatus programmi, töökorraldus, reeglid ja ajakava, ohutus. 15 min
2. Geoloogiliste objektidega tutvumine ja ringkäik karjääris, paljandi ümbruses või loodusrajal. 60-90min
3. Geoloogiaalased ülesanded. Ülesannete valik sõltub külastatavast karjäärist, paljandist või loodusrajast. Kuni 120 min
4. Kokkuvõte. 45 min
Programmi sisu ja tegevuste kirjeldused
1. Sissejuhatus programmi, töökorraldus, reeglid ja ajakava, ohutus.
Milliste ohuteguritega peab arvestama karjääris liikumisel ja vaatluste tegemisel? Ülesanne õpilastega ohutuse teema kordamiseks.
2. Geoloogiste objektidega tutvumine ja ringkäik karjääris, paljandi ümbruses või loodusrajal. Tutvustatakse Eesti geoloogilist ehitust, karjääri ja kaevandamist, paljandit või loodusrada. Arutatakse ja korratakse geoloogiaalaseid termineid (kivim, mineraal, sete, kivistis jm), tuuakse näiteid nende kohta.
3. Geoloogiaalased ülesanded töölehega paaris või rühmatööna.
Ülesannete valik sõltub külastatavast karjäärist, paljandist või loodusrajast.
3.1 Erinevate kivimite /setete/ leidmine-kogumine ja iseloomustamine. Leida 3-6 (vähemalt 3) erinevat sette või kivimipala näidist. Iseloomustada neid 3 sõnaga.
3.2 Kogutud kivimite määramine. Uurida ja määratleda, kas tegemist on sette, kivimi või mineraaliga. Kirjutada tabelisse õige nimetus. Võimalused valikuks: kruus; konglomeraat; liivakivi; liiv; paekivi (lubjakivi, dolomiit); järvelubi,; savi; argilliit (savikivim); graniit; gneiss. Milliseid neist leidub antud karjääris, paljandis või loodusrajal?
3.3 Karjääri kirjeldamine.
Kas see on töötav karjäär, mida ja kuidas selles karjääris kaevandatakse (või kaevandati)?
Kuidas kasutatakse kaevandatavat materjali, kas see on oluline maavara?
3.4. Karjääri või paljandi skeemi joonistamine.
3.5. Elusloodus karjääris/paljandil. Milliseid taime- ja loomaliike (nende tegutsemisjälgi) märkate?
3.6. Kas karjääriga on seotud keskkonnaprobleeme? Kuidas näeb välja see karjäär 10 ja 100 aasta pärast, mis oli siin 10 a. tagasi ?
3.7. Profiili joonistamine. Rühmatöö. Joonistatakse eraldi lehele karjääri/paljandi seinast profiil. Profiili joonistamisel märgitakse järjestikused setted või kivimid erinevates kihtides, samuti leitud kivistised. Võimalusel joonistatakse profiil mõõtkavas (näiteks 1 cm skeemil = 50 cm looduses; 1:50). Profiili joonistamisel kasutatakse tingmärke. Ülesannete tegemisel aitab juhendaja. Kivististe leidumine märgitakse /joonistatakse ja nimetatakse/ profiili kõrvale.
4. Kokkuvõte. Kokkuvõte tehakse rühmade esitluste ja aruteluna töölehe ülesannete tulemustest.